498. leht 500-st
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 06 Aug, 2025 11:04
Postitas Peeter
Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Aug, 2025 10:18
Mina ei suuda küll meenutada, et "meestekast" poole kallim "Turist" oleks ka kuidagi kvaliteetsem olnud.
Oli ikka sama sitast materjalist ja küsitava täpsusega tehtud.
Päris sportratas (Start-Shosssee) ei oska öelda, pole olnud. Võibolla see oli parem.
No neid oli ikka mitu tükki ju. Meestekas, siis tuli "Sputnik". Siis alles tulid samas tänavaseeria perekonnas "Turist" ja sealt edasi "Sport". Vahe oli neil olemas, nii tehnikas-materialides, ja käikude arvudes. Need olid kõik "tänavarehvidega", mitte "trennikuttide" rehvidega.
Spordiseerias oli Start-Šosse. Ja peale seda oli seal veel mingi vingem asi, mille nime praegu ei mäleta, ehk oli Sport-Šosse? ja siis edasi oli koondistetasemel eraldijaotustega Colnagod.
Panen peast puusalt hindu ca :
meestekas Ukraina 60
Sputnik 93
Sart-šosse 100 ja peale, pärast vist oli mingi 110-120 jne
Turist 110-120 tuuris
Sport 135 (sõber sai)
Ja see super sport, see Sport-šosse vmt oli siis 150 ja peale
ja Colnago tuli ise verega vabariigi koondise tasemel välja sõita, toda raha eest ei saanud ja ega ka spordiklubidesse meil suurt ei jõudnud neid.
Spordiasju alates Start-Sosseest oli ikka väga harva müügil. Enamus liikusidki trenni-kaudu ja käest kätte ja siis putitati edasi uuele ringile. Omal (ei käinud trennis) oli trennimehaaniku kaudu saadud raam ja tehnika, millele laiemaks teevalikuks ja ka odavamaks kasutamiseks oli ei mäleta kas Sputi või Turisti veljed pandud. Muidugi oleks tahtnud ka tegija-rattaid alla saada, aga see šossi-kummi ihalus oleks kah kalliks läinud.
Kokkukas oli 75 (ise sain tutika Desna)
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 06 Aug, 2025 11:09
Postitas Kapten Trumm
Ja meestekal oli populaarne tuuning - tagaratta küljes olev ketiratas asendati Desnaa omaga. Tõsi, siis vastutuult väga sõita ei jaksanud. Kui kett polnud väga veninud, siis ei pidanud isegi lüli vahelt ära võtma. Desnaa ketiratas oli meesteka omast pisem, tulenevalt selle pisikestest ratastest.
Mul oli ka sedasi tuunitud. Delta mopeeri spidoka järgi kõrval sõites sai 50 kmh kätte.
Turistil olid vist meesteka mõõdus ratta läbimõõdud, kuid rehv ja velg olid peenemad, rehvi laius ja muster oli nagu Saljutil. Ja loomulikult polnud neid rehve saada kah (meesteka omi ikka leidus).
Olid ajad, olid majad (ja rattad)

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 06 Aug, 2025 11:13
Postitas Peeter
Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Aug, 2025 11:09
Turistil olid vist meesteka mõõdus ratta läbimõõdud, kuid rehv ja velg olid peenemad, rehvi laius ja muster oli nagu Saljutil. Ja loomulikult polnud neid rehve saada kah (meesteka omi ikka leidus).
Olid ajad, olid majad (ja rattad)
Kirjutasin, et tänavaseeriad olid "Sputnik", "Turist" ja "Sport". Ja oli nii jah: suur ratas nagu meestekal, aga kitsas nagu Ereliukas-Krekstude-Saljut. Šossidel oli see kitsas ja liimitav.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 06 Aug, 2025 11:38
Postitas Some
Mul poisikesena oli Sputnik. Sellel tegelikult miski 4-5 eri põlvkonda, mis tegelikult erinesid palju. Minul viimane põlvkond - 8 käiku ja pidurdamine lenksult. Töökindlusega nagu probleeme ei mäleta. Usun, et Turistil ja teistel brändidel ka eri ajastud olemas.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 06 Aug, 2025 11:46
Postitas Kapten Trumm
Nendel sportratastel rummupidurit polnud ühelgi, ikka veljepidurid. Pole küll vastupidist näinud. Turisti oli kahesuguse lenksuga, madalas asendis sõitmiseks mõeldud konksudega ning tavalise kõrgema lenksuga, mis oli alumiiniumist (tavaratastel oli see terastorust). Minu omal oli 3 käiku, käiguvaheti oli ainult taga, pidurid ees ja taga veljepidurid. Käiguvaheti hoob (mil mingeid fiksaatoreid polnud) oli esiratta taga raami küljes.
Mõningatel tavalistel ratastel oli veljepidur ka esirattal, muid mitte alati.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 06 Aug, 2025 22:08
Postitas OLAVI
Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Aug, 2025 11:46
....
Mõningatel tavalistel ratastel oli veljepidur ka esirattal, muid mitte alati.
Väga tavaline oli (eriti naisteratastel) esiratta "rehvipidur", kus piduriklots suruti otse ülevalt, läbi augu porilauas, vastu rehvi.
Sõidupidurina see seade kasutada eriti ei kõlbanud (eriti pehme rehviga), sest kulutas rehvi ja seetõttu leidis peamiselt kasutamist seisupidurina kallakul seismisel ja liikuma hakkamisel.
(Kui autoteemas arvatakse, et kuna naistel on vilets ruumitaju, siis paljud naised ei oskavat tagurdada ega manööverdada.)
Aga kas teatakse, et mille järgi saab jalgrattamehaanik aru, et kas "selle paljude käikudega jalgrattaga" sõidab põhiliselt mees või naine?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Aug, 2025 10:04
Postitas mart2
Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Aug, 2025 11:46
Nendel sportratastel rummupidurit polnud ühelgi, ikka veljepidurid. Pole küll vastupidist näinud. Turisti oli kahesuguse lenksuga, madalas asendis sõitmiseks mõeldud konksudega ning tavalise kõrgema lenksuga, mis oli alumiiniumist (tavaratastel oli see terastorust). Minu omal oli 3 käiku, käiguvaheti oli ainult taga, ...
Tegelikult tuli Harkovist kaks mudelit - Turist ja Turist-Sputnik. , Turisti 2x4 ja 4 käigulist ning Sputnikut toodeti 3 ja 4 käigulist. Esimesel oli
üldjuhul vastavalt kas "oinasarved" või horisontaalne lenks, viimasel ainult tavaline horisontaalne.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Aug, 2025 11:59
Postitas Manurhin
OLAVI kirjutas: ↑06 Aug, 2025 22:08
Aga kas teatakse, et mille järgi saab jalgrattamehaanik aru, et kas "selle paljude käikudega jalgrattaga" sõidab põhiliselt mees või naine?
Ma pakuks, et kui sõidab mees, siis on käigumehhanism ühtlaselt kulunud, st. et seda ikka kasutatakse ka. Ja kui sõidab väheke vanema kooli mees, siis on kogu krempel regulaarset õlitamist ka saanud.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Aug, 2025 12:30
Postitas vanahalb
Ma pakun risti vastupidi.
Et kui sõidab mees siis kasutab ta ainult 2-3 käiku . Kui naine sõidab on tal vaja neid käike pidevalt lapata sest muidu ei jaksa sõtkuda.
Ma mäletan et kui kunagi sõita proovisin siis oli ühe käe all vist kolm hammasratast keskjooksul ja teisel käel see pakk tagarattal.
Ma vahetasin ainult keskjooksul käike. Tagarattal oli kett mingil enam-vähem sobival hammasrattal ja ülejäänud oleks mu pärast võinud kinni roostetada.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Aug, 2025 12:42
Postitas Kapten Trumm
Oma abikaasa rattasõidu tähelepanekutest arvaksin, et nad panevad mingi enamvähem "keskmise" käigu sisse ja sõidavad ainult sellega.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Aug, 2025 13:29
Postitas metsataat
Peeter kirjutas: ↑06 Aug, 2025 11:04
Spordiseerias oli Start-Šosse. Ja peale seda oli seal veel mingi vingem asi, mille nime praegu ei mäleta, ehk oli Sport-Šosse? ja siis edasi oli koondistetasemel eraldijaotustega Colnagod.
Nooruses tegelesin ka jalgrattaspordiga.
Kõik sõitsid Start-Šosse ratastega.
https://dnipro.bike/ru/sovetskie-sporti ... i8MYigvC7z
Treener hankis endala ka «Чемпион-шоссе» ratta.
Спортивно-шоссейный велосипед модели В-552И «Чемпион-шоссе» предназначался для соревнований в гонках на шоссе. Велосипед В-552И считался велосипедом высокого класса, индивидуального изготовления. Производил ХВЗ по заказам Федерации велосипедного спорта СССР для ведущих гонщиков, участвующих в международных и всесоюзных спортивных соревнованиях.
Võistlustel oli näha ka Colnago rattaid.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 08 Aug, 2025 17:51
Postitas OLAVI
Manurhin kirjutas: ↑07 Aug, 2025 11:59
OLAVI kirjutas: ↑06 Aug, 2025 22:08
Aga kas teatakse, et mille järgi saab jalgrattamehaanik aru, et kas "selle paljude käikudega jalgrattaga" sõidab põhiliselt mees või naine?
Ma pakuks, et kui sõidab mees, siis on käigumehhanism ühtlaselt kulunud, st. et seda ikka kasutatakse ka. Ja kui sõidab väheke vanema kooli mees, siis on kogu krempel regulaarset õlitamist ka saanud.
Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Aug, 2025 12:42
Oma abikaasa rattasõidu tähelepanekutest arvaksin, et nad panevad mingi enamvähem "keskmise" käigu sisse ja sõidavad ainult sellega.
Ongi nii, et kui taga on töötanud üks hammasratas ja ülejäänud on roostes, siis võib pea 100% kindlusega arvata, et selle jalgrattaga sõidab peamiselt naine.
On ju nii loomuomane, et "ees nähtavale probleemile" tuleb suure hooga peale lennata või kui vaja "kiiresti edasi jõuda", siis tuleb kiiresti sibada, mõtlemata kuidas olukorda "väiksema vaevaga" lahendada.
Huvitav on näha, et kui pakun proovimiseks rummusisese käiguvahetusega ratast, seletades et sellel rattal võib
suvalisel ajahetkel ja kasvõi kohapeal seistes vajalikule käigule ümberlülitada, siis imestunult küsitakse mõistmata, et: "Milleks üldse on vaja käiku vahetada, ma ei vaheta mitte kunagi käiku?"
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 09 Aug, 2025 7:21
Postitas Manurhin
Omal ajal eriliselt kõvad tegijad aretasid käiguvahetussüsteemi ja veljepidurid Desna/Aisti/Kama külge. Mõnel olid sama tüüpi rattale ka käru kummid pandud, nii et sedasi sai juba sisuliselt maastikuratta. Osati ikka leidlikud tol ajal olla ja püsisid noortel nutitelefonide asemel hoopis tööristad käes.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 09 Aug, 2025 8:23
Postitas maksipoiss
Manurhin kirjutas: ↑09 Aug, 2025 7:21
Omal ajal eriliselt kõvad tegijad aretasid käiguvahetussüsteemi ja veljepidurid Desna/Aisti/Kama külge. Mõnel olid sama tüüpi rattale ka käru kummid pandud, nii et sedasi sai juba sisuliselt maastikuratta. Osati ikka leidlikud tol ajal olla ja püsisid noortel nutitelefonide asemel hoopis tööristad käes.
Ka miskise ennesõjaaegse mopeedi vedrudega esihark aretati külge.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 09 Aug, 2025 8:57
Postitas Peeter
Nagu juba varem kirjutasin, mul olid šossi rattale šossi jooksude peale sputi (rehvide hind ja kättesaadavus!) veljed ümber aetud. Kodarad lahti arutatud ja ümber laotud. Šossi ratas koos tehnikaga-jooksudega, aga sputi veljed.