www.militaar.net

Qtec kirjutas:... koos nende orbiidile toimetamise võimekusega, ...

Ma arvan, et ma tean, mida see maksab. Unusta ära. Eesti kontekstis orbitaalraketi ehitamine on teoreetiliselt võimalik, praktiliselt mitte. Eesti orbitaalraketi lennutamine saab toimuda ainult ujuvplatvormi pealt ookeanil. Ja jällegi küsimus miks meil seda vaja?

Eestis on tehtud 3 satelliiti, mis on orbiidile jõudnud. TÜ oma töötas natukene aega ja edastas low-res fotosid. TPI omad paraku mõlemad ebaõnnetusid.

Tudengisatelliit ongi sarnane amatöörmeditsiinile 3:1 on suht talutav õnnestumine, et õppida.

Selle satelliidindusega on see lugu, et kui maailmas on käimas korraga mitu konflikti, siis pannakse paikka prioriteedid mida vaadata ja meie piirkond ei pruugi olla selle nimekirja ülemises otsas. Ehk siis korra päevas võib pildi saada aga kindlasti mitte 24/7.
Järgmine teema satelliidingusega seotult on side. Viimase aastakümne praktika näitab, et sõja olukorras on sidekanalitest alati puudus olnud ja ameeriklased on ka erafirmade satelliidid kasutusele võtnud ja seega ei pruugi neid kanaleid ka meile jätkuda, kui meil peaks neid hädasti juurde vaja olema.

Tux kirjutas:...
Järgmine teema satelliidingusega seotult on side. Viimase aastakümne praktika näitab, et sõja olukorras on sidekanalitest alati puudus olnud ja ameeriklased on ka erafirmade satelliidid kasutusele võtnud ja seega ei pruugi neid kanaleid ka meile jätkuda...

Tõsi. Häda on siiski selles, et optiliste luuresatelliitide väljatöötamine vajalikus võimekuses käib meile selgelt üle jõu. Küll aga peaks olema võimalik (ja IMHO ka märksa olulisem ja tõhusam) rajada sarnane elektroonilise luure võrk nagu prantslaste https://en.wikipedia.org/wiki/Essaim_(satellite), mis koosneb portsust ca. 100 kg massiga satelliitidest.

Kuna prantslased ehitavad praegu oma CERES (https://en.wikipedia.org/wiki/CERES_(satellite)) satelliite, siis oleks pmst. võimalik lasta sama disaini järgi ka Balti riikidele oma kolmesatelliidiline võrk ehitada. Vbl. tulevad ka Põhjamaad kaasa. CERES-e idee on kaardistada kõiksugu raadiosageduse kiirgurid, mis aga eetrisse tulevad.

Eesti kontekstis on vbl. soodsam hoida andureid üleval kas õhupalli või UAV peal. 2,5 km pealt näeb ja kuuleb juba Kingissepa taha, kui lennuvahend on kusagil Paide kandis. 6km pealt näeb juba Piiteri taha.

KT, sul on absoluutselt õigus nende õhupallide ja UAV'de kohalt.
Kuid jätkates:
Lihtsamate sounding rakettide abil jõuab sinna pea 100km kõrgusele. Keerulisemad sama tüüpi raketid ulatuvad kuni 1500km. Huvilistele, näiteks ISS'i kõrgus on ca 400km.
Kõige lihtsam variant on võimekus viia ca 150km kõrgusele töökindlad tudengisatelliidi tüüpi minisatelliidid, mis siis mõne aja vältel edastavad pilti. Tõsi, see pilt on kaugel sellest, et 24h olukorra teadlikkust tagada (sest ta ei saa seista paigal), kuid ca 3-e sarnasega, saaks võibolla enam-vähem ülevaate, mis toimub, mõneks ajaks. St. sellel madalal kõrgusel ei püsi satelliit kaua ning lihtsalt kukub alla (põleb atmosfääris ära).

Kilo Tango - ma saan aru, et viidates maa pöörlemisele, oleks rakette lennutada lihtsam ekvaatorilt. Kuid Norrakad teevad seda vägagi põhja pool:https://www.andoyaspace.no/sounding-rockets-balloons/

Järgmine etapp - töötad välja raketi, mis jõuab tava minisatelliitide orbiitidele (ca kuni 1000km).
Järgmine etapp - töötad välja taaskasutatava raketi või selle osad ning hakkadki lennutama minisatelliite orbiidile.
Järgmine etapp - töötad välja enda korralikumad minisatelliidid.
Siin saab juba lisanduda müriaad kommertslahendusi/võimekusi.
Järgmine etapp - töötad välja pika käe löögivõimekuse (siin vist mingisugused rahvusvahelised piirangud mängus).
Järgmine etapp - ....
Tõsi, oma teadmised väga limiteeritud antud vallas, kuid seda enam huvitaks õppida

Qtec kirjutas:...

Kilo Tango - ma saan aru, et viidates maa pöörlemisele, oleks rakette lennutada lihtsam ekvaatorilt. Kuid Norrakad teevad seda vägagi põhja pool:https://www.andoyaspace.no/sounding-rockets-balloons/

...

Anna andeks, ma kõiki neid fantaasiaid ei kipu praegu kommenteerima, kuid peamine probleem orbitaalraketi puhul on see, kuhu kukub esimene aste ja kus on ohuala. See on ka põhjuseks, miks Iisraeli satelliidid on retrograadsel orbiidil - ainus suund, kuhu startida saab, on Vahemeri. Meie puhul siis on ida suunas startimine välistatud.

Eesti orbitaalraketi oleks mõtet siis, kui me oleksime rahvusvaheliste sanktsioonide all või ei taha keegi meie asju lennutadae. Pealegi töötas Iisrael raketi välja muudel pōhjustel.

Mis puutub suborbitaalsete rakettide kasutamist luureks, siis sellise värgi lennu kestus jääb tüüpiliselt 5-20 minuti vahele, mis muudab kogu selle asja täiesti mõttetuks ja absurdselt kalliks.
Pealegi on tudengisatelliidi luurevõimekus u. klassis "Venemaa asub endiselt maismaal" ehk siis olematu.

Ise kujutaks ette sateliitsüsteemi, millega saaks näiteks kasvõi paar korda päevas käsiseadmega sõnumeid saata ja vastu võtta, lisaks uudiseid ja ilmateateid.
Iridium süsteem seda ju võimaldab, alustuseks aitaks ka paarist madalal orbiidil tiirlevast sateliidist.

klm kirjutas:Ise kujutaks ette sateliitsüsteemi, millega saaks näiteks kasvõi paar korda päevas käsiseadmega sõnumeid saata ja vastu võtta, lisaks uudiseid ja ilmateateid.
Iridium süsteem seda ju võimaldab, alustuseks aitaks ka paarist madalal orbiidil tiirlevast sateliidist.

Mis probleemi see militaarsest vaatevinklist lahendab?

Kilo Tango kirjutas:

klm kirjutas:Ise kujutaks ette sateliitsüsteemi, millega saaks näiteks kasvõi paar korda päevas käsiseadmega sõnumeid saata ja vastu võtta, lisaks uudiseid ja ilmateateid.
Iridium süsteem seda ju võimaldab, alustuseks aitaks ka paarist madalal orbiidil tiirlevast sateliidist.

Mis probleemi see militaarsest vaatevinklist lahendab?

Sidekanal mida on keeruline segada ning saatjaid peilida. Vähegi tõsisema konflikti korral VF-iga
on enamik EKV aktiivist automaagiliselt kusagil kus nad olla ei tohiks. Ja seal on toob igasugu üleliigne 20w piiks kollid tuppa.

gorilla kirjutas:...
Sidekanal mida on keeruline segada ning saatjaid peilida. Vähegi tõsisema konflikti korral VF-iga
on enamik EKV aktiivist automaagiliselt kusagil kus nad olla ei tohiks. Ja seal on toob igasugu üleliigne 20w piiks kollid tuppa.

Mis Starlinkil viga on? Sisu tuleb krüpteerida niikuinii.

Starlinki saab pigistada, et need meie kohal teenuse peataksid, või muidu juhtub nagu Iridiumiga juhtus.
https://en.wikipedia.org/wiki/2009_satellite_collision

klm kirjutas:Starlinki saab pigistada, et need meie kohal teenuse peataksid, või muidu juhtub nagu Iridiumiga juhtus.
https://en.wikipedia.org/wiki/2009_satellite_collision

Enne saavad venelaste satelliidid otsa, kui nad Starlinkile olulist kahju suudavad teha.

Lubatakse kuni 42000 sateliiti. Seega Venelaste võime ilma tuumarelvadeta neid kuidagi mõjutada on suht väike.

Mingit sateliitside laialdast mahasurumist on ka EW vahenditega kaunis võimatu teostada. Samuti on side väljapeilimine suht keerukas.

Seega idee osta starlinkis "sidekanalit" pole üldse halb mõte.

Starlinki sideseade hakkab maksma 499 dollarit ja kuumakse 99 dollarit. Varsti algab USAs testperiood.