www.militaar.net

Änksa. Millal foori taga ootamine ära keelatakse ? Või on kgu asja taga see kamp kes igasugu liiklusmärke treib ? Noh, et tähistamise tarbeks peaks ju sel juhul ikka päris mitu aastat tööd olema.

Kuidas see peatumiskoha märk üldse välja näeb? Keelumärke tean, parkla märki tean. Aga peatumiskoht?

AMvA kirjutas: ↑08 Aug, 2023 10:33 ...
Debiilikari. Nüüd peab siis linnavalitsus hakkama sisuliselt iga maja ette looma tähistatud peatumiskohti.
...

Mitte KOV ei pea hakkama looma parkimiskohti vaid jätkub seni kehtinud kord, kus maaomanik koostab soovitud liiklusskeemi (parkimiskohad), kinnitab selle KOV'is ja maaomanik ise paigaldab soovitud liiklusmärgid.

Kusjuures isegi kui liiklusmärk ja selle asukoht on KOV poolt kinnitamata on õigus trahvida selliselt paigaldatud märgi nõudeid rikkujat.

Ehk kui maaomanik paigaldab ise, omal algatusel oma valdusesse vajalikud liikluskorralduslikud märgid, siis see koht ongi "nõuetele vastav parkimiskoht" ja kellele selline, KOV poolt registreerimata märgi asukoht ei meeldi, see võib majaomaniku kohtusse kaevata.
Sama põhimõte kehtib ka suurte ettevõtete teritooriumil, oma territooriumil kulgeva liikluse korraldamisel.

_dumbuser_ kirjutas: ↑08 Aug, 2023 10:39 Änksa. Millal foori taga ootamine ära keelatakse ? Või on kgu asja taga see kamp kes igasugu liiklusmärke treib ? Noh, et tähistamise tarbeks peaks ju sel juhul ikka päris mitu aastat tööd olema.

Äkki keelatakse mootori töötamine, kui ootad rohelist?
Selle vastu tuleb sulle lupsti argument, et "tänapäeva autodel ongi start-stop süsteem", mistõttu saabki keelata mootori töötamise.
See pisiasi, et Eesti 750 tuhandest kergesõidukist on 650 tuhat vanemad kui 10a ja neist 300 tuhat vanemad kui 20 aastat (neil start-stop süsteemi pole päris kindlasti).

Sellised "ideed" saavad tekkida vaid siis, kui asjaga tegelevate inimeste silmaring piirdub oma järjekordse, kuluhüvitise eest liisitud 0-3 a vana auto iseärasustega.

Kui kehtestaakse nõue, NÕUE, hoida möödasõidul 1,5 meetrist distantsi, siis peab liiklusjärelvalve seda ka kuidagi mõõtma hakkama

Mäletamist mööda on kohtuotsusega juba selline praktika loodud- ohutuks kauguseks jalgratturist möödumisel kirjutati 1,5 meetrit.

https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/j ... kauguselt/

Jalgratturid, eesotsas Jaanus Janek Jussi'iga on selleks ammu juba allkirju kogunud, lisaks on nad soovinud eraldi teemärgistusi:

“Kuigi jalgrattaga võib sõita kõigil sõiduteedel, kus see keelatud ei ole, võiks märgist kasutada mootorsõidukijuhtide tähelepanu tõstmiseks teedel, mida jalgratturid sagedamini kasutavad. Ühtlasi näitab märgis, kuidas ratturid teel paiknevad,” märgitakse pöördumises.

See info on pöördumise kohaselt vajalik kõigile liiklejatele: mootorsõidukijuhtidele, jalgratturitele ja jalakäijatele, kes märgise olemasolul teavad, milliste sõidukite ja nende paiknemisega arvestada. Märgis näitab ka jalgratturi liikumise suunda.

Nagu "Black lives matter" vms

Smith kirjutas: ↑08 Aug, 2023 11:50 ''Ühtlasi näitab märgis, kuidas ratturid teel paiknevad'' märgitakse pöördumises.

Selle märgistuse järgi paikneb rattur siis risti sõidusuunaga?

Jalgratas paikneb risti, veebel on veel joonistamata.

OLAVI kirjutas: ↑08 Aug, 2023 10:33 https://www.err.ee/1609055852/riik-soov ... 0juhtidele.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega reguleeritakse mootorsõidukite kõnniteel peatumist, kergliikurite kiiruse ja parkimisnõudeid ning ohutu külgvahega seonduvat. Muuhulgas tõuseksid trahvid auto valesti parkinud juhtidele.

Edaspidi ei ole kõnniteel ning jalg- ja jalgrattateel peatumine lubatud, välja arvatud juhul, kui parkimis- või peatumiskohad on liikluskorraldusvahendiga sellekohaselt tähistatud. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda sõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Vastava liikluskorraldusvahendiga märgistatud kauba laadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Ehk majaomanik võib paigaldada oma maja ette vastava märgi ja saab vajadusel parkida, nii nagu mitmete majade juures juba on tehtud.

Majaomanik ei või oma maja ette mitte mingeid märke panna, kui see ei ole konkreetselt tema maa. Ehk siis Tallinnas kuulub suurem osa majaesistest tänavatest ja kõnniteedest (mille kohta see seadus kõige tõenäolisemlt kehtima hakab, kuna eramaal teeb omanik nii nagu tahab) linnale.

OLAVI kirjutas: ↑08 Aug, 2023 10:50

AMvA kirjutas: ↑08 Aug, 2023 10:33 ...
Debiilikari. Nüüd peab siis linnavalitsus hakkama sisuliselt iga maja ette looma tähistatud peatumiskohti.
...

Mitte KOV ei pea hakkama looma parkimiskohti vaid jätkub seni kehtinud kord, kus maaomanik koostab soovitud liiklusskeemi (parkimiskohad), kinnitab selle KOV'is ja maaomanik ise paigaldab soovitud liiklusmärgid.

Suurem osa vähemalt Tallinna tänavatest ja kõnniteedest (ei tea kuidas väiksemates külades on) kuulub linnale. Seega maaomanik ongi KOV.

Tegelikult on iga inimene, kes tänaval liigub(jala, rattaga, tõuksiga jne) liikleja ja peaks omama vastavat luba/tunnistust, et ta on vastava kategooria eksami teinud. Kui ei ole, siis liigub saatjaga, või istub kodus 4 seina vahel.
See oli muidugi põhja-korea näide, aga siiski.
Kui inimene pole ühtegi rida LE või LS lugenud, siis kust ta teab, kuidas Zebral käituda, või mida mingi foor tähendab? Eeldus(persse kukkumise ema), et vanus annab oskused, on kuidagi sinisilmne. Kui 16+ võib juba rolleriga või mopeedautoga vabalt sõita, teadmata, kuidas ristmikul vasak pööret tehes käituda.
Oma poiss oli vist 10, kui koolis kohalik konstaabel korraldas jalgratta kursused ja ka eksami. Õppis, küsis seletusi. Mõned ei saanudki teoora eksamilt esimese korraga läbi, aga vähemalt mingi baas on all.

Ma olin ehk 6. klassis, kui koolis oli action, et kas on jalgrattasõidu huvilisi, saab kursustel osaleda ja eksami teha ja viimase edukalt läbinuna saab paprid ka.
Asja iroonia seisnes selles, et alates 2. klassist käisin ca 5 kilomeetri taha iga ilmaga kooli jalgrattaga, talvel muidugi suuskadega.
5 aastat lubadeta juhtimist - tänapäeva võmmid saaks vist kreepsu.
Ja huvitav, võmmid mind ei nokkinud, isegi Nuki mitte, kuigi alevi vahel poisse kiusati küll.

avrnbr kirjutas: ↑09 Aug, 2023 17:26 ...
Asja iroonia seisnes selles, et alates 2. klassist käisin ca 5 kilomeetri taha iga ilmaga kooli jalgrattaga, talvel muidugi suuskadega.
5 aastat lubadeta juhtimist - tänapäeva võmmid saaks vist kreepsu.
Ja huvitav, võmmid mind ei nokkinud, isegi Nuki mitte, kuigi alevi vahel poisse kiusati küll.

Nõuka ajal oli trahv juhtimisõiguseta juhtimise eest 5rbl (viinapudeli hind oli 5,20rbl) ja see tegu ei olnud eriti taunitav.
Alkojoobes juhtimine oli oluliselt rängem kuritöö.
Esimese auto ostnuna jäin kohe teisel päeval vahele ja kuna joovet ei tuvastatud, siis lubatähe olemasolu puudumine enam kedagi ei huvitanudki ja edaspidi sõitsin üle aasta ilma juhilubadeta ja ilama vahelejäämata.
Tollel ajal oli tavaline, et ca pooled juhtimiskoolitusel osalejad tulid kooli oma autoga sõites.
(Sellele aitas muidugi kaasa eelnevalt jalgrattaga sõites omandatud linnaliikluse tundmine.)

avrnbr kirjutas: ↑09 Aug, 2023 17:26 Ma olin ehk 6. klassis, kui koolis oli action, et kas on jalgrattasõidu huvilisi, saab kursustel osaleda ja eksami teha ja viimase edukalt läbinuna saab paprid ka.
Asja iroonia seisnes selles, et alates 2. klassist käisin ca 5 kilomeetri taha iga ilmaga kooli jalgrattaga, talvel muidugi suuskadega.
5 aastat lubadeta juhtimist - tänapäeva võmmid saaks vist kreepsu.
Ja huvitav, võmmid mind ei nokkinud, isegi Nuki mitte, kuigi alevi vahel poisse kiusati küll.

Tõrvandi Muidu jutt sama 2.-3. klassist alates pool linna rattaga läbi käidud ja siis 6. klassis vanuse täitudes jalgrattasõidu- ja liiklushuviliste ring loa omandamise võimalusega. Tagajärjeks NLI. Seejärel käisin suvel 30 Tartu poisiga mingi 1981 Tallinnas koolinoorte laulu- ja tantsupeol liiklust reguleerimas. Selle eest saime mitmepäevase preemiareisi Riiga. Pärast pidin keskoolini mitu aastat NLI-vormis kooli juures ülekäigurajal korda hoidmas käima. Õpetajal ringitegevused tehtud ja minul 5-d ja ÜKT-tunnid kah vastutasuks kätte saadud... Olid ajad

Ma mäletan et kunagi (2004) sai 10 aastaselt jalgratta juhiluba teha. Eriti ei mäleta mida seal õpetati aga paremakäe reeglist polnud keegi midagi kuulnud. Sellessuhtes polnud need load eriti olulised ka sest kasvatus oli umbes selline et inimeste lähedal sõida ettevaatlikult ja mingil juhul ei tohi autodele ette jääda.
Sellega meenub üks uudiste lõik kus räägiti lastest ja liiklusest. Reporter siis küsis väikse lapse käest et mis tänasest meelde jäi. Laps teatas rõõmsalt et jalakäial on ülekäigurajal alati eesõigus. Mõtlesin et johhaidii kas tõesti laps seda teadma peab. Mina vist õpetaks ka alguses nii et autodele ei tohi ette jääda ja kõik, suva kellel päriselt õigus on