www.militaar.net

Trumm, kui Sa ei taha, et Balti laevastiku laevad paikneksid Eesti sadamates ja ei korduks ajalugu, kui siit territooriumilt käidi meie naabreid pommitamas, siis peavad ju need naabrid natukene vaeva nägema, et Eesti kohal ei oleks vaakum, vaid puhvertsoon Heategevusest on asi kaugel. Jääb vaid üle küsida, et kas USA'l on siin samasugused huvid?

A4, välismissioonidest räägid sina, mitte mina. See NATOle vajalik moodne armee võis vabalt tähendada ka palgaarmeed, mida teatud ringkonnad isegi täna veel promovad. Vaata, kes olid enne Aaviksood, palgaarmee promomise hiilgeaegadel, kaitseministrid: Hanson, Jõerüüt, Ligi... Kõik ühestsamast teatud ringkonnast. Palgaarmeed on võimalik ilma probleemideta kuhugile välismissioonile saata, ja mitte kompanii, vaid näiteks pataljon korraga. Õnneks oli teiste poliitiliste jõudude ja üldsuse vastuseis nii suur, et (esialgu) plaanist loobuti.
Ma lugesin ka paberlehest seda Maalehe intervjuud. Mulle üldiselt kah meeldib Antsu intervjuusid lugeda, sest Ants on hingelt sõjamees . Aga see "teaduspõhise arendamise" jutt on siiski veider. Noh, vbla tõesti tehakse süstemaatiliselt ja metoodiliselt tööd, kuid tulemused, milleni on jõutud on kuidagi osalt küsitava väärtusega. Mis tähendab, et reaktiivsuurtükisüsteemid on meile ülejõu, pealveelaevade vastased raketipatareid on ülejõu, oma hävitajate eskadrill on ülejõu jne? Miskipärast on meil Eestis kõik asjad suur sõjasaladus, isegi see, milliseid süsteeme neis arvestustes silmas peeti. Siin kamraadid juba tabavalt viitasid übersüsteemidele, mis tõepoolest on meile ülejõu. Aga on ju ka odavamaid ja lihtsamaid saada! Et kui F-22 ja MLRSi ei jaksa osta, siis kasutatud F-16 ja Gradi kah ei osta? No kamoon, teaduspõhine arendamine... Ostame juurde Milane? Kas aastaks 2018 pole need juba lootusetult vananenud ja kas korralikud top- attack TT- raketid a´la NLAW/ Spike/ Javelin on meile kah ülejõu? Pole vaja kohe kogu op- struktuurile, piisab esialgu ka valmidusüksustele ju. SKAKis pole poolt sõnagi kaudtulerelvade juurdehankimise vajadusest, küll aga deklareeritakse selget vajadust transpordikopterite järele. No kus siin see teaduspõhine arendamine on?
Seda juttu vähemasti mina ei usu, et jänki on vanjaga midagi üle meie pea kokku leppinud, et siia "torusid" ei müü. Kuidas seda teha?! Värskendame mälu: 90. alguses kehtis meie suhtes USA juhitud relvamüügi embargo. Kas me jäime tühjade pihkudega? Ei jäänud, ikka leidus keegi, kes meile müüs. Müüs pmst kõike, millele meie hammas peale hakkas, isegi juhitavaid TT- rakette ja täpsuspüsside öösihikuid. Ja müüks ilmselt ka täna, kui meil vaid soovi oleks. Täna on meie positsioon hoopis kõvem ja ma olen kindel, et kui me vaid tahaks ja piisava arvu rahapakke lauale tõstaks, siis oleks Kamina ukse taga relvapakkujatest järjekord. Elik me peame oma mannetuses süüdlast otsides ikka eelkõige ise peeglisse vaatama, mitte teistele näpuga osutama.

Kui F-16 taskukohasuse üle võime vaielda, siis SKAK-i väiteid lugedes tundub, et nt reaktiivsüsteemide, tiibrakettide ja lahingukopterite osas ongi võetud aluseks top notch asjad, mingid uuemad tiibraketid ja Apache'd on tõesti jube kallid. Kas see oli taotluslik (eesmärk teatud asjad eos läbi kukutada), infopuudusest tingitud või lihtsalt rahvusvahelise koostöö naivism, ei oska öelda.

Küse aga selles, et top notch asjade kõrval eksisteerib rivi asju, mida on siiski täiesti taskukohase hinnaga, keskpäraste TTA-ga ja muidu vast täiesti toimivad.

Eriti naljakalt kõlab see lahingukopterite jutt, nt secondhand Mi-24 (mis tegelikult on tehtud Mi-8 baasil), kergemad lääne TT kopterid (nimetatud saksa Bo-105, Defender jne) ei ole kuskilt otsast kallimad osta-pidada kui sellised Augustad, mida meil lõdvalt teise käega ostma hakatakse. Usun, et te ei suuda tõestada kerge TT rakette kandva lahingukopteri (mis võib muide kanda ka laevavastaseid tiibrakette) ülejõukäivust.

Täpselt sama teema on reaktiivsüsteemidega, kasutatud Gradid ei maksa palju ja nende moona on saada eri rahakotile ja otstarbele, sh ka juhitavat.

Kipun ka arvama, et nt autodele/kopteritele paigaldatud kerged Penquin tiibraketid (Norra, USA) on reaalselt samas hinnas AIM-120ga, millega keskmaa ÕT töötama hakkab. Eriti olukorras, kus meid võidakse mingite Mistralitega ahistama tulla.

Kõige lihtsam midagi põhja lasta on otsida kõige kallim/moodsam lahendus, oponendid põrmustada sellega, et alla selle on mõttetu relvastus, panna lisaks kapaga kulusid (täisteenindus) ning ongi saadud summa, mida rahakott ei kanna. Edasine on lihtne - piisab demagoogiast "kas jätame rakettide pärast maaväe ära" ja ongi korras. Huvitav, kas teaduspõhine lähenemine võttis arvesse nt Falklandi sõja kogemuse (ainuke end täiesti ära tasunud relvasüsteem olid prantslaste tiibraketid - oma kaotused null, kaks suurt laeva peotäite rakettidega põhja lastud). Järgnesid ilmselt vananenud ründelennukid A-4 - suured kaotused, kuid ka reaalsed tulemused), siis õhutõrje ning Argentiina maavägi osutus täiesti kasutuks.

Kapten Trumm kirjutas:Tekkimas on järjekordne teema, mis sõltumata pealkirjast jõuab taaskord järeldusele "Eesti riigikaitses on miski mäda".

Huvitav, mis on sellise seaduspärasuse põhjus?

Põhjus on ju imelihtne, teatud sellise veendumusega isikud kallutavad teemasid selles suunas kuna nad leiavad pea alati mingi seose päristeema ja oma veendumuste vahel ning seejärel toovad juba oma veendumused sujuvalt ka päristeemasse sisse.

Nii ta läheb.

Mina arvan, et tegu pole nagu päris veendumuse, vaid lausa faktiga, et 20 aastaga pole peale NATO liikmelisuse muud reaalset deterrenti suudetud luua. Me ei räägi juba mõnda aega mingitest moodsate relvade fantaasiast, vaid elementaarsetest tegemata asjadest. Kus otsast või millise pilguga vaatad, maja paistab varisemisohtlik igast otsast. Ja see kripeldab inimestel hinge peal.

Kapten Trumm kirjutas:Tekkimas on järjekordne teema, mis sõltumata pealkirjast jõuab taaskord järeldusele "Eesti riigikaitses on miski mäda".

Huvitav, mis on sellise seaduspärasuse põhjus?

Selle seaduspärasuse põhjus on see, et kirjutavad ikka ühed ja samad inimesed

toomas tyrk kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Tekkimas on järjekordne teema, mis sõltumata pealkirjast jõuab taaskord järeldusele "Eesti riigikaitses on miski mäda".

Huvitav, mis on sellise seaduspärasuse põhjus?

Selle seaduspärasuse põhjus on see, et kirjutavad ikka ühed ja samad inimesed

Luban siinkohal pidulikult, et hoian nüüdsest oma sitase suuvärgi koos, ei postita enam ja lähen hommepäev koorilauluproovi. Sest meie kaitsevõimega on kõik korras, paremini ei saaks ollagi ja 20 iseseisvusaasta jooksul on saavutatud kõik, mida vaid saavutada on võimalik. Kõik võivad kodudes rahulikult magada, teades, et on saavutatud ja enamgi veel. Laulame...

P.S. Ja ei saa ma midagi parata, et siinkohal meenus see vana lollakas anekdoot vene sõjaväest, kus tegelane teatab, et enne sõjaväge magas rahulikult- teadis, et teda kaitstakse. Sõjaväes magas vähe- kaitses. Ja peale sõjaväge ei saanud enam üleüldse und- teadis, kes ja kuidas teda kaitseb. Aga nagu lubatud- püüan nüüd edaspidi päevateemadel postitamisest hoiduda. Edu kõigile.

See "teaduspõhise arendamise" jutt peaks kannatama ka selle arenduse sisu avalikkusele presenteerimist. Tahakski näha, kes mille põhjal mida otsustas. Aaviksoo ülesanne oli ju kord majja lüüa, et ka näiteks viie aasta pärast oleks võimalik täpselt reprodutseerida, kuidas üks või teine otsus sündis ning kes mida mis alusel otsustas. Et ei juhtuks nii, et peale kahtlasi otsuseid-tehinguid võid rahulikult kõik otsad sogasesse vette peita. Tahakski näha osade otsuste "teaduspõhist" põhjendust, kasvõi näiteks tutikate transpordikopterite vajaduse osas. Sellest pole nii palju aega läinud, et saaks asja mutta matta. Kui avalikkusele pakutakse ainult kahtlase väärtusega tulemusi, siis on igati õigustatud otsustajate materdamine nii kaua kuni neilt vajalik info välja pigistatakse. See riigisaladuse muinasjutt on juba ammu ära tüüdanud ning ainult soosib vaikset simmimist.

http://poliitika.postimees.ee/?id=379120

http://www.postimees.ee/?id=379306

Vastukaja TH I suunalt on lihtne: "need on kontekstist välja rebitud laused" ja "ei kommentaari".

Huvitav on küll mõtiskleda selle üle, miks THI esimesena tule alla võeti. Sildami kaudu on ta Postimehega muidu hästi läbi saanud.

A.

Tegelikult on wikileaksi lihtne pareerida - tegemist on diplomaatide isikliku arvamusega antud küsimuses. Ja enamikel juhtudel on see tõsi, lihtsalt kõlakate kogumine. Vene suursaadikud saatsid koju arvatavasti hoopis teisi kõlakaid.

Kui algteksti lugeda, siis on teda otseselt tsiteeritud. Aga jah, igaüks korjab endale vajalikku infot.

A.

Aspelund kirjutas:http://poliitika.postimees.ee/?id=379120

http://www.postimees.ee/?id=379306

Vastukaja TH I suunalt on lihtne: "need on kontekstist välja rebitud laused" ja "ei kommentaari".

Huvitav on küll mõtiskleda selle üle, miks THI esimesena tule alla võeti. Sildami kaudu on ta Postimehega muidu hästi läbi saanud.

A.

siplema kukkusid hoopis rahvaliit, kes nõuab "erandkorras seletust presidendilt" ( Rüütli asjus) ja keskerakond, kes soovitab presidendil Postimehe vastu kohtusse minna: et niiviisi ruineerida presidendi lähikonna ja Postimehe head suhted.

Rahvaliidul oli lihtsalt võimalus meediaveergudele pääseda (mida nad ka kohe kasutasid), Keskerakonna puhul oli see klassikaline valvereaktsioon.

Aga see on tõesti huvitav, et miks PM just Ilvese esimeseks kirjutamisobjektiks valis. Herr Sildami kaudu on neil muidu olnud väga sõbralikud läbisaamised kantseleiga. Võimalikud on variandid...

Huvitav oli muidugi see, et erinevate kanalite kaudu asusid olukorda "korrigeerima" inimesed, kellega presidenti seob ühine kuuluvus üliõpilasorganisatsiooni.

Wikileaksi materjalide avaldamist plaanib Postimees jätkata, seega võib oodata veel pisikesi torme teeklaasis. Kuigi see, kui keegi avaldab materjale, mille sisu ei ole võimalik (veel) täielike algtekstidega võrrelda (wikileaks'i koduleht neid tekste veel ei sisalda, tuleb piirduda Postimehe peegeldustega neist), jätab see võimaluse valikuteks.

THI reaktsioon "ei kommentaari" meenutab Riigikantselei pressiesindaja kunagist hüsteeriat, kui üks luurekoordinaator krediitkaardid sassi ajas

Mage

Savisaare kommenti kohta oleks mina küll sirge seljaga öelnud (pean silmas seda Savisaar-odav populist), et täpselt nii ongi.

Igasugu "ei kommenteeri"-teemad toidavad senikaua, kui midagi kaalukamat välja ei ilmu. Kui esialgu ignoreerida ja mitte kommenteerida, siis millegi krõbedama välja ujumine võib kergesti jätta mulje kui isikust, kes tahtis avalikkusest üle sõita.