www.militaar.net

Nüüd kui hinnajutt on viimasel sirgel peaks prantslastele meelde tuletama, et meil euroliidus on kombeks utiliseerimise tasu ka kohe tehingusse sisse kirjutada. Kui pudeli õlut ostad maksad ju taara eest ka kohe ära. Ja Mistrali utiliseerimiseks vajalikud raketid võiksime endale küsida. Loodetavasti siis saadavad ka ikka ühe laevukese siiakanti. Muidu hakka neid tanke ükshaaval nigu narr tankitõrjujaga mõõda maad taga ajama kui vainlane siiapoole otsustab tulla. Aga siis panevad kenasti Mistralisse pakki ja kohe meil hulga kergem. Pakitud kaupa ikka parem töödelda kui laialipillutatud kama.

planet64 kirjutas:Nüüd kui hinnajutt on viimasel sirgel peaks prantslastele meelde tuletama, et meil euroliidus on kombeks utiliseerimise tasu ka kohe tehingusse sisse kirjutada. Kui pudeli õlut ostad maksad ju taara eest ka kohe ära. Ja Mistrali utiliseerimiseks vajalikud raketid võiksime endale küsida. Loodetavasti siis saadavad ka ikka ühe laevukese siiakanti. Muidu hakka neid tanke ükshaaval nigu narr tankitõrjujaga mõõda maad taga ajama kui vainlane siiapoole otsustab tulla. Aga siis panevad kenasti Mistralisse pakki ja kohe meil hulga kergem. Pakitud kaupa ikka parem töödelda kui laialipillutatud kama.

Just, parem ühe matsuga terve soomuspat, kui üks haaval mööda metsi ja rabasid raisku taga ajada.

planet64 kirjutas:Nüüd kui hinnajutt on viimasel sirgel peaks prantslastele meelde tuletama, et meil euroliidus on kombeks utiliseerimise tasu ka kohe tehingusse sisse kirjutada. Kui pudeli õlut ostad maksad ju taara eest ka kohe ära. Ja Mistrali utiliseerimiseks vajalikud raketid võiksime endale küsida. Loodetavasti siis saadavad ka ikka ühe laevukese siiakanti. Muidu hakka neid tanke ükshaaval nigu narr tankitõrjujaga mõõda maad taga ajama kui vainlane siiapoole otsustab tulla. Aga siis panevad kenasti Mistralisse pakki ja kohe meil hulga kergem. Pakitud kaupa ikka parem töödelda kui laialipillutatud kama.

Õige põhimõte - dessanti on kõige lihtsam tõrjuda siis, kui ta on veel teel maabumise/maandumise kohta. Rood Il-76 pardal maksab ühe AIM-120 raketi, kui ta on juba maastikule hargnenud, kulub nende hävitamiseks kaugelt rohkem ressursse (ja inimelusid). Samamoodi on nad transpordivahendis suhteliselt kahjutud, aga kui nad mööda metsa laiali jooksevad, võivad nad palju pahandust teha.

Kõike saab uputada mis ujub tänu ujuvusele. Lihtsalt sisalduv õhk tuleb asendada veega.
Võtmesõnaks oleks kingston.

Kulibin kirjutas:Kõike saab uputada mis ujub tänu ujuvusele. Lihtsalt sisalduv õhk tuleb asendada veega.
Võtmesõnaks oleks kingston.

Sellise kolaka uputamine Kingstonitega võtab üsna kaua aega. Korralik kiilu all kärgatav pooletonnise laenguga torpeedo on märksa tõhusam vahend.

Nagu ma ühest tabelist mäletan siis laeva tabamisel on alates 76 mm mürsust tulekahju tõenäosus juba 50 % juures ( tänapäeva laevad ju 1 cm paksuse korpusega ) Rühm siin foorumis jutuks olnud Leo 2 sid hekseldaks asjanduse paari minutiga ära. Kui mitte põhja siis vähemalt kapitaalremonti.

Ühest leoII piisab, kui on laskekaugusel. Leo suudab kildi kauguselt augustada kõikvõimaliku tehnikat. Kolm-neli pauku ja läheb.
Nool, kumulatiiv, fugass ja fosfor viimaseks. Kui moon saksmannide töö, siis lähevad samasse auku.

Kulibin kirjutas:Ühest leoII piisab, kui on laskekaugusel. Leo suudab kildi kauguselt augustada kõikvõimaliku tehnikat. Kolm-neli pauku ja läheb.
Nool, kumulatiiv, fugass ja fosfor viimaseks. Kui moon saksmannide töö, siis lähevad samasse auku.

Noolmürsk läheb Mistralist läbi. Sellest pole seal mingit kasu.

120 mm on sellise müraka jaoks liiga väike. Pealegi on lahingulaevad loodud selliselt, et tekkivad tulekahjud jäävad lokaalseteks ja kustutatakse kiiresti. Milleks lasta neid kumulatiiv ja noolmürske jääb mulle üldse segaseks. Kui tõesti on põletamine eesmärk, siis kildmürsk ette ja fosfor järgi või veel parem mitu pauku fosforit erinevatesse kohtadesse. Aga sellest jääb ikka väheseks, sest tulekahjud jäävad lokaalseteks.

Mitte asjata ei ole laevavastaste rakettide lõhkepead ca. paarisaja kolosed (Exocet 165 kg). Mistrali uputamiseks on vajalik veel märksa suurem kogus lõhkeainet. Näiteks Saksa moodne torpeedo DM2A4 Seehecht kannab 260 kg PBX, (heksogeen–alumiinium) lõhkepead (vastab 460 kg TNT-le). Sellega on lootust Mistrali tõsiselt kahjustada kui suudetakse see kiilu all lõhata.

Kõige parem laevavastane vahend on siiski torpeedo, kuna vee all plahvatades toimib vesi plahvatusjõudu suunava tegurina. Vaata kasvõi siit: http://www.youtube.com/watch?v=_oUNt47G-08 - torpeedo plahvatamisel toimuks alati nagu kaks plahvatust. teine neist on veealuse mulli kiirel sulgumisel tekkiv ülerõhk.

Milleks neid üldse uputada? Varsti roostetavad kusagil kalda ääres niikuinii, või müüakse siis hiinlastele-indialastele ujuvhotelliks sest hakkama niisuguste kõrgtehnoloogiliste asjanduste ekspluateerimisega vaevalt et saadakse. Minu arust pole nende Mistralite hankimisel Venemaa jaoks prioriteediks mitte antud laevade omamine vaid hoopis Prantsuse sõjatööstuse sidumine Venemaa omaga ning tahtmine muuta Prantsuse laevatehased Venemaa sõltlasteks. Tulemus on juba näha - tänu nendele Mistralitele on Pariis Krimmi suhtes vakka nagu kult rukkis. Ainult silmad säravad.

Ja vaevalt, et Mistral ronib rannikule nii lähedale, et Leo hakkab talle auke sisse puurima.

Praegu on nad köige haavatavamad! Ei ole vaja Leosid ega torpeedosid, minge lihtsalt laevatehasesse ekskursioonile!

siin foorumis oli ju viiesajase vastu vahetatav mistrali uputamise pomm müügis , vana lubas isegi tasuta ära anda kui asjaks läheb

niiet tuld kapitanõ-porutsiki

Tänapäeva laevad on õhukesed nii korpuse kui vaheseinte koha pealt ja keerulist tehnikat tihedalt täis. Tegelikult võib eespool pakutud noolmürsk eriti kui ta tulistada vööri-ahtri suunal väga efektiivne olla: läbib korpuse, siis jääb ette tuletõrjetrass, siis järgmises ruumis mingi automaatikakilp, järgmises meremees pärast mingit pulti, siis radari lainejuht ja nii edasi pikalt kuna noolmürsu ristlõikekoormus on ju väga suur. Kui hävitustöö olgugi kapitaalne piirdub ühe ruumiga siis on seda meeskonna poolt palju lihtsam kompenseerida varuseadmele kiire üleminekuga.

piirivalvur kirjutas:Tänapäeva laevad on õhukesed nii korpuse kui vaheseinte koha pealt ja keerulist tehnikat tihedalt täis. Tegelikult võib eespool pakutud noolmürsk eriti kui ta tulistada vööri-ahtri suunal väga efektiivne olla: läbib korpuse, siis jääb ette tuletõrjetrass, siis järgmises ruumis mingi automaatikakilp, järgmises meremees pärast mingit pulti, siis radari lainejuht ja nii edasi pikalt kuna noolmürsu ristlõikekoormus on ju väga suur. Kui hävitustöö olgugi kapitaalne piirdub ühe ruumiga siis on seda meeskonna poolt palju lihtsam kompenseerida varuseadmele kiire üleminekuga.

Sama töö teeb palju paremini ära viitsütikuga kildmürsk, mis plahvatab lõpuks kusagil laeva keskel ja saadab karjakaupa kilde laiali. Siiski on sõjalaevad ehitatud nii, et nad kannatavad ära üsna mitu väiksemat tabamust enne kui midagi juhtub. Paljud süsteemid on duubeldatud jne. Ei maksa arvata, et torpeedosid siiani vanast harjumusest kasutatakse. Ikka selle pärast, et panna suur lõhkelaeng plahvatama laeva kiilu all, kus see kõige rohkem kahju teeb. Ei maksa arvata ka, et laevavastased raketid asjata >150kg lõhkelaengut kannavad. Mistrali suurusele laevale olulist kahju tekitada on väga raske. Eriti arvestades asjaoluga, et laeva sees on väga suur tühi ruum. Noolmürsk lendab laevast läbi suuremat kahju tegemata.

Duubeldamise loogika ongi suurte kahjustuste ignoreerimisele rajatud.Aga ühes ruumis. Kui masinaruum 4 mootoriga hävib siis jätavad masinistid ta maha ja laev sõidab ainult 16 sõlme 2. masinaruumi alles jäänud mootoritega jne. Väiksed erinevates kohtades hulgikahjustused tähendavad seda et kõik meeskonaliikmed kohanduvad kahjustustega ja keegi enam ei sõdigi.