Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[Fucs]

eila õhta jäi kuskil netis ette mingi ukraina vagunitehase jutt. toodavad viljaveoks vaguneid, mis suudavad sõita mõlema rööpalaiuse peal. kui see toimiv lahendus on, siis küllap kõlbaks ka muid asju vedavate vagunite jaoks ja seega jääks õigustust rb-le selle võrra vähemaks.

See on siin (algallikas) UKR keeles
https://www.uz.gov.ua/press_center/up_t ... ic/621049/
Ja vene keeles siin
https://unn.ua/ru/amp/ukrzaliznitsya-na ... rinu-kolei

Seal ei kirjeldata kahjuks, milline lahendus on tehtud. Veduri vahetus tuleb piiril ikkagi teha.

Vagunite alusvankri/rataste vahetus ühelt laiuselt teisele Hiina-Mongoolia piiril Erlian/Erenhot jaamas 1435mm pealt 1520mm peale
https://www.youtube.com/watch?v=IQK_qru6qvs
https://www.youtube.com/watch?v=DE_DQql97jQ

Valgevene-Poola piiril Viin - Moskva reisirongi alusvankri/rataste vahetus Brestis
https://www.youtube.com/watch?v=2nI467sc-Eo
Seal samas, Moskva - Pariis rongil
https://www.youtube.com/watch?v=GHWox2ilvmI

Ukraina Rumeenia piiril lahtise taeva all
https://www.youtube.com/watch?v=NRY_CTEn3to

On välja mõeldud nt Talgo 250, Renfe Class 130 või analoogsed (elektri)rongid koos käigult rattalaiuse vahetamissüsteemiga, mis nõuavad vastava alusvankri ehitusega vaguneid ja vedureid ehk kogu rongi koosseisu, mis nõuetele vastaks.
https://www.youtube.com/watch?v=US1TVKtD7cM
https://www.youtube.com/watch?v=U_LFIUkcPNM

Rattalaiuse käigult vahetaja Talgo 250 rongidele Brestis
https://www.youtube.com/watch?v=-6IQh2OHFRs
https://www.youtube.com/watch?v=OY0Zhtukpvk

Šveitsi The GoldenPass Express elektrirongil (max kiirus 100km/h) alates 2022 detsembrist kasutatav lahendus vahetamaks kiirelt 1000mm pealt 1435 mm peale ja tagasi
https://www.youtube.com/watch?v=cDkGUnqLXUk
https://www.youtube.com/watch?v=iuBO5ShzuYs

"Vana kooli meetodil" kaubavagunite alusvankrite vahetus piiril maksab sama palju kui kauba ümberlaadimine.

Alusvankrite vahetamine on aeganõudev ja kulukas tegevus, mis suurendab veelgi raudteevedude niigi kõrget omahinda Euroopas ja vähendab raudteetranspordi konkurentsivõimet...

...piirijaamades tuleb vahetada vagunite alusvankrid (kulu on keskmiselt sama suur kui kauba ümberlaadimisel)...
https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/347085

Selliste "käigult" rattapaari laiuseid vahetatavate alusvankritega vedurite ja vagunitega tuleks välja vahetada siis kogu meie veerevkooseis (RB-ga peaks vahetama üksnes olemasolevate vagunite ja vedurite rattapaarid "Euroopa laiusele"), mis maksaks ilmselgelt ulmehinda ja kui sellele EU toetust ei saa, siis peaksime 100% ise selle kinni plekkima. Ja kui me tahaksime, et ka teised Euroopa riigid oma rongidega saaks siia nänni operatiivselt vedada, siis tuleks ka neil oma vedurite ja vagunite park asendada selliste uute "käigult" laiust vahetatavate vedurite ja vagunitega aga kes selle kinni maksaks? Ilmselt maksaks see kõik kokku juba rohkem kui RB meile maksma läheb.
+ ma ei tea kui tihti vahetatakse kulumisel veduritel ja vagunitel rutiinselt rattapaare, aga sellised "käigult" rattapaari laiuseid vahetavad alusvankrid/rattapaarid ja lahendused (spetsiaased "vahetusjaamad") on kindlasti kordades kallimad kui tavalised.

Operail räägib veel ka nt

Pea igas riigis on erinev signalisatsioonisüsteem ja veduri pardasüsteem, mille abil infrastruktuur ja mööda rööpaid liikuv rong omavahel suhtlevad. Iga Euroopa raudteemeetri ja iga veduri varustamine ühtse süsteemiga maksaks aga hinnanguliselt 107 miljardit eurot
https://ee.linkedin.com/posts/operail_m ... _like_view

OK. "Iga Euroopa raudteemeetri ja veduri" varustamine ühtse süsteemiga meil antud RB kontekstis ei pädeks, vaja oleks varustada üksnes siit Poolani "iga raudtee meeter" ja ainult meie vedurid selle "ühtse süsteemiga", aga ka see maksaks midagi.

Kokkuvõttes, kui keegi pädev isik, kellel on pädevad andmed ja teadmised kõikide puudutavate nüansside kohta, kõik need numbrid läbi arvutab (ja võtab arvesse ka probleeme, miks ei saa vana raudtee asemele või vanasse raudteekoridori seda uut ehitada, ehk sitast saia teha), siis ma ei imesta, kui jõutakse järeldusele, et odavam ja mõistlikum on kokkuvõttes kohe uus raudtee ehitada.

[vanahalb]

kuidas sundida veosed autost rongi peale, kui rong on palju kallim?

Kust on see väide pärit, et rong on kallim, kui autovedu?

Hinnad on u. nii:
1. Laevaga vedu
2. Rongiga vedu (ca. 10 korda kallim)
3. Autoga vedu (omakorda kordades kallim)

Keegi ei tõsta tervet rekkat rongi peale. Tõstetakse konteiner.

Konteinerite vedamisel on oma spetsiifika: kõigepealt vastav veerem ja neid peab tõstma selline tõstuk mis ikka 25 tonni maast lahti kangutab. Laadida saab enamikku ainult otsauksest mis paras probleem on ja juba mis juba sees selle saab kätte ainult vastupidises järjekorras. Mingi ühetaolise kauba ühele kliendile saatmisel on konteineril mõtet aga jaotusvedusid - nii et hakatakse Poola tehasest tulema ja midagi leedulastele, midagi lätlastele, midagi Eestisse on ainult iseendale probleemide tekitamine.
Siis on neil konteineritel veel kalduvus hakata kuhjuma ja pikemate marsruutide puhul on suured hinnakäärid.

Iseenesest veetakse poolhaakeid samuti rongiga ja alles see oli kui Operail lubas Merevaigurongi käima panna
Facebooki artikkel on tasuta https://m.facebook.com/operail/posts/78 ... ZRYaHfbtCV
Ei ole küll sellisest rongist midagi rohkem kuulnud. Vaatasin veel Eesti Raudtee kasutustariife ning Operaili veoteenuseid ja Eesti Raudteele maksis riik 2022 a 30 miljonit dotatsiooni ja Operaili olukord polnud samuti kuskilt otsast roosiline. Võimalik et sellepärast proovitakse maanteetransport surnuks maksustada. Ühelt poolt saaks võib-olla maksutulu ja teisalt ei peaks raudteele enam peale maksma. Võimalik on muidugi kõrvalnähe et keegi ei taha enam midagi vedada sest Eesti ei ole juba ammu enam vältimatu transiitmaa.

Enda tutvusringkonnast - Eesti Kuusakoski minuteada lõpetab järgmisest aastast raudteeveod sest küsitavad tariifid olevat ülemõistuse kõrged. Autoga vedu on Eesti piires odavam. Soomes saadetakse üsna palju puistkaupa Turkust Torniosse, ca 800 km. Kui on vähegi aega koguda siis ikka laevaga ja kui on kiire siis autoga. Raudtee läheb sinna ka aga ei tea küll kedagi kes midagi rongiga veaks... peale reisijate. Kui läbi Eesti veel see Venemaa-suunaline sõiduautode transiit toimus siis veeti neid samuti millegipärast autotreileritega. Ei teagi milleks see hea oli sest Paldiskis oleks võinud kõik rongi peale panna ja Venemaale ära viia.

[KategorieC]

Kui läbi Eesti veel see Venemaa-suunaline sõiduautode transiit toimus siis veeti neid samuti millegipärast autotreileritega.

Veeti ka rongidega, aga see oli vist pigem mingi aeg-ajalt kasutatud lahendus.

[kraal]

Kütseaktsiisi laekub sel aastal 500 miljonit, teedele kulutati sel aastal 200 miljonit ja järgmisel kahel aastal 100 miljonit... Maksab jee riik teedehooldusele peale!

Ma huvi pärast võtsin mingi aeg tagasi kokku palju aastate jooksul on endise Maanteameti eelarve olnud ja palju kütuse aktsiisi on laekunud.
Täpselt ei mäleta enam ja kohe uuesti pole aega otsida aga Maanteeameti eelarvi on olnud ca 2-2,5 korda väiksem kui kütuse aktsiisi on laekunud ja seda koos raskeveokite maksuga, riigilõivude ja eurorahadega.

[kraal]

Raudtee laitjad teevad paar viga.
1. Me peame vaatama kolme Baltiriiki korraga, mitte mida meil nii palju vedada oleks. See on üks ettevõte mis on kolmes riigis.
2. Me peame vaatama pikemas perspektiivis mitte ainult tänases päevas. Kui tekitada juurde logistikasse veel üks võimalus küll siis ajapikku hakatakse seda ka kasutama. Sama oli ka kisa tsaariajal kõva kui Eestisse hakati raudteed rajama.
3. Euroopas on võetud vastu otsus, et kogu euroopa raudtee läheb üle ühesugusele rööpmelaiusele. On erandeid nagu nt. Soome mis on täiesti eraldatud ja vist oli Portugal ka. Lisaks Euroopale plaan ka Ukraina viia samale rööpmelaiusele.
4. Variant on ka rautee praamid Soomest Tallinnasse käima panna. Seda isegi kaalutakse.
5. Küll see Talsinki tunnel ka tuleb. Siis ka Soome raudteega ühendatud.

Ise pooldan küll seda raudteed. Päris mugav oleks õhtul autoga rongile sõita, rongis kõht hapukapsast ja verivorsti täis süüa, öösel magada ja järgmine päev nt Saksamaal rongilt autoga maha sõita. Kui rongi pilet tuleb kasvõi natuke kallim kui lennukiga lennata ja kohapeal auto rentida siis eelistaks ikkagi rongi.

[Dr.Sci]

Raudtee laitjad teevad paar viga.
1. Me peame vaatama kolme Baltiriiki korraga, mitte mida meil nii palju vedada oleks. See on üks ettevõte mis on kolmes riigis.
2. Me peame vaatama pikemas perspektiivis mitte ainult tänases päevas. Kui tekitada juurde logistikasse veel üks võimalus küll siis ajapikku hakatakse seda ka kasutama. Sama oli ka kisa tsaariajal kõva kui Eestisse hakati raudteed rajama.
3. Euroopas on võetud vastu otsus, et kogu euroopa raudtee läheb üle ühesugusele rööpmelaiusele. On erandeid nagu nt. Soome mis on täiesti eraldatud ja vist oli Portugal ka. Lisaks Euroopale plaan ka Ukraina viia samale rööpmelaiusele.
4. Variant on ka rautee praamid Soomest Tallinnasse käima panna. Seda isegi kaalutakse.
5. Küll see Talsinki tunnel ka tuleb. Siis ka Soome raudteega ühendatud.

Ise pooldan küll seda raudteed. Päris mugav oleks õhtul autoga rongile sõita, rongis kõht hapukapsast ja verivorsti täis süüa, öösel magada ja järgmine päev nt Saksamaal rongilt autoga maha sõita. Kui rongi pilet tuleb kasvõi natuke kallim kui lennukiga lennata ja kohapeal auto rentida siis eelistaks ikkagi rongi.

Tsaariajal toimis raudtee seepärast, et muu liiklus nägi välja nagu alloleval pildil... pärast teeehituse ja autotranspordi arengut on raudtee osatähtsus pidevalt langenud. Raudtee praamid Soome? Kui on erinev rööpmelaius... Talsinki tunnel? Mis maksab teise R/B hinna ilmselt. Enne hakkavad autod lendama... siis saab Akf Kraal panna sõiduki autopiloodile ja vorsti ja kapsast mugavalt privaattingimustes süüa. Tasuvusarvutused on näidanud et reisivedu ei too midagi tagasi, kaubavedu jeeli-jeeli kui oleks seda kaupa pidevalt mida vedada.
Ps. allolev olukord kestis kuni aastani 1914

Ja esimene buss hakkas Pirita ja Tallinna vahel käima 1926

[kraal]

Tsaariajal toimis raudtee seepärast, et muu liiklus nägi välja nagu alloleval pildil... pärast teeehituse ja autotranspordi arengut on raudtee osatähtsus pidevalt langenud. Raudtee praamid Soome? Kui on erinev rööpmelaius... Talsinki tunnel? Mis maksab teise R/B hinna ilmselt. Enne hakkavad autod lendama... siis saab Akf Kraal panna sõiduki autopiloodile ja vorsti ja kapsast mugavalt privaattingimustes süüa. Tasuvusarvutused on näidanud et reisivedu ei too midagi tagasi, kaubavedu jeeli-jeeli kui oleks seda kaupa pidevalt mida vedada.
Ps. allolev olukord kestis kuni aastani 1914
Pirita enne puitsilda koos parvega.jpg
Ja esimene buss hakkas Pirita ja Tallinna vahel käima 1926

Ma ei kirjutanud Tsaariaja raudtee toimimisest midagi vaid kirjutasin, et kui hakata raudteed ehitama oli ka kisa taevani. Samad põhjused mis praegu. Pole vaja, hobustega saab ka, kes hakkab sellega reisima jne jne.
Soome sadamasse võib praamiga vagunid saata, kus siis toimub ümberlaadimine. Iga kaup selleks ei sobi aga kui on kaupa mida soovitakse vedada kiiremini kui laevaga ja odavamalt kui lennukiga siis miks mitte.
Talsinki tunnel võib maksta teise R/B hinna küll aga see ei tähenda, et seda mitte kunagi ei tule.
Autod võivad lendama hakata küll, ja võivad ka autopiloodiga mööda maad sõita aga juba praegu ma võin auto taga istmel istuda ja kapsast süüa. Paraku no ei suuda istuda 12+ tundi kinni seotuna. Rongis ruumi ikka lahedamalt. Nii, et kes tahab see lendab/sõidab autoga kes rongiga. Valikuid rohkem.
Vot selle kaubaga on nagu on. Kui saaks energeetikas asja joonde ja oleksime konkurentsi võimelised siis miks ei võiks tekkida kaupa juurde mida vedada.

[LupusII]

RB rööpad tulevad euroopa laiusega . Pole piiril vaja midagi vahetada . Kui see asi muidugi kunagi tööle hakkab .

[Lemet]

Variant on ka rautee praamid Soomest Tallinnasse käima panna. Seda isegi kaalutakse.

Seawindil mis seda trassi opereeris, oli aastat kümme tagasi rööpad kõhus täitsa olemas. Ja mis puutub passaserina rongiga Varssavisse sõitmist, siis isiklikult mina eelistaks iga kell rongi nii autole kui lennukile. 90ndatel (täpsemalt vist 95 või 96) oli juhust sellist reisimisviisi katsetada. Rongiga Tallinnast Varsavisse, seslt edasi Budapesti. Järgmise päeva õhtuks olin kohal. Ilma mingi peavaluta.

[Dr.Sci]

Variant on ka rautee praamid Soomest Tallinnasse käima panna. Seda isegi kaalutakse.

Seawindil mis seda trassi opereeris, oli aastat kümme tagasi rööpad kõhus täitsa olemas. Ja mis puutub passaserina rongiga Varssavisse sõitmist, siis isiklikult mina eelistaks iga kell rongi nii autole kui lennukile. 90ndatel (täpsemalt vist 95 või 96) oli juhust sellist reisimisviisi katsetada. Rongiga Tallinnast Varsavisse, seslt edasi Budapesti. Järgmise päeva õhtuks olin kohal. Ilma mingi peavaluta.

Tõenäoliselt eelistaksin mina ka rongi. Aga viimase 20 aasta jooksul on olnud paar korda asja Itaaliasse, korra Ungarisse, korra Belgiasse, 2 korda Saksamaale. Rootsis-Soomes ja kaugemal - Hispaanias, Portugalis jne on rohkem käidud. Tuttavate ja pereliikmete kohta ütleks sama. Siit tõenäosus et kui RB valmis saab ja reisi hind lennukiga samasse kanti, siis ise ja ka ilmselt keskmine eestlane kasutab seda alla 1 korra aastas, ehk miljon reisijat edasi-tagasi. Palju sellest piletitulu tuleks .... isegi siis kui võtaks et reiside arv oleks 2 aastas kõigi Baltimaade elanike kohta? ja mitu reisi prognoositakse?

[Kriku]

Täpselt samad küsimused on üleval nn. rahvusliku lennukompanii kohta, mille elushoidmist ja perioodilist elustamist siiski nagu vajalikuks peetakse.

[Dr.Sci]

Täpselt samad küsimused on üleval nn. rahvusliku lennukompanii kohta, mille elushoidmist ja perioodilist elustamist siiski nagu vajalikuks peetakse.

Kusjuures, kui meie lennukompaniil oleks olnud lennukites normaalsed istmevahed ja mõistlik hinnapoliitika ja sobivad sihtkohad, oleksin ikka kasutanud - aga paraku jäi minu viimaseks lennuks Estonian Airiga see aasta kui nad hakkasid kasutama Bombardiere (2011 või 2012) - ja ega kaugemate sihtkohtade osas kuhu pakuvad ümberistumisega täisteenindust suuremad kompaniid Estonian Airiga reisi alustamise planeerimine olnukski olnud suht mõttetu.

[parkija]

ERR i uudisteportaalis seisis , et balti riikide riigikontrolörid võtavad rb vaatluse alla .

[Kriku]

Aga võib-olla siis peakski asendama rahvusliku lennukompanii rahvusliku raudteekompaniiga?

Neivelt oleks ka rahul, raudtee täitsa läheb Piiterisse .

[Lemet]

siis ise ja ka ilmselt keskmine eestlane kasutab seda alla 1 korra aastas, ehk miljon reisijat edasi-tagasi.

Kokku läbis 2022 aasta jooksul lennujaama 2 747 943 reisijat, lisaks läbis regionaalseid lennujaamasid aastaga 63 946 reisijat.

Ja võrreldes näiteks Riia 5,5 miljoni kasutajaga on Tallinna lennujaam võrdlemisi tagasihoidliku läbitavusega