www.militaar.net

piirivalvur kirjutas:Duubeldamise loogika ongi suurte kahjustuste ignoreerimisele rajatud.Aga ühes ruumis. Kui masinaruum 4 mootoriga hävib siis jätavad masinistid ta maha ja laev sõidab ainult 16 sõlme 2. masinaruumi alles jäänud mootoritega jne. Väiksed erinevates kohtades hulgikahjustused tähendavad seda et kõik meeskonaliikmed kohanduvad kahjustustega ja keegi enam ei sõdigi.

Noolmürske sedasi hulgakaupa välja saata?

Miks on üks laeva läbistav noolmürsk parem kui laeva peaaegu läbistav ja lõpus plahvatav ning kilde läbi laeva saatev kildmürsk?

Ei olegi parem aga lihtsalt selline täiendav ja odav variant tuli pähe.

piirivalvur kirjutas:Ei olegi parem aga lihtsalt selline täiendav ja odav variant tuli pähe.

Ei ole odav variant. Tavaline kildmoon on odavam.

Rohke Debelaki nägemus asjast:
http://media.kuku.ee/libauudised/libauu ... 140514.mp3

Mistrali suurusele laevale olulist kahju tekitada on väga raske. Eriti arvestades asjaoluga, et laeva sees on väga suur tühi ruum. Noolmürsk lendab laevast läbi suuremat kahju tegemata.

NSVL ajal oli lahendus selliste suurte laevade (lennukikandjad) uputamiseks umbes selline:
http://en.wikipedia.org/wiki/Kh-22
Lõhkepea on kumulatiivse toimega, ca 1000 kg.
Inglasse HMS Sheffield, mis peale Exoceti tabamust tükk aega kesk merd tossas, oleks ühe X-22 tabamuse peale uppunud nii kiiresti, et enamik meeskonda ei jõuaks isegi vette hüpata.
Kui see dessandiruum on sõjatehnikat ja moona pungil täis, siis piisab laeva hukkumiseks seal korraliku tulekahju tekitamisest, kui see kontrolli alt väljub ja tekib põlemisgaaside süttimine, siis pole muud kui vette hüpata.

Tegelikult on need praeguse aja laevad täitsa masendavad plekkpurgid, mõni aeg tagasi käis neid eskaadreid siin tihedalt - nt Kanada fregatil (Hallifax-tüüp vist) polnud sillal isegi kuulikindlaid klaase ja laevas ringi käies ei õnnestunud leida ainsatki kohta, kus metalli kannataks kuulikindlaks pidada.

Kapten Trumm kirjutas:

Mistrali suurusele laevale olulist kahju tekitada on väga raske. Eriti arvestades asjaoluga, et laeva sees on väga suur tühi ruum. Noolmürsk lendab laevast läbi suuremat kahju tegemata.

NSVL ajal oli lahendus selliste suurte laevade (lennukikandjad) uputamiseks umbes selline:
http://en.wikipedia.org/wiki/Kh-22
Lõhkepea on kumulatiivse toimega, ca 1000 kg.
Inglasse HMS Sheffield, mis peale Exoceti tabamust tükk aega kesk merd tossas, oleks ühe X-22 tabamuse peale uppunud nii kiiresti, et enamik meeskonda ei jõuaks isegi vette hüpata.
Kui see dessandiruum on sõjatehnikat ja moona pungil täis, siis piisab laeva hukkumiseks seal korraliku tulekahju tekitamisest, kui see kontrolli alt väljub ja tekib põlemisgaaside süttimine, siis pole muud kui vette hüpata.

Tegelikult on need praeguse aja laevad täitsa masendavad plekkpurgid, mõni aeg tagasi käis neid eskaadreid siin tihedalt - nt Kanada fregatil (Hallifax-tüüp vist) polnud sillal isegi kuulikindlaid klaase ja laevas ringi käies ei õnnestunud leida ainsatki kohta, kus metalli kannataks kuulikindlaks pidada.

Mida lollust sa kapten jälle produtseerid?? Mille kuradi pärast peaks küll fregatil olema kuulikindlad klaasid?? jalaväelahingut hakkab pidama või. Aga lennukiemalaeva uppumiskoefietsenti tead?? US lennukiemalaevu võib uputada ainult tuumapommiga, kui need aga käiku lähevad, siis on otse lõpp ...

metssiga kirjutas: Mida lollust sa kapten jälle produtseerid?? Mille kuradi pärast peaks küll fregatil olema kuulikindlad klaasid?? jalaväelahingut hakkab pidama või. Aga lennukiemalaeva uppumiskoefietsenti tead?? US lennukiemalaevu võib uputada ainult tuumapommiga, kui need aga käiku lähevad, siis on otse lõpp ...

Uskumatu on kohata foorumis inimesi, kes on targemad kui kõik NLiidu konstrueerimisbürood kokku. Need lollikesed mõtlesid välja selle Kh-22.

Mida lollust sa kapten jälle produtseerid?? Mille kuradi pärast peaks küll fregatil olema kuulikindlad klaasid?? jalaväelahingut hakkab pidama või. Aga lennukiemalaeva uppumiskoefietsenti tead?? US lennukiemalaevu võib uputada ainult tuumapommiga, kui need aga käiku lähevad, siis on otse lõpp ...

Need õhukesest orgaanilisest klaasist illuminaatorid muutuvad plahvatuslaine mõjul väga kenaks surmava shrapnelli sajuks.
Lisaks on lennumasinatel peal igasugu metalli laskvad torud, kole vilets ka kui esimene valang kui paberist läbi tuleb.
Falklandil pääsesid argentiinlased hoolimata brittide võimsast õhutõrjest ikkagi laevade vahel sõeluma, lausa ime, et mõni A-4 ei tühjendanud oma kahureid kuskile silda.

USA Nimitz klassi lennukikandja tegevusvõimetuks muutmiseks olen kuulnud vajatavat 1-2 X-22 raketti (sõltub, kuhu tabab) ja 4-5 tabamust oli aidaa. Selleks, et seda garanteerida, nähti ette piisavalt arvukas massrünnak, et ka siis, kui lennukikandjal on kaasas 2 Ticonderogat, oleks rakette niipalju, et jänkid ei suudaks neid kõike alla tulistada. Jutt on siis tavalise, 1000 kg laenguga rakettidest, mitte tuumalaengust.

mutionu kirjutas:

metssiga kirjutas: Mida lollust sa kapten jälle produtseerid?? Mille kuradi pärast peaks küll fregatil olema kuulikindlad klaasid?? jalaväelahingut hakkab pidama või. Aga lennukiemalaeva uppumiskoefietsenti tead?? US lennukiemalaevu võib uputada ainult tuumapommiga, kui need aga käiku lähevad, siis on otse lõpp ...

Uskumatu on kohata foorumis inimesi, kes on targemad kui kõik NLiidu konstrueerimisbürood kokku. Need lollikesed mõtlesid välja selle Kh-22.

Need ei olnud lollikesed, vaid üldjuhul targad inimesed. Tegid seda, mis oli neile ülesandeks antud. Kas sellest nüüd järeldub, et mõtlesidki välja US lennukikandjate (oper. grupi) hävitamise valemi või?? Unistage edasi ...

USA Nimitz klassi lennukikandja tegevusvõimetuks muutmiseks olen kuulnud vajatavat 1-2 X-22 raketti (sõltub, kuhu tabab) ja 4-5 tabamust oli aidaa. [/quote]
4 kuni 5 tabamust!!! Kuidas seda tagada? Ja 1 - 3 tabamust sinu jutu järgi siis ei ole aidaa?? Järelikult veel opereerib? Kogu see venelaste külma sõja aegne taktika oli massiga löömine, ja teadsid nad väga hästi ise, et see mass oli enesetapumissioon, ei muud (US lennukikandjate vastu siis).

Kapten Trumm kirjutas:... Jutt on siis tavalise, 1000 kg laenguga rakettidest,...

Kohane oleks väike märkus, et tonnise lõhkeainelaenguga rakett ei ole tavaline kuskilt otsast. Ag amuidu on jutt antud kontekstis asjakohane - noolmürsust on suure laeva vastu vähe abi.

Loomulikult oleks hea Exocet või Harpoon rakettidega kõik meie vetesse tulevad vaenlase laevad põhja lasta. Aga... Siin foorumis on jutuks olnud juhtum kus mingi innovaatiline vene prappor lasi Vietnami sõja ajal vietkongidel lõkke peal suurtükimürsud kuumaks ajada. Saadi pisut laskekagust juurde ja ühele paha mitte aimavale USA ristlejale mõned mürsud pihta ka. Remonti ta mitte ei sõitnud vaid viidi lausa puksiiriga.
Kui Mistral rikete tõttu lahingulise väärtuse minetab ja remonti viiakse siis ei saaks öelda et abi oli vähe.

4 kuni 5 tabamust!!! Kuidas seda tagada? Ja 1 - 3 tabamust sinu jutu järgi siis ei ole aidaa?? Järelikult veel opereerib? Kogu see venelaste külma sõja aegne taktika oli massiga löömine, ja teadsid nad väga hästi ise, et see mass oli enesetapumissioon, ei muud (US lennukikandjate vastu siis).

Näiteks 100 Tu-22M3 pommitajat lasevad igaüks välja kolm X-22 raketti, kokku 300.
290 lastakse alla, 10 tulevad läbi ja mission accomplished. Palju neid õhutõrjerakette Ticonderogade peal on - vist sadakond per laev? 122 shahti on, kõikides pole ÕT raketid ka sees. Sea Sparrow jne pole teemad 3,5 Mach'iga tulevate rakettide massi vastu (ümberlaadimine võtab aega), CIWS sama teema (liiga palju liiga kiiresti). Nagu Ticonderogade shahtid tühjad on - game over. Selleks, et piisav mass kokku ajada, ei kandnud neid rakette ainult merelennuväe masinad, vaid ka kauglennuväe omad. Kui see 1 tabamus tuleb näiteks pealisehitusse, mulgustab ära lennuteki või satub tekialusesse angaari, siis polegi seda vaja uputada, lennukikandjana tegutsemiseks on vajalik pikk remont laevaremonditehases.

Sellise rünnaku vastu need Aegised ja Ticonderogad leiutatigi, venelased aga suurendasid seepeale rakettide massi (enne kandis Tu-22 1 raketti, Tu-22M3 kandis aga kuni kolme)+tiibrakettidega allveelaevad (Kursk).

Ainus laevastik, kellel oli shanssi sellist massi tõrjuda, oli USA-l. Vaadates Briti laevastikku Falklandi seisuga, kus Argentiina lennukid pääsesid lausa laevade kohale (rääkimata üllatustest mõne Exocetiga), siis taolise laevastiku oleks venelased 80ndate keskpaiga seisuga vist ainsa rünnakuga hävitanud. Sama asi tulnuks lihtsalt 4 korda suurema kiirusega, mitu korda suurema lõhkejõuga ning sada korda arvukamalt.

No on ka muid seksimise nippe, ajalooteadlikumad ehk teavad, kuidas "Tirpitz"-le pomba köhu alla säteti ja allveelaevad kalatraaleri sabas läbi vörgu hiilisid!
Aga Bistmarki ja Tirpitzi uputamine on meistriklass, mölema puhul sai saatuslikuks remondi tarve, ehk Trumm oskab öelda ajaloost juhtumeid, kus möni laev on otse lahingus pöhja lastud. Jamamoto ehk?

ja ärge loomulikut ka pommipanejaid delfiine unustage