www.militaar.net

Tänud vastusest. Tore, kui sul on ajateenistus läbitud. Seda tahtsingi teada. Siis on lihtsalt selge, et sa ikka sajaprotsendiliselt tead , millest räägid ja omad jutuainest ka isiklikku kogemust. Ja mis puutub siia allavöö teema?

Ok, jäägu sulle viimane sõna.

OT: patriootlikusest

Minul ajateenistuse isamaalise kasvatusega huvitav kogemus. Kui teenisin, siis olin sellal igati positiivne ja valmis vajadusel minema kuhu kästakse, kaadrisse oli usuku ja ei näinud seda Venemaa asja üldse nii mustades toonides.

Jaokaaslased olid pessimistlikud ja lubasid esimese hooga Rootsi sõita ja kogu selle "jama" teistele jätta. Mõõdus mõni kuu reservi arvamisest ja meeste mõttemaail muutus, teenistuskogemus loksus paika ja oldi oma saavutuste üle uhked ning kasvas ka isamaalisus: õlleklaasi taga tuli välja, et vajadusel oleks nõus "võssa varitusse" mindama küll. Nüüdseks on muidugi paar aastat möödunud, ei oska nede tahet enam kommenteetrida. Ja õlleklaasi taga välja öeldu pole vist kõige adekvaatsem argument ka, ent midagi nagu oli....


Mis minusse puutub, siis minuga on asjad pigem praegu teistpidi: mida rohkem siin foorumis oled ja populaarteaduslikke (ala sari Mõte ja Mõõk) raamatuid loed, seda vähemaks jääb isu Vene föderatsiooni motorisseeritud vägede ja ülekaaluka suurtükiväe vastu kuhugi teepervele passime minna. Tank, mis tankitõrjerelva asukoha murdosa sekundiga välja arvutab ja torni sinna keerab, pole just eriti ahvatlev...

Teisalt on jälle vanusega natuke lateraalset mõtlemist juurde tulnud ning kui ajateenistuse aegsed õppevaritused peas läbi mängida, siis teeks palju teisiti ning asjad võiksid siiski positiivselt välja kukkuda. Eriti rõõmustaksid mind, võsas kükitavat jalaväelast, "Putkineni kaugelõhatavad miinid"

Kokkuvõtvalt siis, et ajateenistus võib positiivselt mõjuda küll, aga loomulikult ei pruugi. Suuresti tuleneb/tulenes minu kogemus pädevast kaadrist, mehed tahtsid teha ja olid nõus ka pärast 17.00 meiega tegelema ning suurest praktikast: pärnakatele meeldib väga metsas olla Tagantjärele teisiti ei oskakski: jutud sõpradelt, kes kasarmus m*nni laiaks istusid on üsna demotiveerivad.

Lemet kirjutas:Tänud vastusest. Tore, kui sul on ajateenistus läbitud. Seda tahtsingi teada. Siis on lihtsalt selge, et sa ikka sajaprotsendiliselt tead, ...

Jälgin huviga teemat ja kritiseeriks sellist suhtumist - sellise suhtumise kultiveerimise lõppeesmärk saab olla ainult üks - pärssida diskussiooni või ellimineerida diskussioonist mittemeeldivaid väitlejad tegelikult asjasse puutumatute põhjustega - viitab sellele, kui argumendid otsa saavad, siis saab rünnata isikut, otsida nõrku kohti isiku eluloos/ajaloos jne.
Väidan et selline suhtumine ei tule diskussioonile kasuks... aga mida ma ka tean...

- Küsiks vastu, et kas supi kritiseerimiseks peab olema kokk?
- Näiteks kui ühiskonnas tekib diskussioon, kas homodele anda abiellumise õigus või mitte, siis hr Lemeti loogika järgi oleks õigus sõna võtta või diskuteerida vaid neil kes teavad millest nad räägivad

- Kas on õige anda rahvale valimisõigus, kas nad on pädevad valima juhte kui nad ise ei tea halligi kuidas juhtida

- Kas poliitik, kes ei suuda hoida koos oma peret suudab koos hoida riiki jne loosungid.

- Kas kosmosesüstikut-raketti projekteeriv insener on pädev seda tööd tegema või peaks asja usaldama astronaudile-kosmosekangelasele kes asjast ka "midagi teab".

- jne.

Vabandan teemavälise kommentaari pärast - aga eesmärk mul üllas

Praegu ei kritiseerita ju mitte suppi vaid selle valmistamise viisi. See, et supp on meil üsna s*tt(riigikaitse on üsna kesine), on siililegi selge.
Selleks, et supi valmistamist kritiseerida, võiks mu meelest küll kokk olla.
Kuigi praegu pole tegu ei kritiseerimise ega analüüsiga, vaid oma arvamuse pealesurumisega(mitmelt poolt), mis omakorda on ääretult nõme tegevus.

- Küsiks vastu, et kas supi kritiseerimiseks peab olema kokk?

Ei, loomulikult pole sellest arusaamiseks, et supiga midagi si..ti on, vaja kõrgemaid kokakursusi lõpetada, küll aga suhtuks ma märksa usaldavamalt supi päästmise näpunäidetesse kui need tulevad igapäevaselt köögis toimetava inimese poolt, (või on seda vähemasti paar aastat oma elust teinud), kui sellistesse, mis tulevad inimese poolt, kelle köögikogemused piirduvad vaid kokaraamatute lugemisega ning laua taga lusikaga vaeva nägemisega.

Kas poliitik, kes ei suuda hoida koos oma peret suudab koos hoida riiki

Nii mitmeski riigis, mille järgi me siin joonduda üritame, ei kvalifitseeruks sellised inimesed riigijuhtimiseks.

Sestap olengi rõõmus, et corvusel sõjaväest oma praktiline sõjaväelasekogemus olemas on, mis laseb tema väiteid tõsiselt võtta ja mitte vaid teoretiseerimiseks pidada. Pean siinkohal silmas seda patriootliku kasvatuse võimalikust üheksa kuu jooksul

Ma küsisin kaks lehekülge tagasi, mis oleks lahendus ja seepeale tuli vastuseks demagoogiat vene stiilis küsimisest.

Olukord, mis siin on, on meie endi tekitatud/tekkida lastud. Corvuse jutus on niipalju tõde, et paljalt sõjaväega asja ei paranda - otsad lähevad peost juba kooliajal. Samas meie koolisüsteemi ja kasvatusmeetodeid ei mõjuta teps mitte mingid umbisikulised kosmopoliitsed trendid ega Brüsseli onud, vaid seal valitsev tiibade laiutamine on küll puhtalt kivi meie enda kapsaaeda.

Mina isiklikult ei usu, et tegemist on mingi järjekordse foors mazooriga, vaid taaskord tasub vastust küsimusele otsida kõrvade vahelt.

Kes teevad nt kooli- ja hariduspoliitikat? Samasugused fukujamad, ainult teises ministeeriumis.

corvus kirjutas:Tegelikult polegi enam mingit "lahendust" on vaid lootus, et mingi hetk asjad iseenesest lahenevad kui soovid. Suunatud intergaratsiooni kui sellist ei toimu praktiliselt üldse.

Iseenesest ja kellegi armust ei toimu küll midagi.

Mis seda integratsiooni puudutab, siis kas mitte pole siin tõetera "integreeri t**** palju tahad, ikka vahib Moskva poole"? St tegemist on teatud juhtudel kriisiajal vaenulikuks muutuva seltskonnaga, kelle vaenuliku meelsusega tuleb plaeerimisel arvestada (Jumal tänatud, juba arvestataksegi). Tegelikult on sellel teemal Eestis sellel sihtrühmal taguotsa hoitud ikka päris kenasti, ometigi ei paindu enamik isegi tasuta keelt õppima, et oma kodakondsust taotlema hakata. Kas on mõtet selliseid üldse integreerida? Nagu neile varbale korra kogemata astud, on sõjakirves taas välja kaevatud. Ja mitte praegu - olen kuulnud, et ka Vabadussõja ajal siia põgenikena laekunud ja siia jäänud "muulastest" sai tänulik kasvulava hävituspataljonidele ja muudele sellistele koledatele organitele?

Kas on ikka probleem EVs anno 1991-2009 või on probleem "klientides"? Isiklikult arvan, et vene ajal tööealine ja EV ajal tööealiseks saanud põlvkond on oma mentaalsusega meile jaoks suht foors mazoor - millega tuleb leppida. Ei saa santi sundida kui sant ei taha kõndida.

Igal juhul EI OLE lahendus 200 tuhandele inimesele kandikul kodakondsus kätte ulatada. Kui ise tagumikku ei liiguta, siis ei pea neil ka sabas jooksma. Sest nende häältega saab Riigikogust peagi Tallinna Linnavalitsus vol2.

Seega võime (ja peaksime, aga ei tee seda teps) rahulikult arvestada faktoriga, et suur protsent värskelt mobiliseerituist, kas pöörab needsamad relvad meie vastu või (paremal juhul) ignoreerib mobilisatsiooni korraldust.

Noh selle relvade pööramise ohu vastu on juba mõni aeg võideldud sellega, et venekeelne seltskond jaotatakse sellise osakaaluga mööda väeosi (nii SA kui RA), et nad kuskil kriitilist massi ei saavuta. Koos sellega kaasneva relvatõstmise arvatava tulemuslikkusega.

Mis puudutab eestlaste meelsust, siis ega ma muud kosta oskagi, kui 2007. aprillimäsu ajal juhtunut. Abipolitsei sai nii palju avaldusi, et nendega ei osatud midagi peale hakata (1 koha peale 10 tahtjat) ja Kaitseliidus ärkasid järsku kõik "surnud hinged" üles ja ilmusid oma 1994. a saadud varustus seljas "totskadele".

Kui palju see pädeb mobiliseeritute kohta, kuid vähemalt sellesuunalised näited EV praktikast on siiani positiivsed.

Eks need õppekogunemised saadakse ka käima - lihtsalt kiluadmirali-Ligi luuremängudes-intriigides keegi selle asjaga ei tegelenud ja kamin pidas omi kahjurlikke plaane (mis loomulikult ei jäänud ringiga tagasi tulemata).

Muud variandid seal vahel on ka võimalikud, kuid ikkagi tähendavad need vaid suurt JAMA meile. Ma pole eriti näinud, et säärase tõsise ja reaalse ohuga keegi üldse viitsiks kuskil (ka siin foorumis) arvestada. Oma mudelites või tehnilistes valemites.

Minuarust arvestatakse. Õppekogunemistel kokkukutsumine käib ülejäägiga, lisaks "satuvad" idaviru muulased miskipärast teenima eestlase suure arvukusega Võrru ja lähevad eestlase massi seas ka reservi ja kirja SA üksustesse.

Mis puutub kasvatustööd "koolis ja hariduspoliitikat", mida korraldavad fukujamad, siis see on tegelikult nagu usuõpetusega. Teed kohustuslikuks usuõpetuse koolis ja... midagi ei juhtu.

Ei juhtu sellepärast, et kui lapsuke teatab, et see õpetaja sakib või too aine ei meeldi, siis helistab lapsevanem "kuhu vaja" ja õpetaja (vähemalt minu ajal oli see nii) püha institutsioon on suure demokraatia tingimustes totaalsed devalveerunud (mul lähisugulaste hulgas 2 pedagoogi). Neid igasugu viilidest-virisejatest lapsevanemaid, kes võimalusel oleks telefoniõigust rakendanud, oli ka vene ajal niiet tapab, ometi said kõik pioneerideks ja koolist visati välja mõni haruharv erand. Sest kool ja õpetaja oli riiklikult tunnistatud pühaks ja puutumatuks institutsiooniks, kelle peale eriti lapsevanema hammas ei hakanud.

Kodu ja keskkond on need, mis vormivad inimesi. Kool nagu sõjavägigi saab vaid anda lisaboosti. Ei midagi enamat.

Ludrisid ja endast eitea mida arvavaid lapsevanemaid oli ka ENSV ajal päris palju ja kui kooli poolt poleks ohje pingul hoitud, oleks ka siis samasugune porr käinud. Lihtsalt tollal arvas suur partei, et kool on kuuleka kodaniku taimelava ja sellest tulenevalt olid tollal sootuks teised võimalused-õigused. Seal hoiti ranget distsipliini ja igasugu "väärnähte" karistati karmilt.

Võtame näiteks omaaegse mõiste "koolikohustuse mittetäitmine", koolis suitsetamine või muu taoline. Mis praegu juhtub? Mis näiteks 1984 juhtus? Siis rakendati ikka päris julma sundi kuni sunniviisilise erikooli (noor vangla) saatmiseni ja papamamma parteipilet ka ei päästnud.

Suvorovi kooli stiilis sõjaväeasutused muidugi välja arvatud.

Good point. Milline "nõukaaja igand" lasti 1990ndatel allavett? Koolivorm. Miks sõjaväes on vorm? Et rõhutada sõdurite olemist samal hierarhia pulgal ning loomaks sisemist ühtsust. Kui see oluline poleks, siis armee käiks ammu näiteks teksades. Selles pole küll süüdi kodune kasvatus, vaid riikliku sunni puudumine.

Mis ma tahan öelda on see, et kuigi meie rahvusel pole miskit viga (erinevalt mitmetest siingi kõlanud väidetest orjarahva kohta), siis on viimased 20 aastat näidanud vaid seda, mis ajaloost ammugi teada. Võimupoliitikud (ja poliitikud üldse) ei suuda luua seda mida meil vaja läheb - kodanikuühsikonda ning kodust ja varajasest noorusest alustatud "kodutööd" kaitsetahte või patriotismi süstimiseks kui soovid.

Justnimelt. Kasvatuseks puudub riiklikult tunnetatud vajadus ja sellle elluviimiseks vahendid ja sund. Nüüd jõuame tagasi poliitikute enda tausta juurde. Kas selline suur läburada oleks võimalik, kui poliitikas annaks tooni nt Ariel Sharon'i taolised? Mitte jürgenligid, kellel on "vanemleitnandi paberid" (enamikul pole üldse mingeid pabereid).

Säärased protsesse ei saa mõjutada võimuklikk (või poliitiline establishment ja ametkond), ilma et
a) tegu oleks autoritaarsusesse kalduva ühiskonnaga (jätame totalitaarühiskonnad välja - seal kehtivad veidi teistsugused reeglid), kus luuakse kõigi vahendite abil vajalik foon, milles lõpuks ka kõige skeptilisem inimene hakkab säärase süsteemi õigusesse uskuma - kuid seda vaid siis kui elatustase tõuseb ning lihtsustatult öeldes tekib tunne, et siin on hea elada! Kuid alati jääb seltskond rahulolematuid a la juunikommunistid, kui soovid näidet elust.

Näiteks Soome.

b) võimulolijatel oleks seljataga pikk ja (üha) uutele põlvkondadele tuginev kogemus, kus prevaleerib arusaam oma privileegist riigi ja rahva teenimisel (ilma mingi võlts paatoseta). Mida meil selgelt siin täna pole.
On veel variandid c) ja d) ning kindlasti veel rohkemgi, mil valitsev eliit suudab mõjutada ühiskonna mõttemaailma, kuid asja mõte peaks olema juba arusaadav?

Kui vaadata praegusi võimulolijaid (parteide 1. ja 2. esheloni), siis seal on julgelt üle poolte inimesi, kelle NSVL poolt ära rikkumine ei tohiks teema olla ja kes tulid 90ndatel suurte ideaalidega. Nende puhul saame täiesti kindalt juba rääkida isikliku kogemuse puudumisest kaitsestruktuuridega.

Igatahes ütleb meie tänane kogemus, et riik ei saa täna meie kaitsetahte kasvatamisel (või patriotismi süstimisel) hakkama või ei saa ta teha muud, kui tõsta käed ja loota vaid "iseregulatsioonile".

Ainult 2 lihtsat asja, mis võtavad riigieelarvest max 1% (rahas pole küsimus).
1. koolides kord majja
2. kõik kodanikud läbivad riigikaitseteenistuse

Hea oleks kui ta aitaks kaasa, kuid olgem ausad, tänases situatsioonis on "uppuja päästmine uppuja mure". Võiksime ju nüüd edasi polemiseerida kui sitasti kõik on, kuid milleks?

Alustame sellest, et ei vali seda parteid, kelle programmi sisse on kirjutatud samasuguse läbu jätkumine "toetame vabat tahet kaitseväeteenistuses" jne - tuleb tuttav ette?

Lihtne küsimus: paljudel teist on kodus Laidoneri või Meri või kasvõi Ilvese pilt?

Minul pole näiteks On selle asemel hulka praktilisemat kraami

Diskleimer - ma pole sugugi mingite vapslike-natslikke vaadetega, kuid praegu toimuv pohhuism ja kõige allavett laskmine koos võltspaatosliku targutamisega "valikuvabadus ja liberalism" on natuke liiast ja see hakkab õõnestama me julgeolekut juba.

Mehed - tunnistan ausalt ja otsekoheselt ja ärga pahaks pange eks aga:

- kui ma kuulen söna patriotism teen mina sellest oma järeldused.
1. Torud on Wanad ja väikesed ja suuri pole.
2. Moona pole
3. Syya pole.
4. Transat pole
5. Sidet pole

Kokkuvöttes - mitte kui miskit pole. V.a. byroomööbel ja kamina vaibad--- väga oluline inventar.
Ja meie julgeoleku tagab kuhi paberid mis on täis kirjutatud poliitikat????

Patrioote on vaja siis kui seda köike pole ja ei tule.
Kui see, vöi kasvöi osagi oleks, piisaks täitsa kodanikukohuse täitmisest. Ja jokk.

Nii et sönad Patrioot ja Isamaaarmastus on minu jaoks juba vördsed pardaki ja paljasjalgusega. Ja need patrioodid siis saadetakse tanke peatama palja persega??? Nii seda riiki ikka ei kaitse.

Ja hirmus kopp on ees diletantlikust paljasjalgsest patriotismist!

Eksid -lisaks on Eestis oluline inimpotentsiaal - seninägematu ametnik/sõdur suhtega kamin ning miljon NATO standardile vastavat staapi, mille koosseis kohati ületab nende juhitavate vägede koosseisu.

Nende vähendamisest pole aga keegi huvitatud
1. staapides vohav bürokraatia on huvitatud enda olemasolu säilitamisest ja laiendamisest, ülesannete juurde tekitamisest
2. kamina teatud ringkonnad on huvitatud eri staapidest, kelle vahel laveerides, kellele ressursse jagades ning keda lepitades saab õigustada iseenda eksistentsi
3. kogu seda värki juhtivad poliitikud ei jaga sõjaväe värki eriti (Aaviksoo muide kaasa arvatud).

Tehke mulle lihtlausetega selgeks, milleks on Eestis vajalikud eraldi
1. maaväe staap
2. mereväe staap
3. õhuväe staap
4. KL peastaap

UR kirjutas:Mehed - tunnistan ausalt ja otsekoheselt ja ärga pahaks pange eks aga:

- kui ma kuulen söna patriotism teen mina sellest oma järeldused.
1. Torud on Wanad ja väikesed ja suuri pole.
2. Moona pole
3. Syya pole.
4. Transat pole
5. Sidet pole

Kokkuvöttes - mitte kui miskit pole. V.a. byroomööbel ja kamina vaibad--- väga oluline inventar.
Ja meie julgeoleku tagab kuhi paberid mis on täis kirjutatud poliitikat????

Patrioote on vaja siis kui seda köike pole ja ei tule.
Kui see, vöi kasvöi osagi oleks, piisaks täitsa kodanikukohuse täitmisest. Ja jokk.

Nii et sönad Patrioot ja Isamaaarmastus on minu jaoks juba vördsed pardaki ja paljasjalgusega. Ja need patrioodid siis saadetakse tanke peatama palja persega??? Nii seda riiki ikka ei kaitse.

Ja hirmus kopp on ees diletantlikust paljasjalgsest patriotismist!

Parimaid kommenteid, mida ma siin foorumis viimastel astatel lugenud olen. Tabav ja täpne.

Ma taoks need sõnad loosungiks - nii kamina kui peastaabi paraaduste kohale.

Kapten Trumm kirjutas:Tehke mulle lihtlausetega selgeks, milleks on Eestis vajalikud eraldi
1. maaväe staap
2. mereväe staap
3. õhuväe staap
4. KL peastaap

Ei olegi vaja.

Suur juht ja õpetaja V.I.Lenin kirjeldas revolutsioonilise situatsiooni olemust sellega, et alamkihid enam ei taha ja ülemkihid enam ei saa...

Parafraseerides seda - mis kaitseväe "alamkihtidesse" puutub, siis nad on vait ja teenivad edasi... Mis aga "ülemkihtidesse" puutub, siis mitmed märgid näitavad, et arusaam sellise staabiuputuse mõttetusest väikeriigis kogub tuure ja areneb.
Põhipiduriks aga on oma kohta päikese all kaitsevad pisikomponentide staabid ning läbipaistmatu volontaaride "peastaap"... Nemad oleksid siis (kui Lenini definitsioonide juurde jääda) see ülemkihi reaktsioonilisem osa

Lisaboonusena on need lõputud oma (ja teistele vastandlikke) huve lobivad staabid ammu avastanud võlunupud kaminas, millele vajutades on võimalik endale mammonat lasta. Seejuures ole üldse oluline, kas see, mis ostetakse, üldse pauku teeb, peaasi, et on moevooluga kooskõlas.

Selle tulemusena tekib tihti olukord, kus 4-5 ühe kitsa raha teki alla mahtujat üritavad seda tekki üksteise pealt endale tõmmata ja tulemuseks külmetavad kõik.

Eesti arusaam joint-staabist on muidugi veider (kahjuks selles Hvostovi jutus kirjutamata) -piltlikult öeldes arvatakse, et selle raames tuleb ühendada kamina-KJPS teatud adminfunktsioonid, mis on kah õige, kuid pole tegelikult point. Sellesama kava vastu ka auastmetega bürokraadid ägedalt võitlevad. POINT on see, et tänapäeval edukaks sõjapidamiseks (ja selleks valmistumisel) peavad maamehed, meremehed ja õhumehed istuma sama laua taga, et operatiivselt ja parima tulemuse mõistes asi koos ära teha. Meil rebitakse selle asemel üksteise pealt kitsukest raha "tekki" ja kamin on leidnud uue nishivõimekuse - jaga ja valitse väeliike.

Ehk mingi hetk peab tekkima staabimoodustis, kus on oma MaV, MV, ÕV ning KL osakonnad ning kes suudavad koordineeritult juhtida kogu mikroarmee tegevust. KL on muidugi natuke omaette teema, aga ka seal on igasugu anakronisme, mis teatud aegadel töötavad kasuks, teatud aegadel kahjuks. Need on kah põhjuseks, miks KL objektid on tänaseni nagu tuvi**** mööda linna laiali ja rahapuudusel enamik laguneb. Selle asemel, et saada üle Pätsu-aegsest nostalgiast ja rajada 2-3 maleva peale korralikud baasid-staabid-VÕk-id, üritab iga asjamees vedada tekki oma peale, mis kuivatab veelgi kokku vähesest rahast saadavat tulemust.

Kapten Trumm kirjutas:Lisaboonusena on need lõputud oma (ja teistele vastandlikke) huve lobivad staabid ammu avastanud võlunupud kaminas, millele vajutades on võimalik endale mammonat lasta. Seejuures ole üldse oluline, kas see, mis ostetakse, üldse pauku teeb, peaasi, et on moevooluga kooskõlas.

Selle tulemusena tekib tihti olukord, kus 4-5 ühe kitsa raha teki alla mahtujat üritavad seda tekki üksteise pealt endale tõmmata ja tulemuseks külmetavad kõik.

Millistele konkreetsetele näidetele põhineb väide, et väeliikide staapide loomine on mingi kamina salaplaan kaitseväe lõhetsamiseks ning et väeliikide inimsed käivad endale ministeeriumist mingeid privileege ja raha nuiamas? Ei Hvostov ega Trumm suuda seda väidet näidetega toetada.

Sellisel väitel oleks mingi tõepõhi all ehk siis, kui igal väeliigil oleksid oma isiklikud, ministeeriumi poolt kinnitatud arengukavad ja hankeplaanid, samuti isiklikud eelarved, mida võib koostada ja kinnitada ka peastaabi vastuseisust hoolimata. Reaaluses aga asi nii ju ei ole – on üks, terviklik kaitseväe arengukava, mille koostamisel mängib esimest viiulit peastaap, samuti üks terviklik kaitseväe eelarve, mis koostatakse peastaabi J8-s. Kuidas üldse saavad väeliigid ajada mingit oma isiklikku poliitikat, kui väeliikide ülemad on sisuliselt välja valitud kaitseväe juhataja enda poolt ja alluvad vahetult kaitseväe juhatajale? Kui väeliikide staabid on justkui mingit ministeeriumi agendid kaitseväes, siis miks pole ükski kaitseväe juhataja seni teinud ühtegi katset neid staape laiali saata või peastaabiga ühendada?

Minu arvates on tegemist Hvostovi ebakompetentse ja demagoogilise väljamõeldisega, millel, nagu paljudel Hvostovi väidetel, pole reaalse eluga midagi pistmist. Vean kihla, et kui mõni ministeeriumi ametnik või minister julgeks mainida poole sõnagagi väeliikide staapide likvideerimist, hakkaks Hvostov rääkima hoopis sellest, et seeläbi soovitakse kaitseväge kastreerida ja politiseerida, et ministeeriumil oleks kergem „lammutada“ ühteainsat peastaapi, kui kolme väeliiki jne.

Kapten Trumm kirjutas:Eesti arusaam joint-staabist on muidugi veider (kahjuks selles Hvostovi jutus kirjutamata) -piltlikult öeldes arvatakse, et selle raames tuleb ühendada kamina-KJPS teatud adminfunktsioonid, mis on kah õige, kuid pole tegelikult point. Sellesama kava vastu ka auastmetega bürokraadid ägedalt võitlevad. POINT on see, et tänapäeval edukaks sõjapidamiseks (ja selleks valmistumisel) peavad maamehed, meremehed ja õhumehed istuma sama laua taga, et operatiivselt ja parima tulemuse mõistes asi koos ära teha. Meil rebitakse selle asemel üksteise pealt kitsukest raha "tekki" ja kamin on leidnud uue nishivõimekuse - jaga ja valitse väeliike.

Seda ei ole minu teada veel keegi väitnud või arvanud, et joint-staap tekib siis, kui kamina ja peastaabi adminfunktsioonid ühendada. Tõeline joint-staap ei teki meile ka siis, kui tänasesse peastaapi toppida rohkem sinise ja musta mundriga mehi (kusjuures mere- ja õhuväelasi on täna juba omajagu peastaabis ametis, aga nad ei paista musta värvi seest eriti välja), või muuta väeliikide staabid peastaabi osakondaks.

Sõjateaduste korüfeed parandagu mind, kui ma eksin, aga mina olen aru saanud, et joint-staap on staap, kus PLANEERITAKSE JA JUHITAKSE erinevate väeliikide ühiseid OPERATSIOONE. Meie tänane joint-staap tegeleb aga eelkõige administreerimise, väljaõppe korraldamisega, arengukavade ja doktriinide koostamisega, hangete planeerimise, kogu kaitseväe personaliplaneerimisega ja muu seas loomulikult ka operatsioonide planeerimise ja juhtimisega. Seega ei teki minu arvates meil ehedat joint-staapi enne, kui ei lööda lahku igapäevast operatsioonide planeerimist ja juhtimist ning teisalt operatsioonide läbiviimiseks vajalikku administratiivset tegevust jne.

Iseenesest on see probleem natukene laiem, kui vaid staapide küsimus. Iva on selles, et meil on kahjuks endiselt probleeme sellega, et me ei suuda lahku lüüa operatiiv- ja väljaõppestruktuuri administratiivsest. Aga see on omaette teema.

Kapten Trumm kirjutas:Ehk mingi hetk peab tekkima staabimoodustis, kus on oma MaV, MV, ÕV ning KL osakonnad ning kes suudavad koordineeritult juhtida kogu mikroarmee tegevust. KL on muidugi natuke omaette teema, aga ka seal on igasugu anakronisme, mis teatud aegadel töötavad kasuks, teatud aegadel kahjuks. Need on kah põhjuseks, miks KL objektid on tänaseni nagu tuvi**** mööda linna laiali ja rahapuudusel enamik laguneb. Selle asemel, et saada üle Pätsu-aegsest nostalgiast ja rajada 2-3 maleva peale korralikud baasid-staabid-VÕk-id, üritab iga asjamees vedada tekki oma peale, mis kuivatab veelgi kokku vähesest rahast saadavat tulemust.

Selle jutuga olen ma üldiselt üsna nõus, et Eesti kaitsejõudude väiksust arvestades on meil rahuajal liiga palju erinevaid staape ja juhtimistasandeid, millel on suur isu kõrgepalgaliste ja –auastmeliste staabiohvitseride järele; samuti on KL-i juhtimisstruktuur liiga suur, anakronistlik ja dubleeriv.

Samas on siin mitmeid agasid. Jätame esialgu KL-i kõrvale ja räägime väeliikidest. Meie kaitsevägi on küll üsna väike, kuid väiksusest hoolimata on siiski selge vajadus terve rea eraldiseisvate staabifunktsioonide järele. Korduvalt on siinkohal kasutatud maja projekti paralleeli – pole vahet, kas me ehitame individuaalelamut või multimiljonäri luksusvillat – igal juhul peab hoonel olema sellised ruumid nagu köök, WC, esik, elutuba, magamistuba. Küsimus on lihtsalt nende ruumide arvus ja suuruses. Kui meie arvukaid staape (sh peastaap) lähemalt uurida, siis näeme, et ega need osakonnad ja jaoskonnad tavaliselt rohkem kui 4-5 inimesest ei koosnegi. Pentagoni või VF Kindralstaabiga, kus töötab tuhandeid vanemohvitsere ja kindraleid, seda ikka ei võrdle.

Teiseks, millist kokkuhoiu efekti annaks väeliikide staapide likvideerimine? Arvestame seda, et lihtsalt väeliikide staapide likvideerimine ja seal teeninud ohvitseride jaotamine väeosade vahele ei toimiks, kuna seejärel ei tuleks peastaap tekkiva töökoormaga enam toime. Üks variant on muuta väeliikide staabid lihtsalt peastaabi osakondadeks, muutes väeliikide staapide osakonnad vastavateks jaoskondadeks. Tulemus – kolm staapi vähem, aga staabiohvitseride arv jääb kokkuvõttes muutumatuks. Reaalne kasutegur – null.

Teine variant on jaotada väeliikide vastavad osakonnad peastaabi osakondade alla. St maa-, mere- ja õhuväe logistikaosakonnad muutuskid peastaabi J4 eraldiseisvateks jaoskondadeks. Kolm staapi vähem, peastaabi osakondade arv sama, kuid staabiohvitseride arv jääb samaks. Kasutegur – null, või isegi hullem, sest peastaabis muutub asi juba üsna segaseks, sest korraga tuleb ühel staabib hallata kolme erineva väeliigi üsnagi erinevaid logistikasüsteeme (ja kolme eraldi personalikategooriat, oma eripäradega luuresüsteeme, sidesüsteeme jne).

Ja kellele hakkaksid sellises olukorras alluma neli kaitseringkonda, brigaad, õhuseiredivisjon, lennubaas, miinilaevade divisjon, mereväebaas jne, ehk väeüksused, mis seni alluasid vastavatele väeliikide ülematele? Kas kaitseväe juhatajale? Aga tal on juba niigi liiga palju alluvaid. Nii lõppeks asi tõenäoliselt sellega, et kaitseväe juhataja või peastaabi ülema alluvusse loodaks kolm asetäitja ametikohta – asetäitja maaväe alal, asetäitja mereväe alal ja asetäitja õhuväe alal. Ühel hetkel leitaks, et nendele asetäitjatele võiksid vahetult alluda need peastaabi jaoskonnad, mis vahetult tegelevad nende väeliikide tegevuse koordineerimisega. Ja sealt olekski vaid üks samm selleni, et nimetada need asetäitjad ümber väeliikide ülemateks ning nendele alluvad jaoskonnad koondada eraldiseisvaks staabiks. Ja me oleksimegi tagasi sealsamas, kust me alustasime.

Mis puudutab Kaitseliitu, siis siin vajaks asi tõesti tõsist kokkukoondamist ja integreerimist kaitseväega. Kaitseliidul on täna oma peastaap vastavate osakondadega alates G1-st kuni G8-ni. Veel hullem, Kaitseliidul on 14 malevat (st KL-i ülemal on kokku ligi 20 otsest alluvat, ilma mingi vahelülita!) oma pisikeste staapidega. Meie väiksust arvestades ei ole see lihtsalt reaalne, et suudetaks pidevalt need osakonnad ja malevastaabid kogu kaitseväe kõrvalt ära mehitada.

Seetõttu oleks minu arvates normaalne see, kui Kaitseliit järk-järgult kaitseväega kokku sulatataks. Kohalikul tasandil säiliks Kaitseliit koos kõige sellega, mis seda vabatahtlikku organisatsiooni iseloomustab, st kaitseliitlased ei muutuks kaitseväelasteks. Aga rahulikult võiks ära ühendada nt Kaitseliidu ja kaitseväe logistikafunktsioonid – kust mujalt kui kaitseväest KL oma varustust ja logistilist tuge ikka saab? Samamoodi tuleks ühendada kaadrikaitseväelaste personaliarvestus, et tekiks reaalne rotatsioon kaitseväe ja kaitseliidu vahel, jne.

Reaalselt võiks asi toimida nii, et kohalikud Kaitseliidu malevad hakkaksid alluma kaitseväe kaitseringkonnale. Sõja korral hakatakse kaitseliidu üksuseid niikuinii juhtima kaitseringkonna poolt, seega võiksid ringkonnad juba rahu ajal koordineerida kaitseliitlaste väljaõpet, operatiivtegevust, tagada neid logistiliselt jne. Keskselt koordineeriksid Kaitseliidu arengut kaitseväe peastaabi vastavad osakonnad, ainult et peastaabi juures oleks eraldi osakond, mis tegeleks ainult väga Kaitseliidu-spetsiifiliste probleemidega, nagu näiteks Kaitseliidu eriorganisatsioonid ning kogu vabatahtlikke teenistuse eripäraga seotud küsimused. Põhimõtteliselt võiks säilida ka Kaitseliidu Peastaap eraldiseisva staabina, kuid mitmed selle tänased ülesanded võiksid olla kaitseringkondades ning kaitseväe peastaabis.

Ma polegi väitnud, et staabirohkus on kamina salaplaan, need on tekitatud siin omal ajal "nagu NATOs" põhimõttel ja seda killustatust ära kasutades on tekkinud teatud "veealused hoovused".

Ja kuna on tekkinud teatud asjasthuvitatud ringkonnad, siis see reform käib ja saab ka tulevikus käima üle kivide-kändude.

Arusaamatu, miks on vaja kramplikult eristada rahuaegseid ja sõja-aegseid staape? RA ja SA struktuuride krampliku eristamise väljaõppe kontekstis on siis kirjutavad kaadrikaitseväelased ammu maha trampinud kui mõttetu. Iga staap peab reaalselt olema operatiivtegevuseks võimeline - mis praeguse bürokraatiakadalipu juures on...kahtlane.

Hvostovi artikkel ei ole kindlasti väljamõeldis, vähemalt minu tutvusringkonnas on asjaga kursis isikud kinnitanud esitatud põhiprobleemide paikapidavust. Ka muuhulgas siin nämmutatud väljaõppega teglevate isikute põuda. Mitu inimest tegeleb praegu PS-s konkreetselt väljaõppejuhendite, eeskirjade ja muu sellisega? Ja neid ladusid on vahest rohkem kui üks?

Hvostov eksib lihtsalt selles, et kõigile kirjapandule lisaks on ka muud probleemid, nt lokkav pagunitega bürokraatia, kuhu kõik sumbub.

Teine variant on jaotada väeliikide vastavad osakonnad peastaabi osakondade alla. St maa-, mere- ja õhuväe logistikaosakonnad muutuskid peastaabi J4 eraldiseisvateks jaoskondadeks. Kolm staapi vähem, peastaabi osakondade arv sama, kuid staabiohvitseride arv jääb samaks. Kasutegur – null

Täiesti vale väide. Eestis on taolisi reforme ennegi tehtud (olen ka ise osalenud selles tegevuses). Konkreetsel juhtumil muudeti valitsetav asutus kõrgema taseme asutuse osakonnaks ning endisest 80st töötajast jäi alles ca 20. Mitte midagi ei jäänud tegemata ja ka "murutaseme" asutuste koosseisusid ei suurendatud. Sedavõrd suured õhumullid on sellises bürokraatiakastides sees. Mullid tulevad sellest, et igasugu seltskonnad on endale muretsenud igasugu dubleerivaid tegevusi, mida tegelikult vaja pole. Lisaks tekitavad igasugu bürokraatiarakukesed sellist..ütleme et nõrgalt koormatud personali ja kuna asja ümber käib kenake ringkaitse, siis selle asja läbipaistvaks muutmise katsed hääbuvad.Mujal on taolised muudatused jäänud pidama peamiselt sellesama bürokraatiamullide ringkaitse taha.

Mis puudutab Kaitseliitu, siis siin vajaks asi tõesti tõsist kokkukoondamist ja integreerimist kaitseväega. Kaitseliidul on täna oma peastaap vastavate osakondadega alates G1-st kuni G8-ni. Veel hullem, Kaitseliidul on 14 malevat (st KL-i ülemal on kokku ligi 20 otsest alluvat, ilma mingi vahelülita!) oma pisikeste staapidega. Meie väiksust arvestades ei ole see lihtsalt reaalne, et suudetaks pidevalt need osakonnad ja malevastaabid kogu kaitseväe kõrvalt ära mehitada.

Rahvas tõuseb püsti ja karjub "õige, õige". Aga eksid sa selles mehitamises. Nimelt on need kenasti mehitatud - üldjuhul KVst kaelast ära saadetud ebakompetentsete asjameeste ja lehma lellepoegadega. Pealegi polnud staapidel pikka aega mitte mingeid operatiivülesandeid (ja neid pole reaalselt ka praegu) ning nii saigi segamatult vegeteeruda. Ja kuna seal selline ballast ees juba on, pole KL teenimine ka kaadrikaitseväelaste silmis eriti populaarne - see on endiselt karjääri tupik. Ja palju räägitud rotatsioon ei toimi - peamiselt põhjusel, et KL-s pole suurt kedagi KV-e "roteerida". KV-s pole mingi 1990ndate alguses 2nädalasel kursusel käinu ja tänaseks kõvade tärnide kandjaga midagi peale hakata kahjuks.

Mina nt arvan, et see maakaitsepataljonide fiasko oli suuresti tingitud puudulikust juhtimisest - pandi antud organisatsiooni tegelikke võimeid suuresti ületavad ülesanded. Reaalselt juhtimisvõimelisi ülemaid kompanii-ja pataljoni tasemele lihtsalt polnud.

Üldiselt on Su jutus sees ka tubli annus vahtu. Näiteks see majaehituse näide. Las ma selgitan
1. praegu on meil 5 eri maja, igasühes oma raamatupidaja, koristaja, WC, dush ja köök, kus nad on ...kahtlase koormusega.
2. me teeme suurema kontorihoone moodi maja asemel, kus kogu maja peale on kah raamatupidaja, koristaja, WC ja nii edasi.

Kas kokkuhoid tuleb või ei? Näide, et meil oleks justkui vaja x staabi y inimest võtta tööle jointstaabi osakonda ja kokkuhoidu ei tule, ei päde. Pädeb see üksnes eesti riigiaparaadis ekstreemisel erandjuhtumil, kus kõik teevad pea vahus tööd ja mingeid jointstaabi mõistes tarbetuid asju ei teha. Olen 110% kindel, et see nii ei ole.