www.militaar.net

Tere.

Võimas ja sisukas analüüs !

Maanteeametis oli kaks erinevat koolkonda , ühed maanteeameti taustaga ja teised ark taustaga , seal ühendametis käis tige võimuvõitlus , kui võim läks ark taustaga isikutele , siis kadus viimane mõistuseraas sealt ametist ( mõtlemisvõimelised isikud söödi välja ).

parkija kirjutas:Tere.

Võimas ja sisukas analüüs !

Maanteeametis oli kaks erinevat koolkonda , ühed maanteeameti taustaga ja teised ark taustaga , seal ühendametis käis tige võimuvõitlus , kui võim läks ark taustaga isikutele , siis kadus viimane mõistuseraas sealt ametist ( mõtlemisvõimelised isikud söödi välja ).

Koolkondi oli/on iseenesest rohkem - omaaegsete Liiklusohutusameti ja Maanteeprojekti hõngu on ka veidi. Samas oli eelmine suur ühendamine juba üle 10 aasta tagasi ja ühinemisaegsest kaadrist on ikka väga vähe siiani rivis.

Fucs kirjutas:Ma tean, et see on nüüd suur viga... sest mul ei ole nädalat vaba aega varuks... aga...

Vaba nädalat pole ka võtta, aga mõne koha pealt peaks oponeerima, et diskussiooni lõpptulemus kõrgsohu ei satuks.

1. Liikluse sujuvust üritatakse vähendada kõikmõeldavate vahendite ja lahendustega. Mis seni on olnud juhi teadvuses kui "sujuv liikluskorraldus" on nüüd saanud uue sünonüümi "rahustav liikluskorraldus". Ja mitte ainult uue nime, vaid ka uue sisu. Needsamad siiani olemasolevad sujuvad ja lauged paremale mahapöörded ristmikel, mis idiootliku järjekindlusega muudetakse ristmikeks, kus pole "maha keeramiseks" ei aeglustusrada ega laiemat sõidurada ja peateelt kõrvalteele pöörav sõiduk peab sisuliselt keset peatee sõidurada peaaegu seisma jääma, et ära pöörata (eriti talvel libedaga).

Liikluses sooritatakse lisaks parempööretele ka vasakpöördeid, mis on iseenesest ohtlikumad. Kui parempööre tehakse veidi ebamugavamaks (nagu linnatänaval - seal saavad millegipärast kõik hakkama), siis on vasakpööre lihtsam ja ohutum. Kui igapäevane teekond kasutab konkreetset kohta parempöördeks, siis on muidugi ebameeldiv. Kui aga vasakpöörajaid on omajagu, siis on kokkuvõttes maailm parem. Alternatiiv oleks ristmikule näiteks kiiruspiirang kehtestada ja seda elektroonilise (kaamera) või reljeefse (künnis) lahendusega jõustada. Ei oleks ju parem?

2. Sõidukitele jäetakse üha vähem vaba ohutut liiklemisruumi. Kitsamad sõidurajad, kitsamad teepeenrad ja perved, kitsamad ristmikud, kitsamad parkimiskohad, väiksemad ja kitsamad ringliiklused jne.

Parkimiskoha laius on parklaomaniku (reeglina eraisik või ettevõte) vaba voli. Seal on riigil ja omavalitsusel üsna vähe hoobasid asja muuta. Ülejäänus on aga probleemiks teemaa laius. Kui ikka maad ei ole, siis pole ruumi ka lennuvälja ehitada. Igale poole pole vaja ka.

3. Juhile jäetakse üha vähem võimalust saada võimalikult hea ülevaade enda ümber liikluses toimuvast. Viitade jm pling-pling meri mis varjutab teeperve, ülekäigurajale astuva jalakäija, kõrvelteelt läheneva sõiduki, teele jooksva koera või kelle mille iganes. Needsamad "kaldesse" või spetsiaalselt rajatud kallakutele ehitatud ringristmikud, millede keskel kõrgub mägi ja sellel omakorda põõsastemeri. Needsamad parklad teede ääres kurviliste kohtade sisepoolel ja ristmikel, kus parkivad sõidukid varjutavad vaate nii ristmikul teed andvale, kui näiteks parklast välja sõitvale sõidukile.

Ringi keskel on mägi konkreetse põhjusega - et juhtimisõigust mitte väärivad isikud otse üle ei sõidaks ja ringi kui liiklusohutusliku meetme mõju ära ei nulliks. Viidad teeperve samas tavaliselt ära ei varja. Küll olen näinud olukordi, kus viida poste on kasutatud kohaliku tähtsusega söögikohtade reklaamiks. Nii ei tohi tegelikult ja sellest võiks tee omanikule teada anda.

5. Kitsad (loe: olematud) ja killerkaldega teeperved ja 90% tõenäosusega sind (sinna sattudes) kiirelt tapvad teekraavid on uus reaalsus.

Taaskord on tegu teemaa kitsusega, aga kraavide ohtlikkus on meedias ja rahvasuus kõvasti üle müstifitseeritud. No ei juhtu seal õnnetusi rohkem ja pole nad ka raskemate tagajärgedega. Lihtsa maapoisi ja (nüüdseks veidi rahunenud) liiklushuligaanina pakun, et sügavamast kraavist ei saa omal jõul kohe autot kätte ja jäädakse ilmarahvale naeruks.

Kunagisest ajast on selline graafik olemas: Aga kui nüüd siit arutelust mingi huvitav teooria välja kasvab, siis võiks mõnele tuleva kevade koolilõpetajale küll vastava teema ette anda.

Fucs kirjutas: . Viitade jm pling-pling meri mis varjutab teeperve, ülekäigurajale astuva jalakäija, kõrvelteelt läheneva sõiduki, teele jooksva koera või kelle mille igane.

Uue autoga on kohati võimatu täistuledega sõita, kogu see maanteeäärne bling-bling lihtsalt pimestab juba võrdväärselt täistuledega vastusõitva autoga . Viimase aja suurim kordasaadetud lauslollus vaatab vastu Via Baltica Märjamaa vahele jäävalt lõigult.

lamjak kirjutas:Liikluses sooritatakse lisaks parempööretele ka vasakpöördeid, mis on iseenesest ohtlikumad. Kui parempööre tehakse veidi ebamugavamaks (nagu linnatänaval - seal saavad millegipärast kõik hakkama), siis on vasakpööre lihtsam ja ohutum.

Mis loogika järgi selline väide nüüd tõene on? Et parem-vasak pöörete kogumugavus on muutumatu suurus ja on võimalik vaid ühte teise arvelt parendada? Nonsens.

lamjak kirjutas:Ringi keskel on mägi konkreetse põhjusega - et juhtimisõigust mitte väärivad isikud otse üle ei sõidaks ja ringi kui liiklusohutusliku meetme mõju ära ei nulliks.

Kui ringi keskele kuhjatakse mägi (mille otsa istutatakse veel põõsad), siis on nähtavus oluliselt varjatud. Otse sõitmise välistamiseks pole vaja enamat kõrgemast äärekivist. Miniringide hullus aga tähendab seda, et lisaks olematule raadiusele on ring tihtipeale palistatud ka tee ääristega. Nii onminule lähim linnaäärne ring olnud viimase 10 aasta jooksul (olematud talved!) vähemalt kolmel korral nii täis tuisanud, et liiklus seisis. Jõhvi-Tartu-Valga maanteel liiklus seisab, sest keegi udupea arvas normaalseks trassile paigutada 20m läbimõõduga ring. Tuleb lihtsalt pikema haagisega rekka ja ringil ukerdades sõidab tuisanud hange kinni.

lamjak kirjutas:Taaskord on tegu teemaa kitsusega, aga kraavide ohtlikkus on meedias ja rahvasuus kõvasti üle müstifitseeritud. No ei juhtu seal õnnetusi rohkem ja pole nad ka raskemate tagajärgedega.

Näitlikustamiseks paned ise juurde graafiku, millel vigastuste trendijoon selgelt tõusev (ehk vigastuste arv on korrelatsioonis kraavi sügavusega). 1994 aasta detsembris käisin ma tõenäoliselt rebase tõttu põllul. Kraavi selles kohas polnud. Jäin ise terveks, jäi auto terveks ja sain viimase väikse abiga (maa oli pehme) teele tagasi ka. Oleks sellel kohal olnud moodne eurokraav ei oleks päris kindlasti masin terveks jäänud ja arvestades M412 "turvavarustust", oleksin tõenäoliselt ise ka viga saanud.

Kui nüüd need teeäärsed kraavid esile tõite, mida meil viimane 10 aastat hoolega kaevatakse, siis selle kohta on kindlad kaks asja.
Väga tihti saavad neis kraavides autod rohkem viga.
Nii mõnigi kord saavad ka inimesed rohkem viga või vähemalt rohkem raputada.

Teine asi ongi see, kui palju on statistiliselt selliseid õnnetusi, kusk kraav neist kahest ühte või mõlemat teeb?
Neid on, aga ilmselt mitte arvuliselt väga palju, siis pole justkui probleem?
Ühelt poolt pole probleem, teiselt poolt võiks siiski küsida, kas need kraavid on väärt kasvõi 1 inimese vigastamist aastas, mis ilma kraavita oleks ära jäänud?

Maanteeamet ilmselgelt selliseid asju kuulda ei võta ja kaevab neid kraave jumala rahuga edasi või kes iganes nende kraavide autor ka meie riigis on.
Neid kipub huvitama vaid see, kui kord 10 aasta jooksul juhtub mingil ristmikul õnnetus, et leida põhjendus, selle ümber ehitamiseks, üsna mõttetul moel.
Viimane mõttetu ümberehitus on Tallinn-Tartul Mäeküla ristmik, mis oli väga ohutu ja ei olnud seal mingeid probleeme, aga ikka otsustati ringi ehitada, midagi tarka minu kirja peale, sellele ka ei vastatud, peale selle, et analüüs olevat tõestanud ümberehituse ohutuse tõstmist.

Samal ajal Mäo viadukti millegipärast ümber ei ehitata, kus on mitmeid õnnetusi juhtunud.

mart2 kirjutas:

klemmikas kirjutas:.. Ühelt poolt pole probleem, teiselt poolt võiks siiski küsida, kas need kraavid on väärt kasvõi 1 inimese vigastamist aastas, mis ilma kraavita oleks ära jäänud? ...

Nüüd läheb ja loeb lugupeetu seda, miks üldse teedele kraave vaja on.
Mõned vihjed - teetammi ja katte stabiilsuse tagamine (pinnaSe vee ärajuhtimisega), teekattel vesiliu ohu vähendamine (pinnavesi valgub ära ja juhitakse mujale), ...
Ainuüksi kaks viidatud vajadust iseenesest vähendavad üldist avariide võimalust, rääkimata majanduslikust kahjust.

Ma tean, milleks need kraavid on, aga saaks ka teisiti, lihtsalt oleks tülikam ja kallim.
Leevendav variant oleks veel need kraavid kaugemale ehitada.
Põnev on see, et aastakümneid saadi ilma hakkama.

tuuba kirjutas:klemmikas

Paneks need 30 lisapatrulli hoopis Maanteeametisse valvama,et sääl enam lollustega ei tegeletaks?

Ka mina olen päri, et praegune maanteeameti rahvas tuleks kõik ja päevapealt vallandada ,k.a. koristajad, siis saaks ehk mõne aja normaalselt liigelda...

Nii need asjad siiski ei käi ja üldiselt on seal targad inimesed koos, vaja on lihtsalt teatavat reformi, mis nende stiili teedeehitusel muudaks.

Sinu puhul muidugi ma julgen kahtlustada, et sa oled üks põhjustest, miks maanteeamet üldse ehitab ringteid ja erinevaid takistusi teedele, et kiirusi alla tuua ja ei võimalda igal pool imemanöövreid teha.

klemmikas kirjutas:... Põnev on see, et aastakümneid saadi ilma hakkama.

Siis ei olnud sellisel hulgal ega täismassiga autosid. Rääkimata teede kvaliteedist. Teetamm laiusega 6-7m vajab vähem drenaaži kui tamm 10-12m.

Nagu ütlesin, on ka teisi viise selleks olemas, kui sügav kraav kohe teeääres.
Palju saaks teha teisiti.

Ma juba enne ütlesin seda, miks selle tähelepanuta jätsid ?

Lisan ka mõned variandid
Kraavid saaks ehitada kaugemale ja laugemad, mitmetes kohtades saaks kasutada torusid, mis suunavad vee kuskile, kuhu kaevatakse suur auk või suur kraav kuskile kaugemale.

Loomulikult maksab see kõik raha, aga mitte üleliia ja inimelud ning väiksemad autode purustused on seda väärt.
Vanasti lõppesid paljud sõidud lihtsalt põllul, nüüd kraavis.
Lisaksin veel asjaolu, et praeguse laiusega teed on ammuilma olemas, aga kraave vanasti ei olnud, Tallinn-Tartu ehitati vanasti lihtsalt valli otsa, mis on minu hinnangul kraavist parem variant.

Alati, kui ma pean olema KL "kümneka" mersu roolis, ei jõua ma neid Maanteeameti armastatud ringteid ära kiruda. Eriti kui on vaja sõita Tallinnast Kloogale - Keila linna ääres on neid ringteid tükki 5 järjest. Isegi sellise suhteliselt väikse veokaga on selle läbimine paras väänamine, saati siis seda mingi täiemõõdulise fuuraga teha.

Mul endal oli politseiga viimati asja aastat 5 tagasi. Ei saa aru nendest ringteedest. Ekstra klemmikale - oman ka autot, mis maanteel möödasõitu tehes 90 kmh alustades näitab ühest autost möödasõitu lõpetades 150. Kuna mul politseiga harva asja on, siis järelikult ma seda võimalust väga tihti ei kasuta.

Kapten Trumm
Ma olen sinuga selles osas täiesti nõus, ringteid on liiga palju ja need on tihti liiga väiksed, väiksed just selles osas, et seal peab väga täpselt reageerima ja arvestama, et teistega kokku ei põrkaks, teeandmise kohustuse osas.

Ringteid on vaja, selles ma ei kahtle, aga neid tehakse natuke liiga palju, kohati tundub, et lausa suva järgi.
Eesmärk liikluse rahustamine võib ju olla hea, aga sellega minnakse liiale, sellega olen ma täiesti nõus.
Samas on nii mõnelgi ristmikul see ringtee ikka väga hea asi ja teatud kohtades sellega liikluse hoo maha võtmine on ka väga mõistlik lahendus.

Ise pean ringteid mõistlikuks eelkõige tiheda liiklusega ristmikele ja võibolla mõned ohtlikud kohad, kus kiirused on suured ja kohalikel on seetõttu raske ja ohtlik liigelda seal kandis.

Eriti kui on vaja sõita Tallinnast Kloogale - Keila linna ääres on neid ringteid tükki 5 järjest. Isegi sellise suhteliselt väikse veokaga on selle läbimine paras väänamine, saati siis seda mingi täiemõõdulise fuuraga teha.

Alternatiiv oleks fooridega ristmikud, kuna Keilast tulevatelt kõrvalteedelt oli enne ringide tegemist täiesti võimatu peateele keerta. Arvad et foorid oleks mugavamad?

lamjak kirjutas:

Fucs kirjutas:Ma tean, et see on nüüd suur viga... sest mul ei ole nädalat vaba aega varuks... aga...

Vaba nädalat pole ka võtta, aga mõne koha pealt peaks oponeerima, et diskussiooni lõpptulemus kõrgsohu ei satuks.

1. Liikluse sujuvust üritatakse vähendada kõikmõeldavate vahendite ja lahendustega. Mis seni on olnud juhi teadvuses kui "sujuv liikluskorraldus" on nüüd saanud uue sünonüümi "rahustav liikluskorraldus". Ja mitte ainult uue nime, vaid ka uue sisu. Needsamad siiani olemasolevad sujuvad ja lauged paremale mahapöörded ristmikel, mis idiootliku järjekindlusega muudetakse ristmikeks, kus pole "maha keeramiseks" ei aeglustusrada ega laiemat sõidurada ja peateelt kõrvalteele pöörav sõiduk peab sisuliselt keset peatee sõidurada peaaegu seisma jääma, et ära pöörata (eriti talvel libedaga).

Liikluses sooritatakse lisaks parempööretele ka vasakpöördeid, mis on iseenesest ohtlikumad. Kui parempööre tehakse veidi ebamugavamaks (nagu linnatänaval - seal saavad millegipärast kõik hakkama), siis on vasakpööre lihtsam ja ohutum. Kui igapäevane teekond kasutab konkreetset kohta parempöördeks, siis on muidugi ebameeldiv. Kui aga vasakpöörajaid on omajagu, siis on kokkuvõttes maailm parem. Alternatiiv oleks ristmikule näiteks kiiruspiirang kehtestada ja seda elektroonilise (kaamera) või reljeefse (künnis) lahendusega jõustada. Ei oleks ju parem?

Pidasin silmas a`la midagi sellist

lamjak kirjutas:

Fucs kirjutas:2. Sõidukitele jäetakse üha vähem vaba ohutut liiklemisruumi. Kitsamad sõidurajad, kitsamad teepeenrad ja perved, kitsamad ristmikud, kitsamad parkimiskohad, väiksemad ja kitsamad ringliiklused jne.

Parkimiskoha laius on parklaomaniku (reeglina eraisik või ettevõte) vaba voli. Seal on riigil ja omavalitsusel üsna vähe hoobasid asja muuta. Ülejäänus on aga probleemiks teemaa laius. Kui ikka maad ei ole, siis pole ruumi ka lennuvälja ehitada. Igale poole pole vaja ka.

No parkimiskohtade mõõtudele on kehtestatud standardid. Igasugune parkla ehitus käib läbi KOV ja üldjuhul peab olema koostatud detailplaneering. Detailplaneeringu vastavust normidele kontrollib KOV planeerimisspetsialist. Riigimaantee äärde rajatavate parklate ehituse kooskõlastab lisaks veel ka Maanteeamet.

Siin http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 65#p626165 ma tõin näite ühe sellise parkla kohta, mis rajati detailplaneeringu järgi ja mille kooskõlastas ära ka Maanteeamet. Seal on 50km/h ala ja nähtavuskaugus peaks olema (vastavalt kehtivatele "Tee projekteerimise normidele") kas 60m (hea); 50m (rahuldav) või 40m (erandlik). Ometi ehitati valmis ristmik koos parklaga selliselt, et enne hilisemat "vigade parandust" oli täispargitud parkla korral nähtavuskaugus 15-20m ja on pärast "vigade parandamist" ca 30-35m (mõõdetud aerofotolt, mitte vahetult kohapeal ristmikul)...

Kuigi minu kommentaar (ja rahulolematus) ei puudutanud parkimiskohtade mõõtmeid, siis sellest saab lisaks lugeda:
Parkimiskohale kehtestatud parkimisstandardite vastavus tegeliku olukorraga (Maanteeameti Powerpoint ettekanne)
https://tinyurl.com/y255omzs
Parkimiskoha laius ja liiklusõnnetused
https://www.parkimisjoon.ee/et/teenused ... sonnetused
Liikluskindlustuse fond tahab seadustada parkimiskohtade kindla laiuse
https://www.err.ee/651724/liikluskindlu ... dla-laiuse

Mitmel pool ei vasta parkimiskohad nõutud laiusele
ERR 15.03.2019

Pärnu maakohus tegi Pärnu haiglale ettekirjutuse, milles viitas, et haigla parkimiskohad on ettenähtust väiksemad ning hea ehitustava järgimine on kohustuslik, mitte soovituslik.

https://www.err.ee/920658/mitmel-pool-e ... d-laiusele

Mis puudutab teemaa laiuseid, siis olen 25 aastat teinud maakorraldusliku geodeesiat nii teemaadel kui teemaast vasakul ja paremal ja ei tule praegu kohe meelde mitte ühtegi juhust, kus riigimaantee teemaa oleks nii kitsas, et sinna ei mahuks ära veidi laiemad teed ja ristmikud, või isegi põhjendatud kohtadesse lisaks aeglustus- ja kiirendusrajad. Ja kui teemaa ongi olnud probleemiks (valdavalt siis, kui maantee tehakse totaalselt laiemaks ja ehitatakse välja lisarajad), siis on riik siiani üldjuhul suutnud seda teemaa laiust juurde osta (nt. Tallinn-Narva mnt 1+1 ümberehitamine 2+2 lõikudeks mõnes piirkonnas, kus teemaa on tõesti 50-60m laiuse asemel omal ajal jäetud 20-30m). Aga kindlasti on ka selliseid lõike, ei vaidle vastu, kus teemaa on ebapiisav.

lamjak kirjutas:

Fucs kirjutas:3. Juhile jäetakse üha vähem võimalust saada võimalikult hea ülevaade enda ümber liikluses toimuvast. Viitade jm pling-pling meri mis varjutab teeperve, ülekäigurajale astuva jalakäija, kõrvelteelt läheneva sõiduki, teele jooksva koera või kelle mille iganes. Needsamad "kaldesse" või spetsiaalselt rajatud kallakutele ehitatud ringristmikud, millede keskel kõrgub mägi ja sellel omakorda põõsastemeri. Needsamad parklad teede ääres kurviliste kohtade sisepoolel ja ristmikel, kus parkivad sõidukid varjutavad vaate nii ristmikul teed andvale, kui näiteks parklast välja sõitvale sõidukile.

Ringi keskel on mägi konkreetse põhjusega - et juhtimisõigust mitte väärivad isikud otse üle ei sõidaks ja ringi kui liiklusohutusliku meetme mõju ära ei nulliks. Viidad teeperve samas tavaliselt ära ei varja. Küll olen näinud olukordi, kus viida poste on kasutatud kohaliku tähtsusega söögikohtade reklaamiks. Nii ei tohi tegelikult ja sellest võiks tee omanikule teada anda.

Minu seisukoht: kui ringristmik on normaalsete ja mõistlike mõõtmetega, siis ei sõida sealt otse keegi üle... vähemalt mitte sihilikult.

Ringristmikest (koos näidetega) ma kirjutasin juba siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58#p567458
Paar postitust kõrgemal on seal juttu veel ka riigimaantee laiusest ühes konkreetses lõigus, aga kuna see jama nüüd seal ära likvideeritakse, siis ei ole see enam aktuaalne... samas näitab see näide seal, et igasugustele normidele vaatamata tehakse vahel asju nii nagu jumal juhatab....

....veel kirjutasin sellest siin http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 68#p569468

lamjak kirjutas:

Fucs kirjutas:5. Kitsad (loe: olematud) ja killerkaldega teeperved ja 90% tõenäosusega sind (sinna sattudes) kiirelt tapvad teekraavid on uus reaalsus.

Taaskord on tegu teemaa kitsusega, aga kraavide ohtlikkus on meedias ja rahvasuus kõvasti üle müstifitseeritud. No ei juhtu seal õnnetusi rohkem ja pole nad ka raskemate tagajärgedega. Lihtsa maapoisi ja (nüüdseks veidi rahunenud) liiklushuligaanina pakun, et sügavamast kraavist ei saa omal jõul kohe autot kätte ja jäädakse ilmarahvale naeruks.

Eks jah, ilmarahvale naeruks jäämine on ka mõjuv põhjus rahulolematust välja näidata, aga mina pean siin silmas siiski kehtivaid norme (link on juba üleval antud)

lamjak kirjutas:Aga kui nüüd siit arutelust mingi huvitav teooria välja kasvab, siis võiks mõnele tuleva kevade koolilõpetajale küll vastava teema ette anda.

Keegi võiks asju sügavamalt uurida jah. Hea oleks koos mõõtmistega ja saadud tulemuste, kehtivate normidega võrdlemisega.

*

Professor Dago Antov: teedehituse normid ei ole võetud laest
https://old.taltech.ee/ttu-uudised/uudi ... tud-laest/

Teede ja sõiduradade laiuseid puudutavate normide muutumised.
P.S. "Killerkraavid ja teepeenrad/nõlvad" hakkasid tekkima meie maastikule just pärast 1999 uute normide kehtestamist.

Eestis alates 1999. aastast rajatavad ning foorumites "mõrtsukkraavideks" ristitud sügavad maanteekraavid on liiklusohutuse seisukohalt üsna vastuolulised, kirjutab tänane Päevaleht. Delfi teeb pildiülevaate Eesti ohtlikumatest teeservadest.

Seni on selgusetu, miks on järsu serva ja kitsa teepervega sügavate maanteekraavide rajamine etem tavalistest teeservadest.

Niinimetatud eurokraavide ehitamisele ei ole seni adekvaatset põhjendust pakkunud ka Maanteeamet. Konkreetseid euronõudeid maanteekraavide rajamiseks ju otseselt ei ole.

Hoolimata hoogsast kümnendipikkusest kraaviderajamisest puudub Maanteeametil otsene statistika selle kohta, kuivõrd on eurokraavid mõjutanud teelt välja sõitmisega seotud autoõnnetusi. Sellest hoolimata toob Delfi teieni fotonäited sügavatesse "mõrtsukkraavidesse" kummuli kaldunud sõidukitest ja kehvasti lõppenud liiklusõnnetustest.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=66656369

...aga mitte teekraavidest ei tahtnud ma nüüd rääkida, vaid maanteede, teepervede ja sõiduradade laiusest.
Siin on võrdlus normides, ajas muutunud suurustest. Aktid ise saadaval siin:

Tee projekteerimise normid ja nõuded
Algtekst. Vastu võetud 28.09.1999 nr 55
https://www.riigiteataja.ee/akt/26215

Tee projekteerimise normid ja nõuded
jõust. 15.06.2012
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... ormid3.pdf#

Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... 6_lisa.pdf#

Kes viitsib kõik need läbi töötada, siis seal on muudki võrreldavat ja huvitavat.
Mina ei hakka seda siin nüüd tegema, sest see võtaks "teadustöö mõõtmed" või vähemalt "täieliku analüüsi" mõõtmed.
Selliste asjadega peaks tegelema inimesed, kes saavad selle eest korralikku töötasu, sest sellised analüüsid maksavad mitte vähe.

Toon sealt välje veel ristprofiilidele kehtestatud nõuete muutused. Seal tuleks lisaks pöörata tähelepanu "eraldusribadele", mis on nt. hilisemates normides "poogitud külge" IIb ja IIc teedele. 1,0m või 1,5m laiune eraldusriba võtab seal reaalsest sõiduradadele eraldatud laiusest om osa (nt. IIb puhul on "katte laius" (9m) ja "maantee laius" (10m) praegu sama, mis oli eelnevates normides II maanteeklassi puhul, aga eraldusriba võtab vaba liiklemisruumi ära vähemalt 1,0m ("vähim laius")) Teepervedest/teepeenardest rääkides... kui sinna ongi jäetud nii palju laiust, et teel sundpetunud sõiduk mahub ära nii, et üldist liiklusvoogu ei takista, sega ega häiri, siis teepervedele sõiduraja äärmisele servale liiga lähedale paigaldatud nn "tähispostid" muudavad talvel lumega selle teepeenra täpselt nii laiaks, kui kaugele need postid pandud on ja kuhu maani lumesahk lund teelt eemaldama pääseb. Suvel seda probleemi muidugi ei ole. Kui teeperv on piisavalt lai, et sinna saaks ohutult ära paigutada sõiduki, siis saab suvel selle sõiduki ka nende tähispostide vahele panna. Samas võib ette tulla olukordi, kus sõiduk peab liiklusohu või avarii vältimiseks põikama suurel kiirusel sinna teepeenrale. Kuigi need tähispostid on plastikust ja hädaolukorras ka "ülesõidetavad", siis ikkagi tekitavad nad (või võivad tekitada) juhis psühholoogilise tõrke ja ta keerab teele tagasi kui selline post ette satub. Talvel teeb tähispostide paigaldus liialt sõiduraja serva lisaks olukorra, kus hetkeks teepervele põikama sunnitud sõiduk sõidab parempoolsete ratastega lumevaalu ja see kas "tõmbab" sõiduki teelt kraavi, või põhjustab sõiduki vibama hakkamist teel. Kui teeperv oleks ka talvel laiemas osas puhas ning takistusteta "pealesõidetav" (hädaolukorras ka suurel kiirusel), siis suureneks teeohutus märgatavalt. * Need tähispostid iseenesest on väga head ja asendamatud lisavahendid liiklusohutuse tagamiseks pimedas ja/või halva nähtavuse korral, kuid nad töötaksid veelgi paremini, kui arvestataks ka muid ülal ära märgitud asjaolusid.


.... praegu pole rohkem aega... vbl tuleb veel lisa, kui aega leian

AMvA kirjutas:

Eriti kui on vaja sõita Tallinnast Kloogale - Keila linna ääres on neid ringteid tükki 5 järjest. Isegi sellise suhteliselt väikse veokaga on selle läbimine paras väänamine, saati siis seda mingi täiemõõdulise fuuraga teha.

Alternatiiv oleks fooridega ristmikud, kuna Keilast tulevatelt kõrvalteedelt oli enne ringide tegemist täiesti võimatu peateele keerta. Arvad et foorid oleks mugavamad?

Alternatiiv oli tegelikult ehitada Keilasse üks korralik kahetasandiline sissesõit, Paldiski mnt-ga paralleelne kogujatee ja sealt saaks kõik sõita, kuhu vaja.
Selleks aga ei raatsitud raha kulutada. Lisada siia juurde MNTA-s pühakirja staatusse tõusnud "liikluse rahustamine", siis tulemus ongi nagu on. See, et pealinna ümbritseval ringteel on mingid ringristmikud, on lausa analooge mitte omav lahendus - sõite vahelduseks Keilast 20 km edasi, nt Kiilis on millegipärast viaduktid.