www.militaar.net

Nagu ma aru saan, on selle seadusemuudatuse vastaste põhiargumendiks irratsionaalne hirm, et kui "Ligi ja co"(kasutame sellist koondnimetajat) peaks tagasi tulema, siis aitab ainult Kaitseväe juhataja allumine otse presidendile seda takistada.
See ei ole tõsiselt võetav.
Eesti riiki juhib täitevvõim, valitsus kes saab oma volituse parlamendilt. Samuti peavad valitsusele alluma kõik riigi ressursid, nii majanduslikud kui ka sõjalised. President on meie riigis esindusisik.
Olukord, kus sõjavägi ei allu riiki juhtivale võimuorganile on pehmelt öeldes pentsik..
Ja, veel, kui riigis peaksid tulema võimule poliitilised jõud, kelle eesmärgiks kaitsepoliitikas on luua elukutseline sõjavägi(või näiteks see üldse laiali saata),...ehk siis, neil õnnestub saada parlamendienamus ja moodustada valitsus, siis see nii ka juhtub. Arvaku kaitseväe juhataja mida tahes ja allugu ta kellele tahes.
Täpselt nagu, aastaid tagasi, kui meil siin teatud ministrid ja teatud ametnikud pidasid selliseid plaane, siis ei leidnud see aset teps mitte sellepärast, et KVJ olemus ja alluvusvahekord olid sellised nagu nad olid, vaid siin olid hoopis teistsugused põhjused.

Oot oot aga kuhu jääb kodanikukohus ja panus riigikaitses? Sisuliselt on palgaarmee meie oludes riigikaitse löpp, mott, gone, konets, loppu, finito! Iga loll saan aru mida see tähendab.
Kas siin hakkab välja kooruma Kunnase lahkumise pöhjused?

See on muidu supinahkade tüüpiline seletus "ma toetan parem oma riiki maksudega", "olen harituna kasulikum riigile". Mõttetu sofistika.

Ehk sellistest väärkontseptsioonidest lahti saada, tuleb igaühel saada mingisuguneni isiklik kogemus relvajõududega. KV-s, KL-s, sisekaitseformeeringutes, tsiviilkaitseüksustes. Vahet pole, aga see peab olema.

See pole mõistagi universaalne näide, et enne kui mina selle kogemuse sain, arvasin ka, et tegu on ajaraiskamise, mõttetuse, et venelane vallutab Eesti 20 minutiga.

Ehk täpselt seesama jama, mida kuuleb 11. klassi suitsunurgas, telhvi kommentaarides ja kohati ka sinu rumalas jutus - jama, mida ajavad inimesed, kes ei tea, millest jutt....nad pole kunagi näinud, millise tinavihma tekitab jalaväerühm, kui öösel trasseritega lasta, nad pole näinud, mis jääb järele puust märklaudadest peale MG3 valangut, kui lihtne on tegelikult Kustaviga tabada 250 meetri kaugusel asuvat autovrakki....nad ei tea, milleks nad oleks relvaga suutelised ja nad ei usu ei oma ega armee jõudu ega oskusi, vaid leiutavad mõttetuid eneseõigustusi.....

Kapten Trumm kirjutas: See pole mõistagi universaalne näide, et enne kui mina selle kogemuse sain, arvasin ka, et tegu on ajaraiskamise, mõttetuse, et venelane vallutab Eesti 20 minutiga.
Ehk täpselt seesama jama, mida kuuleb 11. klassi suitsunurgas, telhvi kommentaarides ja kohati ka sinu rumalas jutus - jama, mida ajavad inimesed, kes ei tea, millest jutt....

Kui keegi tõsimeeli arvab, et riik vallutatakse 20 minutiga,(mitte ei väideta seda lihtsalt fleimipildumiseks netikommentaarides), siis ütleb see piisavalt konkreetse tegelase intellektuaalse taseme kohta. Ja ei aita siin ka mingi isiklik kogemus. Idioot jääb idioodiks.(ja ei tahaks selliseid näha ka relv käes ja munder seljas)

(eelnevat paluks kellelgi mitte isiklikult võtta, lihtsalt üldistus)

Corvus kirjutas:Elik kas Läti riigikaitsel on "lõpp käes"?

Kuidas võtta. Silmapiiril see juba terendab jah....
Iseasi, et põhjuseks pole vist mitte niivõrd palgaarmee-otsus, vaid pigem pea olematuks muutunud rahastamine.
Muidugi, ma ei arva ka et, riigikaitse=võimekusega osaleda teatud suurusega üksusega mõnes välismissioonis....

Noh löpuks hakkab asi sisulise arutluse poole tagasi liikuma. See juba positiivne märk.

Miks siis profiarmee on omariikluse löpp eesti jaoks?
1. Neid ei jagu. Eesti majandus ei vea välja sellist profiarmeed, kes suudaks tagada territoriaalse puutumatuse, vöi suudaks tagada riigi kohustuse esmasest kaitsevöimest. Lihtsalt fyysiliselt ei jagu.
Riigikaitset ei saa käsitleda sellisel kujul et teeme miskit mis meile on mugav.
Lähtekoht on köikide hirmude summa: peame olema vöimelised isoleerituna nii maalt merelt kui öhust töhusalt kaitsma oma territooriumi ja tekitama vastasele selliseid kaotusi, et söjaline operatsioon meie vasatu muutuks möttetuks.
Ehk siis kui suudame tekitada patiseisu, oleme vöitnud. Peaksime olema suutelised mängima aja peale, kuniks meie poliitiline tausttugi rakendub, ehk siis varustuse laevad, desantura yms yms hakkab kohale jöudma.
Erinevaid arve on läbi käinud mitmeid kuid kuskil absoluutne miinimun on kuskil mönikymmen tuhat meest., varustatud ja öpetatud.

2. Sellist meeste hulka ei önnestu mitte kui kudagi palgalisena kinni maksta. Seega on ajateenistuses antav väljaöpe sisuliselt ainuvariant, oli ja on olnud väikeriiikidele.
Kusjuures pea köikkiides riikides kus on kasutusel ajayeenistus on merevägi öhuvägi ja osa maaväest niiguinii profid, tulenevalt spetsiifikast. Meil samuti ja veel mönes aastad tagasi ei olnd sellegi, protsentuaalselt väikese osa komplekteerimine sugugi lillepidu. Täisjöus lahtise peaga meeskodanikud olid hea meelega söjaväes ja elasid palgast kuni tuli pere. Siis pidid paljud lahkuma puht majanduslikel pöhjustel, enam ei koli ringi yhe seljakotiga jms jms.

3. Meie lähinaabrite jaoks ei ole 2000 vöi 3000 proffi miskit hirmsat. Yhelegi normaalsele söjaväele ei ole see miski 3000 meest, mis on vast ylempiir mida meie riigikaitse eelarvega saab, mitte kui miskit erilist.
On hoopis teine lugu, kui peab arvestama 30000- 50000 reservväelase peale kes mängivad maaala kaitset ja kes on toetatud ettevalmistatud varude, raskerelvade, öhutörja ja med teenistuse poolt.

Et reaalsus on reaalsus ja selle vastu ei saa.

Mis puudutab lätlasi, siis kaldun arvama et nende seis, kui asjad kurjaks lähevad, on ikka väga nutune. See on riigikaitse "hea ilma jaoks". Ja see riik vöib kokku kukkuda esimese tugevama tuulega.

Oukei. See teema saadab mind vist surmani. Aga diskussioon ausse ja oleme korrektse, viisaka arvamuste vahetusega siis kasvöi eeskujuks ylejäänd yhiskonnale.

Eelnevat vestlust veidi kokku vöttes, et "oleme elus siiamaani". Minu arvamus on selline, et kaitseminn ja kaitsevägi on kohad, kus ei saa lähtuda mötetest "elu on lill" ja "dont worry be happy".
Sest siis kui ei ole enam lill ja on juba mille pärast muretseda, on meie kodanikuyhiskond juba ajalooraamatutesse sisse kantud kui ebaönnestunud, mitteelujöuline eksperiment. Ja kultuuriväärtusest on alles vaid varemed. Tagajärjed on liiga koledad.

Aga asja juurde:

1. Korralik territoriaalkaitse 30 000 meest, tähendab seda et selle vastu efektiivseks vöitluseks on vaja eraldada 300 000 meest. Suht raske ylesanne isegi suurriigile. 3000 proffi, nende vastu 30 000 meest kokku korjata pole just suurem probleem. Seega söjalise aktsiooni kynnis on reservarmee puhul suurem - kas pole iseenest möistetav. Kas keegi oskab mulle kuidagigi valgustada kuidas keegi sellest aru ei saa, vöi mispärast ei taha saada? Kuidas selline asi vöimalik on, et ei saa?

2. Milline Eesti välispoliitiline aktsioon on kunagi, iialgi olnud selline, mis annaks aluse vene söjaliseks intervatsiooniks? Mis, laseme nafta hinna mailmaturul alla vöi? Reaalselt me ei suuda eriti nagu pöhjendatud söjalist intervetsiooni esile kutsuda, ma lihtsalt ei saa aru kuidas? Osalemine kuskil mujal maailmas on siis iseasi, aga miski kohalikus mastaabis? Kilud?

3. Nato sekkumine, kuskohas 1919 see nato oli kui meie esiisad kodumaad kaitsesid? Millist rolli mängis inglise laevastik tegelikkuses? Kus olid nad 1940? Ehk tore on et on ja köik on kena, aga väikeriik peab esmalt lootma iseenesele. Abitut ei aita keegi.
Minu seisukoht on see, et ise peab hakkama saama. Meenutame kasvöi Tsehhi isesesvusele antud garantiisid jms jms.
Et seega, lätlastele antud lubadused et tehke nii nagu meil vaja ja me tuleme aitame kui vaja? Kas need on arvestatavad? Muutub paar kolm valitsust, erakorralised valimised ja lätile antud lubadused on väärt kuipalju?
Poleks esimene kord, kui suurte nägeluses väiksed ilma pyksata jäävad.

4. Juhul kui 3000 proffi on langenud kangelase surma, aga vastane on okupeerinud eesti, ei pruugi isegi natost piisata meie päästmiseks.
Vöib olla et neil on muudki tähtsamat teha mujal.
Reaalselt on entry force olemas aint usal ja suurbitannial. Prantsusmaa ei ole nato liige ja tyrkalsi ei ole mötet siia oodata. Ja ongi kogu lugu. Teistel ei ole entry force capability ja pole kuulda olnd et holland vöi tsehhi oleks sed aparasjagu loomas.
Seega on igal juhul parim variant see, kui suudame oma territooriumi hoida, edasise tegevuse platsdarm mida ei pea höivama lahinguga jne jne.. appituleku kynnis on märkimisväärselt madalam, appituleku vöime on olemas märkimisväärselt rohkematel kui eelpool mainitud ja poliitiline survegi olemas, kui pisike wabariik södib oma isesesvuse eest.

5. Kaitseliit. Suure heameelega olen ohuhinnangus null. Ootamatult laksida on parim ja kompenseerib muid puudujääke. Nii et siin pole midagit rääkidat. Null on antud juhul hea olla, nii et ei ole kuskil ei kedagit, ei midagit, mitte kui muhvigi.

6. Miks peak venelasel olema huvi balti riikide vastu? Ajaloolised pöhjused (mereteed, saksa kaubandus varustus jms) vöivad olla ju ära langend, aga täitsa vöimalik on näiteks ka Nato survestamiseks muudes kysimustes kui eesti kohalikud asjad.

Lihtsalt on vaja miskt välja pressida ja sel eesmärgil höivatakse ida viru rakvereni. Uups sorry polkovnik vööpjel nemnoosko.. Nii poisid, nyyd pogovorim..
Vöi siis; mis Läti isesesvus- te nyyd otsustage kumb on teile seal saksamaal olulisem on - soojad toad meie odava gasiga, vöi läti iseseisvus. Otsustate ära ja siis pogovorimm.

7. Selleks et saada olukorda, kus eestit on vöimalik vörrelda hollandi, belgia, vöi taaniga peab sooritama yhe alljärgnevatest variantidest:

a. Saeme eesti mandrilava kyljest lahti ja söuame minema kuskile taani väinade taha, soovitatavalt soojemale kohale ja kuskile söbralikema naabrite keskele. Siin oleks naabritena näiteks budhistid soovitatavamad kui need kreisid kristlased oma ristisödade ja maailma demokratiseerimsiega. Asja miinus et peab ikka päris kaugele söudma.

b. Pakume taanile, hollandile vöi belgiale vahetust et vahetame vorst vorsti vastu teritooriumid. Hiiumaa ja Saaremaa kauba peale ja ebasoodsamast asukohast tulenevad ebameeldivused, nohh maksame vahe siis kinni. Nagu vana autot uue vastu vahetades. Vöib olla, et keegi ei nöustu miskipärast.

c. Venemaad tabab öigeusklik vaimulik valgustumine, kymned ja sajad tuhanded inimesed tömbuvad tagasi maailma sekeldustest ja valivad kloostri elu ja hingerahu. Seda just eriti vene söjaväe ja körgema poliitilise juhtkonna hulgas, kes kuulutavad venemaa patsifistlikuks riigiks, paluvad vabandiust pöhjustatud ebameeldivuste eest, löpetavad köik otsesed ja kaudesed söjad. vahetavad tuumaraketid Mahatma Gandhi teoste vastu jne.
Miinuseks on see, et seda varianti peab vist ootama vääga kaua ja riski koondnimetusega "purjutav polkovnik uazikul ja tema taga tankibrigaad" see ei välista.

Kokkuvöttes: Eesti olukorda ei saa vörrelda muude, pöhja vöi keskeuroopa riikide olukorraga. Geopoliitika on Geopoliitika ja maksab asukoht, asukoht ja asukoht.

Ja taanlased va lollakad - teevad öppusi kus nädalavahetusel, kui suurem osa isikkooseisust on puhkusel, tuleb väeosa korrapidaja juurde inspektor peastaabist ja ytleb et teie riviplatsile maanduvad parasjagu dessantyksused. Teie edasine tegustemine? Miks nad selise möttetusega tegelevad?

8. Iga tösisem intervetsioon algab maismaa, mere ja öhublokaadiga. Joosta pole eriti kuhugi.
Mis puudutab neid reserviste, kellega kokku olen puutunud siis nende vöitlustahtes ma eriti ei kahtle. Vene kogemus on alles meeles ja seda ei taha enam keegi.
Aga vot mida pole vaja on suuröppustel molutamine kuni kuskil keegi miskit käsku kokku treib. Treigu staabid kuis jaksavad oma protseduure, aga reservväelane peab saama oma jao ja ryhma tegevust, nii palju ja nii korralikult kui vöimalik. Käske oodata ja koondumisalalt koondumisalale liikuda.. molutamist pole vaja. Ootamist vöib öppida kuskil mujal.

9. Maailmas on olemas nii must kui valge. On ka muud värvid. Aga viimati kui vaatasin, siis venemaa ei ole mitte kui sentimeetritki kaugemale liikunud, meie ei ole yleöö ekvaatorile kolinud ja ka Kalevipoeg ei ole tagasipöördunud. Seega jääb loota vaid iseenda peale, arvestades asjaoludega mis on nagu nad on. Kahjuks.

Löpetuseks loodan, et kui diskusioon jätkub, siis ta jätkub täiskasvanud intelektuaalsete inimeste möttevahetusena, mis rikastab maailma, mitte ei tekita asjatuid emotsioone. Loodan et olen oma postituses jäänud viisakuse piiridesse.

Huvitav, et seda klišeed on tunnistanud mitmed nii vene kui lääne tegelased.

Kas meie tänane lootus (sest seda ta on hetkel - lootus), nn NATO vihmavari, rakenduks täna ja kohe Läti puhul vähem kui Eesti puhul? Ei ja jaa. Oleneb vast interventsiooni ohuni viinud asjaoludest...

See on tüüpiline valekontseptsioon, mis on visa hingega kahjuks.

NATO sõjaline sekkumine sõltub art 5 põhjal first and foremost:

1. sõjalisest olukorrast abivajavas riigis. Ehk kui riik kiiresti vallutatakse, tõstab see kõvasti sekkumiskünnist. Kui selle sekkumisega paralüseeritakse kiirelt vastupanu ja pannakse näiteks paika endale sobiv valitsus, siis on üldse küsimus, kas abi tuleb. Seda enam, et endistes NSVL osades on tavaliselt poliitmaastikul olemas ka venemeelsed poliitikud, keda saab lihtsalt ära kasutada.

2. deployable üksuste arvust - seejuures tuleb arvestada, et isegi kiirreageerimisüksused a'la USA 82. õhudessantdiviis, NRF jms vajab ikka päevi kui mitte nädalaid lahinguvalmiduse saavutamiseks ja siia jõudmiseks. Samuti tuleb arvestada, et kui nimet üksused on kuskil hõivatud mõne muu kriisiga (spekuleerin - Iraani rünnak USA-meelse Iraagi vastu), siis tuleb hakata tekitama midagi veel madalama valmisolekuga üksustest. Mis võtab veel rohkem aega.

Niiet kui neid kahte punkti koosmõjus vaadata, siis ma hindan reaalses sõjas Läti abistamise võimaluse kaugelt madalamaks kui nt Eesti oma. Läti armee oma praeguses seisus tuleb toime ehk Riia kesklinna või Ventspilsi sadama kaitsmisega. Laias laastus suudab 1 sõdur kaitselahingus kaitsta 10 meetrit rinnet, linnas poole vähem. 3000 sõdurit=30 000 meetrit. Ringi ümbermõõt=pii x diameeter. Diameeter= ringi ümbermõõt jagada piiga. Ehk antud juhul suudab selline armee kaitsta 10 km läbimõõduga maalapikest, linnas 5 km läbimõõduga. Lihtne matemaatika igasugu jürgenligide fantaasiate kummutamiseks.

Ma ei eita, et sõja tekkimise asjaolud loevad ka, kuid jäägem reaalseks - ei hakka ükski väikeriik suurriiki heast peast provotseerima ja tänapäeval ei teki naljalt ka reziimid, mida boikoteerima hakatakse.

Niiet kokkuvõtvalt - riigi esmase kaitsevõime roll, eeldades muidu kainet ja elutervet välispoliitilist lähenemist on siis lausa kriitiline. Kuitahes hea välispoliitika ja laveerimine on kasutu, kui su riik 48 tunniga vallutatud on, sest selline tagasivallutamise operatsioon on verine ja raske - ja tõenäoliselt hakatakse NATO poolt otsima kokkuleppekohti agressoriga.

Sestap tuleb kuulata inimesi, kes teavad idanaabri võimalustest ja on sellega kursis, mitte neid, kelle teadmised pärinevad ainult Creveldi või Fukujama raamatutest.

Tunnistanud või lihtsalt korranud midagi, mis neile ideena meeldib?
Praktikast näiteid oleks?

Kas see polnud mitte Jossif Vissarionovits, kes ütles Soome kohta: "Rahvas, kes nii vapralt võitleb, väärib iseseisvust"?

Terve sõjajärgne Euroopa ajalugu on üks suur praktiline näide...

http://www.stratfor.com/weekly/20101011 ... 1202c26598

Ma ei saa enam aru millest jutt käib.

Kui vitasin vabadussöjale, siis tean väa hästi, kes kellega ja misk päts ja laidoner keeldusid söja ajalugu kirjutamast. Reaalselt oli algul piske punt idealiste, punt tsaari armee ohvitsere ja koolipoisid.
Ei olnd meile keegi vabadust toomas, ega olnd meil kedagit seda hoidmas, kui venelasel oli vaja balti mere laevastiku baasid ja leningrad turvata. Ja selle juures mängis suurt rolli demokraatia varjusurm, vöibolla ka harju panga kullatehingud. Tuleb samasus tänäpäevaga nagu möttesse juba ?

Hakkame venelast yle kavaldama? Oleme paid, kui venelased ytlevad miskit heidame pikali ja mängime surnut?

Poliitika poliitikaks, kuid ilma esmase kaitsevöimeta oleme me kutud, otsas ja löpp on lool. Seda on näidanud usna ilmekalt viimased 2000 aastat ajalugu.

Reaalselt, kui venelane tahab, siis leiab pöhjuse.
Reaalselt kui sellele pole vastu panna jöudu, on löpp.

Ja milline on sinu viimane kokkupuude kaitseliiduga, et seda nii agaralt siin nulliks kuulutad? Niipalju kui mina tean, siis see oli yks peamisi propaganmda söja sihtmärke just selle pärast, et oli miskit hoopis rohkemat kui null ohuhinnangus.

Palun ilma leimita. Lihtsalt töesti on aru saada raske juba, mida sa öelda tahad?

Eesti asukoht on siin kus ta on. Minu arust on rumal seda vörrelda hollandiga.

Jahh ajalugu näitab, et kui end ise ei kaitse, siis väga väga harva kaitseb sind keegi teine, aga see on tavalislet miski tagamöttega igal juhul- mis siin kysimusi tekitab? Kus keegi on kedagi läinud vabastama lihtsalt niisama?

Leian, et ilma esmase kaitsevöimeta ei ole poliitikutel enam vöimalusi muid vahendeid rakendada, vaheletulek läheb yle valupiiri ja tulijaid ei on nagu vähevöitu, ehk siis kaks. Milles kysimus?
Söjaliste konfliktide poliitilist aspekti ja välispoliitika rolli ei ole mitte kui keegi siin kysimärgi alla seadnud, aga paljas poliitika ilma möjutusvahenditta on soe öhk.

""Reaalselt on lõpp siis kui ta leiab põhjuse. Mille lõpp näitab ajalugu... ""
- aga mis tyhikargamist me siis siin harratsame? - milleks? - milles point- löpp on meie lool nii ehk naa?
Ja vot ei ole nöus mina sellega. Vabariik ei sure kuniks viimane vabariiklane on elus.

Kas selles ongi kogu su jutu uba, et venelane söidab yle, kui tahab? Ei, ei ole nöus sellega. Oleme söjaliselt suutmatud miskit vastu seadma? Ei ole ma ka sellega nöus.

Jahh improviseerutd löhkelaenguid öpetati valmistama ja kasutama lahinguvälal aastatel 94- 00, kuni kaitseväele anti möista et ärge nii tehke. Aga seni öpetati päris palju mehi välja.

Meie erimeelsus on selles et mina leian et ikka kaitseme kyll, kui asja korralikulot teha ja sa leiad et ei kaitse?

Tsiteerin::
Ma ei saa enam aru millest jutt käib.


MOT

MOT

Corvus on vahepeal teinud ühe puru silma ajamise vaippommitamise selle asemele, et rääkida asjast....

Sõbrake, katsu nüüd sellest aru saada, et riik väga suuri lollusi ei tee ja üldise orkestriga kaasa mängib, siis määrab tema abistamise võimalikkuse ikkagi tema esmane kaitsevõime. Ja kui seda pole, siis konflikti korral (põhjuseks ei pruugi üldse olla rünnatava kuidagi provokatiivne käitumine - nt Balti riikide saatus 1939-1940) sõidetakse nii riigist kui välispoliitikast lihtsalt üle.

Holland näiteks pakib Lõuna-Afgaanist kotte (poliitiliselt oi oi kui paha asi), kas tema jääks nüüd nt rünnaku korral abist ilma? Või Hispaania? Kahtlane.

Et Eesti juhtkonnas sügavat usku NATO-sse kui tervikkusse pole, näitab üsna hästi välispoliitiline orientatsioon USA-le ja GB-le. Täitsa õigesti teevad kohe.

Selle ilkumise, mis nime ja selgeks olen saanud, võiks sa ära jätta, ära arva, et sellise teksti tekitamine su viimased demagoogiast tilkuvad postid kuidagi sisutihedamaks muutis...

UR:

Kas selles ongi kogu su jutu uba, et venelane söidab yle, kui tahab? Ei, ei ole nöus sellega. Oleme söjaliselt suutmatud miskit vastu seadma? Ei ole ma ka sellega nöus.

Vat siia ongi koer maetud. Inimene usub lihtsalt tõsimeeli, et Eesti pole suuteline mingit tõsist vastupanu osutama ja seega peetakse lahing Eesti pärast (kui üldse peetakse) kolmandate isikute poolt ja nende relvadega, meie ülesanne on neile lihtsalt meele järele olla. Sellise mantra järgi elamise paratamatu tulemus on ühel päeval välispoliitika subjektist objektiks muutumine.

Olen kunagi siin defineerinud vene propa eesmärgid. Oleks hea neid meenutada
1. süvendada nn huvitsooni riikides arvamust, et nad ei ole võimelised ise end kaitsma ja nende eksistents sõltub vaid suuremate suvast.
2. rõhutates territooriumi, ressursside ja rahvastiku väiksust süvendada arvamust, et selliste riikide kaitsmine ongi sõjaliselt võimatu- delfi kommentaarid a'la "hävitaja lendab 30 sekundiga üle ", "pihkva dessant vallutab 20 minutiga" - need on kõik selle viljad.

Kogu selle asja eesmärk on kujundada hoiakud seks puhuks, kui saabub päev X, et siis ei oleks vastupanu ega tahet selleks. Et korduks 1939-1940 sündmused "rahva ellujäämise nimel". Kui siia kõrvale panna meie riikliku propaganda olematus (moodsas liberalistlik-kosmopoliitses ühiskonnas on see ju ajupesu), siis tundub, et osa võidust on juba käes.

See märkimisväärne esmase kaitsevõime taseme tõus annab muideks ka poliitikutele valesid arvamusi omast võimust ja nende arust kõike lubavast seljatagusest. Võib osutuda hoopis kaheteraga mõõgaks valedes kätes. Kõigi katastroofiliste tagajärgedega sellest tulenevalt

Vaata corvus, Eesti välispoliitika ongi tihtipeale nagu väike, peremehe püksisaaäre varjust klähviv krants, kes julgelt haugub 10 korda suurema kurja koera peale. 2007. a mindi lausa kollisioonikursile. Samamoodi haukumine Gruusia teemal, Nordstream, igasugu hüsteerilised avaldused iga vene sõjalaeva möödasõidu pärast jne jne. Mängime suurt tegijat, omamata selleks vajalikku sõjalist powerit.

Juba praegu tehakse meil kaardilaua ääres nägu, et käes on ässad. Tegelikult on vaid paar kuute. Aga sellest hoolimata tehakse nägu, et ollakse kõva mängur. Vastaspool on selle ammu ära jaganud, et kuutega kogenematu mängur vähe blufib. Vastane võib homme lüüa oma ässad lauale ja selgubki kurb tõde.

Selleks, et mängida kaardilaua taga, peavad ka vähemalt kümned olema - aga seal laua taga kiputakse meil olema ka siis, kui paar kuute pihus.....seega et praegust haukumist jätkata, tuleb veel palju panustada teravatesse kihvadesse, võhma ja hammustuse jõusse. See, et vanakurja vastu pole mõtet duubeldada, peaks olema 1939. aastast juba selge.

Vaata corvus, Eesti välispoliitika ongi tihtipeale nagu väike, peremehe püksisaaäre varjust klähviv krants, kes julgelt haugub 10 korda suurema kurja koera peale. 2007. a mindi lausa kollisioonikursile. Samamoodi haukumine Gruusia teemal, Nordstream, igasugu hüsteerilised avaldused iga vene sõjalaeva möödasõidu pärast jne jne. Mängime suurt tegijat, omamata selleks vajalikku sõjalist powerit.

Ei tahaks ülepea sekkuda titaanide heitlusse, aga tsiteeritu on ikka liiast! Püüa vähemalt mingit arusaadavalt läbivat joont hoida - idealistlikku või pragmaatilist! Kui maailmapilt seisab koos ideest, et kõik teised teevad ja tegid kõike alati valesti, siis loksub muidugi paika