Re: Kolmas Riik ja tema tuumaprogramm
Postitatud: 06 Dets, 2023 20:22
VA Kaasteelised
USA vägede kätte jäid kõik III Reich’i tuumateadlased, kes tegelesid reaktoritega ja pommide konstruktsiooniga, ja nende tehniline varustus, uraani tagavarad jne. PS! Raket vett on vaja reaktorite juures.
NL vägede valdusesse jäi Manfred parun von Ardenne (20.01.1907 – 26.05.1987) koos laboratooriumiga, (tema leiutatud) tsentrifuugidega.
Talle ja tema kaastöötajatele eraldati Abhaasias A-Instituut. Töö päädis Stalini preemiaga.
NL pommid tehti valmis Manhattani projekti meeste järelt pätsatud tehniliste dokumentide järgi. Üks „tähtsamatest pätsajatest“ oli Klaus Emil Julius Fuchs (29.12.1911 – 28.01.1988).
NB! Ka Eestisse jõudsid mõned „pätsajate“ päästetud meeskonnaliikmed ja mul õnnestus aastaid nendega ühes tehases tööd teha.
Kodus on mul riiulitäis vastaval teemal raamatuid. Teemaga olen tegelenud 1990. aastast alates.
Üks raamatutest on eriti huvitav: 2020 Moskvas väljaantud «Ядерный мир», mis on akadeemik Juri Solomonovi kirjutatud tuumamaailma ajalugu kirjutatud … värssides. 222 lk.
Jõud ja väge
Kunksmoor
Mina Kunksmoor vastuseks Kilo Tango’le ja Lemet’ile:Postitas Kilo Tango » 06 Dets, 2023 13:56
Kust selline lora pärit on?
Faktid:
1. Uraan tuumajaamade jaoks rikastatakse vajaliku tasemeni. Mitte rohkem, mitte vähem. Igal reaktori tüübil on oma "retsept", millist tuumkütust see "sööb".
2.Tšernobõl kasutas näiteks 2% rikastusastmega uraani. Seega jutt, justkui "venelastel oleks ainuomane oskus teha eriti kõrge rikastusastmega uraani" on lora.
3.Sakslased polnud mingid tsentrifuugrikastamise leiutajad või "ainuavastajad". Tsentrifuugidest loobuti Manhattani projekti algfaasis teadlikult, sest ei Saksamaal, ega ka USA-s polnud võimekust luua piisava suurusega püsivalt töötavat tsentrifuugiparki. Ja muude rikastusmeetoditega ei saanud nad Saksamaal eriti hakkama, sest ei osanud
3.Valdav osa kogu maailmas kasutatavast uraanist rikastatakse praegu tsentrifuugides. Ka USA-s. Isotoopide elektromagneetilist eraldamist ei kasuta enam praktiliselt mitte keegi
Postitas Kunksmoor » 06 Dets, 2023 14:25
Õige! Tšernobõl oli ju NL tuumajaam. – Vastus Kilo Tango p.2-le.
Von Ardennel oli oma laboratoorium, kus arendati välja rikkastamise meetod. – Vastus Kilo Tango p.3-le
III Reich-il oli puudus raskeveest, sest Norras, mis oli hõivatud III Reich'i poolt, pommitati (pommitas UK) puruks vastav tehas. Vastus p. 0 – Seletus, miks III Reich’i reaktoritel oli raske töökorras olla.
Postitas Kilo Tango » 06 Dets, 2023 14:33
Natsid plaanisid kasutada mitut meetodit, aga olid sunnitud jääma tsentrifuugide juurde, kuna teiste meetodite jaoks puudus neil tehnoloogiline võimekus. Ja kuna tollased tsentrifuugid olid kehvad, siis oligi tulemus peaaegu null.
Rasket vett ei ole uraani rikastamiseks üldse vaja. Mitte ainsamatki milligrammi.
Postitas Lemet » 06 Dets, 2023 17:33
Kellelgi "saksa tuumapommi" apologeetidest seda lihtlabast mõtteuitu mõistagi ei teki, et kui Nõukogude Liit sai aastal 1945 kätte põhiosa saksa tuumapommi loojatest eesotsas von Ardennega (aga tasub vaadata tervet listi peale esimese pommi lõhkamise järgselt Stalini preemia saanud tegelastest), siis miks küll võttis olemasoleva know how, spetsialistide ja valmis pommi kogemusega venelastel tervelt neli aastat aega ja nõudis USAst pännu pandud dokumentatsiooni, enne kui oma pomm valmis saadi. Seda jahu, kuidas Hiroshimale ja Nagasakile heidetud pommidele oli "nemetskimi bukvami" kirjad peale kantud, on kaunikesti jampslik lugeda.
USA vägede kätte jäid kõik III Reich’i tuumateadlased, kes tegelesid reaktoritega ja pommide konstruktsiooniga, ja nende tehniline varustus, uraani tagavarad jne. PS! Raket vett on vaja reaktorite juures.
NL vägede valdusesse jäi Manfred parun von Ardenne (20.01.1907 – 26.05.1987) koos laboratooriumiga, (tema leiutatud) tsentrifuugidega.
Talle ja tema kaastöötajatele eraldati Abhaasias A-Instituut. Töö päädis Stalini preemiaga.
NL pommid tehti valmis Manhattani projekti meeste järelt pätsatud tehniliste dokumentide järgi. Üks „tähtsamatest pätsajatest“ oli Klaus Emil Julius Fuchs (29.12.1911 – 28.01.1988).
NB! Ka Eestisse jõudsid mõned „pätsajate“ päästetud meeskonnaliikmed ja mul õnnestus aastaid nendega ühes tehases tööd teha.
Kodus on mul riiulitäis vastaval teemal raamatuid. Teemaga olen tegelenud 1990. aastast alates.
Üks raamatutest on eriti huvitav: 2020 Moskvas väljaantud «Ядерный мир», mis on akadeemik Juri Solomonovi kirjutatud tuumamaailma ajalugu kirjutatud … värssides. 222 lk.
Jõud ja väge
Kunksmoor