Parvlaev "Estonia" hukkumine

[häh]

Mina ei tea laevadest midagi. Aga HMS Hood (veeväljasurve 47 000 tonni) oli pinnalt kadunud paari minutiga (kiiremini, kui suitsupilv hajus), Russalka (ja Monitor) läksid põhja ilma ühegi täiendava auguta keres (no ja neid küliliminemisi ja üle nina põhja purjetamisi on küll ja veel Wasatagi) ning Titanic otsustas uppudes pooleks murduda otse pinnal.

Ehk siis väga kindlad väited millegi ilmvõimatusest... ma muud ei tahagi öelda.

[ambur123]

Minu jaoks on põhilised lahtised küsimused järgmised:

1. Kui „vana“ või „uus“ see auk on?
Teiste sõnadega, kas auk tekkis laeva hukkumisega samal ajal või on see tekkinud hiljem?

2. Kui tegemist on laeva hukkumise ajal tekkinud auguga, siis kas sellel on seost visiiri kadumisega?
Ehk et kas mõlemad olid osad laeva tahtliku uputamise plaanist vms – või on see auk tekkinud mingil eraldiseisval põhjusel (ning millisel?).

3. Kui auk on tekkinud hiljem, siis mis on selle põhjuseks?

Ei ole selle valdkonna spetsialist, et midagi asjalikku augu tekkimise põhjustest arvata.
Ning ka spetsialistidel paistab raske olevat midagi öelda, sest infot on (hetkel) selleks veel vähe.

Küll aga ei tundu mere põhjas oleva kivi otsa kukkumine kuidagi usutav (see koht ei olevat merepõhja puutunudki, selles kohas selliseid suuri kivikamakaid teadaolevalt pole leitud).

Mis puudutab teooriat tormisel merel ramminud konteinerist, siis arvan, et see ei pidanud tingimata jääma merele edasi hulpima. See võis kokkupõrkel nii palju viga saada, et uppus kah ning võib-olla seda üks tunnistaja nägigi vee all liikumas?

Juhul, kui välistatakse selle augu seos hukkumise ööga, siis minu jaoks on küll usutav see, et aja jooksul on metall väsinud. Tegemist on suure ja raske laevaga, mis lebab nurga all – 26 aasta jooksul võib mõni pinge all koht küll järgi anda.

PS: erinevate põnevusastmetega (vandenõu)teooriate kõrval meenutaksin ka "igavamat" versiooni – väidetavalt ei olevat Estonia oma konstruktsioonilt üldse mõeldudki selliseks laevaliikluseks, samuti olla sellel olnud mingeid tehnilisi probleeme. Kasumiahnus jms olla põhjuseks, miks laev mereliikluseks kasutati (põhjalikumalt lahatud vast raamatus "Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk").

Samas kokku võetuna on liiga palju kahtlasi asjaolusid, et seda "tavaliseks õnnetuseks" pidada. Segadused salvestustega, oluliseks peetavate detailide merre tagasi viskamine, kiirustamine vraki katmisega ja hauarahu kehtestamisega (seda enne ametliku uurimise lõpetamist) jne.

Kui kadunud inimeste puhul või tõepoolest esineda lihtsalt segadust, nimede valesti kuulmist/kirjutamist, soovmõtlemist näha oma lähedast telekas või kuulda tema häält telefoni, siis tänases Ekspressis kirjeldatud Kalev Vahtrase puhul oli selgelt midagi valesti. Oli päästetute nimekirjas. Tunnistajad nägid Turu haiglas. Sealt kinnitati tema Rootsi viimisest. Ja lõpuks öeldakse, et mees leiti ikkagi merest ... Ja tipuks see, et surnukehal olevat olnud noahoopide jäljed ja lõikehaavad, abikaasa sõnutsi olevat tema meest piinatud ja pekstud.

[clarus]

Minu jaoks on põhilised lahtised küsimused järgmised:

1. Kui „vana“ või „uus“ see auk on?
Teiste sõnadega, kas auk tekkis laeva hukkumisega samal ajal või on see tekkinud hiljem?

Ei usu, et see on hiljem tekkinud. Augu asukoht ja suurus klapib tunnistustes olevaga.

https://www.ohtuleht.ee/194717/vassimin ... ber-jatkub

Kas tegu on sama mehega või mitte peaks oskama Kurm vastata. Juhul kui kassett veel alles ja "loetav" on.

https://ekspress.delfi.ee/kuum/endine-t ... d=91186601

[Walter2]

Mõistlik oleks rootslased seekord uurimisest hoida nii eemal kui võimalik sest antud teemas tundub et on neist rohkem kahju kui kasu. Miskit on ammu mäda vanas heas Rootsi riigis.
Eesti riik peab näitama et ta suudab oma kodanikke kaitsta - kasvõi postuumselt.

[Eissme]

Olles lugenud, mõningaid artikleid, raamatuid antud õnnetuse kohta on jäänud kõrva, et oli olemas kaamera ja videomonitor mis vaatasid rambi / visiiri suunas.

Kas antud pilti ka mingile andmekandjale salvestati? Juhul kui salvestati, kas siis mõned päevad peale põhja minekut võidi ka seda otsimas käia?

Tõenäoliselt olid juba tol ajal olemas, laevapoes, valuutavahetuspunktis, turva/valvekaamerad nende pilt võiks ka mingit selgust tuua, sündmustele, kuidas need arenesid.

Andmekandjaks, suure tõenäosusega, võis olla vhs / betamax või muu magnetlindiga seade.

Nende säilivus merevees?

[parkija]

Keeran vandenõuteooriale pöördeid juurde : äkki on vigastus / auk laevakeres tekkinud üritades laeva praegusest asukohast ära liigutada , no sinna sügavamasse vette , kus uurimine veelgi raskem ehk pigem võimatu oleks .
kapitan siin ülalpool väidab 200kg joobes isiku ülemiselt narilt allakukkumise matsu plahvatuse heliga sarnaseks , ma tahan väga teada , kuidas 200 kilone joobes isik nari teisele korrusele ronida suudab , ulme rsk.
On minul meenutus Rootsis käigust , sel ajal sõitsid seda liini "Nord Neptunus" , sinna sõitsin sellega ja tagasi "Nord Estonia" pardal , vot sellega on selline seik - kuskil seal skääridest väljumisel käis ootamatult vali raksatus , laev seiskus , alarmkellad hakkasid helisema , läbi valjuhääldite anti meeskonnale mingeid korraldusi ( rootsi keeles) , mõne aja pärast reis jätkus , Tallinnasse hilinesime vist tunni või kaks .
Mis selle raksatuse põhjustas , ei tea , aga terve laevakere korraks nagu värises .

[Eku]

Olles tänapäevase Rootsi laevaga merel olnud kapteni jutujärgi 34m/s tuulega merel olnud siis käisid küll päris korralikud võnked ja paugud laevast läbi aga no neid pauke oli ikka sadades ,kui mitte tuhandetes.

[Kulibin]

http://privat.bahnhof.se/wb576311/factg ... lvisor.pdf

[paadikapten]

10-meetrised lained

Palun viidet algallikale, kust tulevad siin teemas rohket aziotaazi tekitanud kümnemeetriseid lained.
Ise olen kohanud mõnevõrra väiksemaid numbreid, aga mul ei pea tingimata õigus olema.

P.S.
Ma ei ole otsene allveelaevateooria pooldaja, aga parem parras oli tuulealune külg, seal sellist lainet kohe kuidagi ei saanud olla...
Võibolla peitubki siin põhjus, miks ennast nii ligi litsuti?

Aga arendaks edasi - milline allveelaev suudab Estoniaga sammu pidada? Oli vist 14 sõlme? Ja seda vee all?
Akudega vast mitte? Aga kaua suletud luukidega diisliga lasta saaks? Ma pole märganud, et see liin oleks siin läbi arutatud...
Kas hukukoha 60 m sügavust on piisav, et täie auruga vee all lasta?

Kapten Nemo oma Nautilusega oleks seda kõike vabalt suutnud, aga tema oli väljamõeldud tegelane ja tema laev väga ulmeline.
Suletud luukide osas tuleb meelde, vaja üles otsida - kuskil oli eestikeelne jutt saksa allveelaevadest teise maailmasõja kandis. Seal jutus mainiti, et mingil hetkel leiutati allveelaevadele snorklid, millega laev sai õhku võtta ilma pinnale tõusmata. Kasutati selleks, et vee all saaks märkamatult akusid laadida. Snorklitel olid kaitseklapid vee sissetungimise vastu, aga suure lainega ei saanud neid voolikuid ikka kasutada. Kaitseklapi kinnikukkumisel nimelt juhtus selline asi, et töötav diisel tekitas mõne hetkega laevas alarõhu, mis meeskonna kõrvakilesid vigastada suutis. Vist oli jutus veel mainitud, et diislid suutsid kinnises ruumis hapniku vaid mõne minutiga nii ära tarbida, et meeskond sattus ohtu.
Ega nad vist tänapäevalgi vee all diisliga ei sõida?
Missugune oli allveelaeva masin juba maailmasõdade ajal:

https://www.youtube.com/watch?v=zLfa43_1WH8

[Manurhin]

Keeran vandenõuteooriale pöördeid juurde : äkki on vigastus / auk laevakeres tekkinud üritades laeva praegusest asukohast ära liigutada , no sinna sügavamasse vette , kus uurimine veelgi raskem ehk pigem võimatu oleks .
kapitan siin ülalpool väidab 200kg joobes isiku ülemiselt narilt allakukkumise matsu plahvatuse heliga sarnaseks , ma tahan väga teada , kuidas 200 kilone joobes isik nari teisele korrusele ronida suudab , ulme rsk.
On minul meenutus Rootsis käigust , sel ajal sõitsid seda liini "Nord Neptunus" , sinna sõitsin sellega ja tagasi "Nord Estonia" pardal , vot sellega on selline seik - kuskil seal skääridest väljumisel käis ootamatult vali raksatus , laev seiskus , alarmkellad hakkasid helisema , läbi valjuhääldite anti meeskonnale mingeid korraldusi ( rootsi keeles) , mõne aja pärast reis jätkus , Tallinnasse hilinesime vist tunni või kaks .
Mis selle raksatuse põhjustas , ei tea , aga terve laevakere korraks nagu värises .

Millega saaks nii suurt laeva mööda merepõhja kuhugi lohistada? See oleks vaat et keerulisemgi kui vraki ülestõstmine.
Mis aga puudutab seda, kuidas joobes isik (ükskõik, palju ta siis ka ei kaaluks) suudab nari teisele korrusele ronida, siis soovitan kasvõi mõne kuu mõnes hostelis elada, soovitavalt 8-12 kohalises toas. Usu mind, saad näha veel kordades ulmelisemaid asju .
Nord Neptunuse ja Nord Estoniaga olen isegi sõitnud. Nord Estonia oli igati normaalne laev, aga Nord Neptunus üks paras väike küna, kõlbaks pigem Rohuküla-Heltermaa liinile. Öösel läks salongis kohutavalt külmaks (oli oktoobrikuu).
Allveelaevadest: seniks kuni snorklid üle veepinna ulatuvad, saab vee all ka diiselmootoriga sõita. Kui enam ei ulatu, tarvitaks töötav diisel mõne hetkega kogu laevas leiduva õhu ära või siis tõmbaks hoopis vee mootorisse (kui snorkli klapp ei pea). Mis juhtub siis, kui vesi kui mittekokkusurutav ollus töötava kolbmootori silindrisse satub, teab vast igaüks isegi.

[Svejk]

Mis juhtub siis, kui vesi kui mittekokkusurutav ollus töötava kolbmootori silindrisse satub, teab vast igaüks isegi.

Sellepärast James Watt juhtiski kolbidele juba aurustunud vett....

https://ekspress.delfi.ee/kuum/endine-t ... d=91186601

Endine tuuker: „Rootsi luure teadis august Estonia keres juba nädal pärast õnnetust.

paarilisega laeva esiosa juurde. Nägime üsna kiiresti, et visiiri polnud, aga ramp oli peaaegu suletud. Rambi ja kere vahel oli pisut ruumi, et mahtus taskulambi valgust sisse näitama, mitte rohkem

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 59#p636959

.. tekitades mõlemale poole aparelli umbes 6 m kõrguse alt ülesse laieneva pilu. Aparell ise pidas veesurvele vastu ja on sellises asendis ka praegu. Arvestades laeva liikumise ja tuule suundi (laev- W, tuul- SW), võis vesi laeva tungida lainete löökidest ainult vasakpoolsest pilust, seega oli lainetele avatud kolmnurgakujuline ristlõige pindalaga 3 m2. Ja seda ainult 3-5 minuti jooksul! Tuletagem meelde: kell 1.12 kuulis motorist veel kahte-kolme lööki (visiir!) ja siis vett tulvamas läbi aparelli prao ning juba 1.15 kaldus Estonia järsku kreeni. Kas 3-4 minuti jooksul tulvas autotekile läbi kitsa pilu tuhandeid tonne vett?

See, et aparell on nimetatud asendis praegu, on võblla isegi fakt, aga millises asendis oli ta sündmuste ajal, selle kohta on erinevaid kirjeldusi.
Kirjeldatud on ava, millé suurus on 3 m2 ja mis asub tervikuna veeliinist kõrgemal ja mille põhiline, laiem osa on üleval.

Endal on inglise keel suht nõrgapoole - kas keegi austatud kaasfoorumlastest refereerib Kuliibini pandud materjali, ülevaatlikult?
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 85#p637185

http://privat.bahnhof.se/wb576311/factg ... lvisor.pdf

120552524_2776390195940070_3147128695647748158_n.png (13.48 KiB) Vaadatud 2500 korda

[Walter2]

Millega saaks nii suurt laeva mööda merepõhja kuhugi lohistada? See oleks vaat et keerulisemgi kui vraki ülestõstmine.

Vrakkide liigutamine on köömes selle kõrval et vahel nad lihtsalt kaovad täiesti ära.
https://www.ohtuleht.ee/771099/kuhu-kad ... aevavrakid

[Roamless]

https://leht.postimees.ee/7075284/randp ... 1598359665
Randpere toob välja põhjuse, miks Kurm võib väidetavalt seda allveelaeva juttu ajada. Nagu arvata oli, mingi Rootsi Viplala vist tinistas ta ära (meenuvad kõik need jutud anonüümseks jääda soovivates Rootsi jõustruktuuride ametnikest, kes Kurmi mingite parimas X-Files "deepthroat" stiilis infokatketega pimedal tänaval autotulede valgel varustasid ja nüüd mängib ta oma plaadimängijal neile sobivaid viise). Reaalselt samas ei imesta, et ta vandenõuteooriad uskuma hakkas, sest swenssonid pole ilmselgelt huvitatud uuest uurimisest, mis järjest rohkem paljastaks nende ebakompetentsust, mida nad tollal osavalt eestlaste kaela määrisid.

[HeiniR]

Kuigi allveelaeva teooria on pigem mitteusutav, siis ühe küsimuse viskaks õhku - kui suur on võimalus, et venelased (vene allveelaevad) oleksid võinud ära kasutada võimalust hoida allveelaev just sellise suure parvlaeva lähedusse, et selle abil jääda näiteks Rootsi territoriaalvetesse tungimisel avastamatuks?

[Poti soldat]

Võib-olla Kurm meelega viskas selle kaheldava aga väga provokatiivse allveelaeva teooria välja, teades et see tagab kõvasti meediakajastust mis suurendaks avalikku survet uue uurimise järele.