Õhutõrje

[Peeter]

Kas mõistan õigesti, et sellisel juhul raketi lend sõltub väga tema güroskoopide täpsusest, kuna kõik käsud eeldavad taustsüsteemi teadmist, mille suhtes käsk antakse, ehk rakett peab päris hästi "mäletama", kui mitu kraadi ta oma algse asendi suhtes igal teljel (aga ennekõike vist oma pikiteljel) pöördunud on, et maalt saabuvaid käskusid tõlgendada?

Jah loomulikult, rakett on tiibadega stabiliseeritud ja juhitav ja vastavalt edastatud käskudele keerab soovitud suunas. Soovitud suunaks on samad ruumipunkti andmed, kuhu on märgijälgimise radar (SSTs) ennast fikseerinud kas automaat, või ka käsitsihäälestusega. Sama asimuut, sama tõusunurk, sama kaugus objektini. Andmeid kontrollitakse ja biiditakse pidevalt kogu raketi (või rakettide) lennu ajal. Kui andmed langevad kokku, siis toimub kas raketi pea andurite või kompleksi poolt saadetud plahvatuskäsu-signaali peale lõhkekeha plahvatus. Esimestes lahendustes ("vanasti") lendas raket märgi suunas ja toimus pidev "järgi"-korrigeerimine vastavalt märgi liikumisele, aga mida kuagemale aeg on liikunud ja võtšislitelnaja mašinad-id täienenud/täiendatud, siis järjest vingemalt toimub märgi kiiruse ja suuna jne ja kompleksi asukoha järgi raketi ja sihtmärgi kohtumispunkti arvutamine ja raketi juba eellähetamine otse sinna punkti, kuhu arvuti kohtumise on välja rehkendanud.

NB! Vaata ka eelmist lehte. Vastused tegin kolmes postituses igale küsimusel/lõigule eraldi ja kaks neist postitustest jäid eelmisele lehele.
NB!2 "Paar päeva" olen ära, vaevalt et enne neljapäeva vaadata/vastatagi jõuan või mahti saan, aga mine sa tea, kui igav juhtub olema...
Seniks aga:
"Palun väga, lahtine mikrofon on ootel"

[Peeter]

Tundub, et tuleb uuel nädalal uuesti surströmm-idele külla minna, eks siis teema areng analüüsidega viibib.
Seniks aga jätkuvalt:
"Palun väga, lahtine mikrofon on ootel"

[Peeter]

Tundub, et tuleb uuel nädalal uuesti surströmm-idele külla minna, eks siis teema areng analüüsidega viibib.
Seniks aga jätkuvalt:
"Palun väga, lahtine mikrofon on ootel"

Olen tagasi, kas jätkame senivaadeldu analüüsiga, või võtame ette S-300/400? Või ootame tiba veel küsimusi?
"Palun väga, lahtine mikrofon on ootel"

Üle kantud teisest teemast:

Peeter

affa kirjutas: ↑03 Aug, 2024 16:20
Puht teoreetiliselt - kas õhutõrje süsteemi osised on selleks suutelised?

Päris mitmed neist on tõesti ujuvad isendid.

See siis venemaa ootamatu rünnaku teemast, et kas nad dessantlaevalt vesitõket ületades maabuda saaksid.
Siin teemas natuke laiemalt. Enamus siin käsitletud šassiidest on ujuvad. Sabas istub "vodomjoti" väljalaskeava, elik sõukruvi. Kirja järgi täiesti kõlbulikud veetakistuste ületamiseks. (Mina ise katsetama trehvanud ei ole).

[lennumudelist]

Mõtlesin kuhja küsimusi välja, ennekõike droonitaja vaatenurgast. Kui juhtumisi oskad kommenteerida, olen väga tänulik:

- Kui suuri objekte sinu kogemuses ja teiste spetsialistide käest kuuldu põhjal N-aja tehnikaga reaalselt eristada suudeti? Kas tollel ajal varglennukite teema oli juba "kuum"?

- Teoreetiline küsimus, ühelegi konkreetsele süsteemile mõtlemata - olen võhik ja tean, et mõned süsteemid kasutavad Doppleri radarit, mis "näeb liikumist". Kas õhus paigal seisev sihtmärk muutub Doppleri radarile nähtamatuks, või näeb siis ainult rootorite labasid, ehk nähtavus langeb?

- Kuidas sina arvad, kas NSVL toodetud õhutõrje kompleksidele kujuneks probleemiks eristada aeglast märki parvest sama aeglastest peibutistest? Näiteks: "nelikopter peidab ennast õhupallide parves kus pallidele on fooliumi ribad külge riputatud, liikudes nendega sünkroonis". Olen lugenud, et BUK süsteemil on mingisugune spektrianalüsaator. Kas spektrianalüsaatoriga saaks säärasest asjast selgust, või peaks kõik õhupallid alla laskma?

[diesel]

võimalusel paluksin lihtinimesele arusaadavas vormis kommentaari üleelmise lehe küsimusele patria muscl ja muude sarnaste kohta.

[Peeter]

võimalusel paluksin lihtinimesele arusaadavas vormis kommentaari üleelmise lehe küsimusele patria muscl ja muude sarnaste kohta.

See teema jäi ka mulle silma ja meelde. Võtame siis ühe teoreetilisema ja filosoofilisema ja mitte nii tehnilises kõneviisis vaatevinkli ja üritame selle teema lahkamisega tegeleda. Kaudselt läheb see nüüd juba ka senivaadeldu analüüsi alla.
Alustame. Käsitletud süsteemide juures (vaatamata šassside arvule jmt ülesehitusele) on kõigil süsteemi aluseks ringvaatlusradar, mis siis peilib 360 kraadi ümbrust vastavalt oma kaugusulatusele. Leitud objektid (märgid) fikseeritakse ja peale andmetöötlust kantakse edasi märgijälgimisradarile, mis siis asub märki jälgima. Seejärel sihitatakse sihitusradari abil kompleksi poolt välja tulistatud rakett märgile, mida märgijälgimisradar jälgib. Paralleelse töö kanalite arv võib erinevatel radaritel olla varieeruv, nagu ma juba selgitanud olen.
Siiamaani käsitletud ringvaatlusradaritel asuvad nii saatja, kui ka vastuvõtja ühes ja samas kohas, elik ruumipunktis. Vaheldumisi üks kompleksi osa kiirgab ja teine võtab vastu. Positsioneering on paigas, ruumipunkt on sama. Nagu ma juba enne olen selgitanud, siis mitu radarit koos loovad komandopunkti jaoks olukorra ruumipildi. Mida rohkem, seda terviklikum. Ja siis edastatakse need andmed märgijälgimise- ja sealt edasi siis sihitamise radaritele. Kui enne ei olnud võibolla ehk veel laiemalt mõistetav see justkui minu poolt "loodud" termin "süsteemi osiste asimutiseerimine", siis nüüd ongi aeg luua sellele sisu, et edaspidine oleks paremini mõistetav. Kui tegemist on mitmeosalise (mitmešassiilise) süstemiga, siis on vaja kogu ÕT-süsteemi lahingosade nii positsioneerimine kui ka asimutiseerimine. St, et kui keskus arvutab välja näiteks, et stardiseade1 peab märki otsima asimuudilt 279 ja kauguselt 25km, aga kuskil mujal asuv stardiseade2 peab sedasama objekti otsima hoopis näiteks asimuudilt 180 ja kauguselt 35 km, siis selle juures kuhu poole vaatab kummagi stardiseadme šassi nina, pole enam üldsegi mitte määrav. Küll on vaja aga harmoniseerida just stardiseadmete ja muude lahingosiste põhja-lõuna-suund. See tähendabki kompleksi erinevate osade, sh stardiseadme/aparatuuri positsioneerimist ja asimutiseerimist. Buki näitel ongi siis vaadeldav, et kuskil on ringvaatlusradar, kuskil on arvutuskeskus, kuskil on märgijälgimise ja sihitamisseade, kuskil on raketi stardiseade. Kõik on justkui kuskil eraldi, toimetavad justkui midagi, (aga siiski toimub tegelikult kõik süsteemselt kooskõlastatuna) ja siis omakorda kuskilt tuleb rakett, mis märgi hävitab. Sellist süsteemi ongi keerulisem paralüseerida, kui süsteemi, mis asub ühes paigas koos kõigi oma saatjate-vastuvõtjate ja oma rakettidega ja kiirgab karjana erinevaid sagedusi eetrisse.
Vaatleme siis lähemalt: ringradar toimib pidevalt, st kiirgab pidevalt. Märgijälgimisradar ja sihitusradar asuvad töösse siis, kui vaja on. Ehk siis ringradar oleks kõige kergemini leitav objekt. Aga üritame siis ringradarit ära peita. Mida siis teha? Siia juurde vahepalaks, et pingimisel ei kasutata enam mitte pelgalt gigahertsides siinussignaali, vaid edastatakse sagedusega moduleeritud kodeering-impulsse, millede tagasipeegeldust siis analüüsima asutakse. Teine ringvaatlusradar pingib omakorda oma ja erineva kodeering-impulsiga. Ja nüüd siit läheme sammu edasi. Lahutame need saatjad ja vastuvõtjad eraldi üksusteks. Kogu edasise aluseks on ruumipositsioneering ja asimutiseerimine. Kui luua nüüd selline võrk, mis koosneb erinevatele positsioonidele hajutatud karjast isikliku ainulaadse kodeering-impulsiga saatjatest ja hoopis teistes ruumipunktides omakorda portsust nendel samadel sagedustel töötavatest vastuvõtjatest, siis tekkib uus olukord. Saatjad kiirgavad, objektid peegeldavad, ja seejärel vastuvõtjad püüavad saadud signaale ja siis töötlevad. Nii erinevate kodeeringuga saatjate otsesignaale, kui ka peegeldusi ja ka nende signaalide peegelduste tugevusi. Saatjate asimuudid, töösagedused ja kaugused on arvutuskeskusele teada, analüüsi alla lähevad erineva sageduse ja erineva kodeeringuga ja erineva tugevusega peegeldused objektidelt. Seejärel arvutatakse nendest peegeldustest välja objektide asimuudid ja kaugused. Mida rohkem võrgus asuvaid positsioneeritud unikaalsete identidega saatjaid ja vastuvõtjaid, seda raskemini haavatav on ka võrk. Tehnika arenguga peaks selline tehnika järjest odavnema ja samas ka järjest võimekamaks saama. Keskse arvutuskeskuse tehniline võimekus tänapäeval on tõenäoliselt üks väiksemaid probleeme. Kokkuvõtvalt: kui varasemalt on üks lihtsalt avastatava signaaliga ringvaatlusradar, mille hävitamisel saab süsteemi töö tõsiselt häiritud, siis selles uuemas kontseptsioonis on võimalik süsteem üles ehitada paljude/mitmete üheaegses võrgus töötavate hajutatud saatjatega ja omakorda hoopis mujal erinevates kohtades samamoodi hajutatult paiknevate vastuvõtjatega. Samas võimaldab selline süsteem (peab võimaldama!) kiirelt ja paindlikult lisada ja ühtsesse võrku rakendada vastavalt vajadustele nii uusi täiendavaid mobiilseid saatjaid, kui ka vastuvõtjaid, justnimelt parema ruumipildi loomise huvides just seal, kus seda ÕT-alaselt vaja on. Sellise süsteemi maha võtmine või töö häirimine nõuab aga juba palju rohkem rakette/instrumente, mis aga kõik omakorda nõuavad jälle järgmisi tehnilisi instrumente.
Seda pean ma selle süsteemi kontseptsiooni vaieldamatuks plussiks, kui see ka realiseerida suudetakse. Siit edasi on järgmine tehniline väljakutse pingimissignaali niimoodi peitmine teiste eetris olevate signaalide sisse, et ründajal oleks pingijaid keerulisem avastada. Kui suuta selleks veel kasutada mingit a´la "laiatarbe-mobiiltelefoni-GHz-i-signaali", siis selle saatjateportsu mahavõtmine võib juba üsnagi lootusetuks ürituseks kujuneda..... Aga vastuvõtjaid taga ajada on omakorda veel samm keerukam...

Kui märk on vaatlussüsteemi poolt tuvastatud, siis märgijälgimisseade ja raketi sihitamislahenus on ka selles süsteemis pealtnäha tavaline senikasutatud lahendus.

Üritan homme jätkata.

[Peeter]

Siin teemas natuke laiemalt. Enamus siin käsitletud šassiidest on ujuvad. Sabas istub "vodomjoti" väljalaskeava, elik sõukruvi. Kirja järgi täiesti kõlbulikud veetakistuste ületamiseks. (Mina ise katsetama trehvanud ei ole).

Leidsin ühe sobiva pildi ka siia juurde, kuidas ÕT-kompleks vees toimetab. Lisaks on nüüd ka näha, milleks kasutatakse ees ninal olevat "laia kühvlit"- et "kaptenisilla" aknad lainete alla ei mattuks ja "tüürimees" ikka näeks kuhupoole purjetada. Täpselt samamoodi sulistavad ka mitmed teised šassiid:

[Peeter]

Mõtlesin kuhja küsimusi välja, ennekõike droonitaja vaatenurgast. Kui juhtumisi oskad kommenteerida, olen väga tänulik:

- Kui suuri objekte sinu kogemuses ja teiste spetsialistide käest kuuldu põhjal N-aja tehnikaga reaalselt eristada suudeti? Kas tollel ajal varglennukite teema oli juba "kuum"?

- Teoreetiline küsimus, ühelegi konkreetsele süsteemile mõtlemata - olen võhik ja tean, et mõned süsteemid kasutavad Doppleri radarit, mis "näeb liikumist". Kas õhus paigal seisev sihtmärk muutub Doppleri radarile nähtamatuks, või näeb siis ainult rootorite labasid, ehk nähtavus langeb?

- Kuidas sina arvad, kas NSVL toodetud õhutõrje kompleksidele kujuneks probleemiks eristada aeglast märki parvest sama aeglastest peibutistest? Näiteks: "nelikopter peidab ennast õhupallide parves kus pallidele on fooliumi ribad külge riputatud, liikudes nendega sünkroonis". Olen lugenud, et BUK süsteemil on mingisugune spektrianalüsaator. Kas spektrianalüsaatoriga saaks säärasest asjast selgust, või peaks kõik õhupallid alla laskma?

Läks aega mis läks, aga aega läks! /Tsitaat ETV-st ammusest saatest "Abistav käsi"/
Vastus.
*Eristamisel näiteks selge ilmaga võtsid lähimaa-ÕT-ga ka väiksema linnuparve ilusti välja. Eetrihäirete puhul oli kogu ringradari displei täis igatsugu sodi, mida siis mürafiltrite ja selekteerimissüsteemide abil välja puhtaks reguleeriti, et alles jäävaid märke (lennukeid/helikoptereid) leida. Üldjoontes olid peibutused võimalik välja olematuks reguleerida nii, et alles jäi ainult sihtmärk, suur metallkolakas. Lihtsalt osavus/kogemus/tunnetus. Sest oli täiesti võimalik ju ka nii välja filtreerida, et ka see "vajalik märk" jäi nii nõrgaks, et "automaatjälgimine" enam ei rakendunud. Signaal oli lihtsalt liiga nõrk. Täpselt sama pull oli ka seejärel "dalnomer"-i displeil. Kõiksugu manti oli täis, aga reguleerisid võltssignaalid/peegeldused ja muu välja ja siis märk jäi alles. NB! siia juurde siis selgitus, et ringikujulise radari pildi loob "ringvaatlusradar", aga "dalnomeri" signaal tuleb juba märgijälgimisradarilt. Ringvaatluse operaator vaatleb, kontrollib, tuvastab, ja seejärel võtab märgi jälgimise alla. Ja see tähendab, et kas "rutškast" keerab, või hiirega klikib, aga selle tegevuse/käsu peale keerab kogu antenni/stardi/jne pealisehitis ennast kästud asimuudile. Ja seepeale ilmub juba kitsama mõnekümnekraadise laiuse ja kõrgusega töösektoriga märgijälgimisradari displeile antud asimuudisektori signaal, mida siis märgijärgimisradari plokkides töötlema hakatakse, kas mehaaniliselt käsitisi, või automaatselt. Et nüüd siis sõltubki kõik operaatori või automaatika tööst. Kaugusdispleil mingid õhupallid on loomulikult "segajafaktor", samamoodi nagu need omaaegsed metallniidirullid, mida lennukeilt enese/teiste kaitseks ja ÕT eksitamiseks välja lasti, (ja mida Tartus tatid lennuväljalt hankisid, siis otsast puhudes kaugele välja lennutasid, ja mida siis hooti "terve linn" täis oli). Millele omakorda lisandusid pilved oma peegeldustega ja muu meteovärk. Aga nende kõikide võimekus oli lihtsalt mürafooni loomine, sest nende signatuur ja tugevus oli displeil oluliselt väiksema amplituudiga ja välja reguleeritav. Lihtsalt lööb ringvaatlusradarile virr-varri kokku, mida tuleb siis filtritega puhastama asuda. Operaatoritöö lihtsalt. Ainuke asi, mis tehniliselt tõsiselt (aparatuuri) eksitas, oli lennukilt endalt välja lastav peibutusrakett, vat selle signatuur võttis päris paariks sekundiks displeil suurema ulatuse ja sellega koos ka üle märgijälgimisradari "automaadi" jälgimise, et see siis nii asimuudilt, kui ka kõrguselt lennuki jälgimisest võimalikult võssa minema vedada. Mäletan, et kui tuli Tor, siis oli teemaks, et sellel on ju uue põlvkonna tehnika ja ka spektrianalüsaator ja mälu ja muu taoline on nii vinge, et märk ära enam kuskile filtreerides ei kao. Ja igasuguste trikkide korral enam ära ei kao, sest signaalianalüsaator ja mälu jne on nii uuel tasemel ja vinge ja tundlik jne, et "näiteks kui helikopter isegi maha tagasi istub, siis kui mootor veel käib, siis ikka on displeil, et nagu üles tuleb uuesti 5-15 meetrigi peale nii on uuesti ka olemas, et ainuke variant oleks proovida seisva mootoriga minema vedada..." jne. Aga nüüd minu tehniline kommentaar: kui on koht fikseeritud, olgu või maa peal, siis saab ÕT-kompleks raketiga sinna ruumipunkti ka ära lajatada. Ja siia teine kommentaar: minul seda radarite võimekust ja jutu vastavust tõele katsetada ei õnnestunud, selleks oli teine koht ja teised mehed- Emba. Minu õnnestus näha töötavat masinat ja tutvuda tehnilise kirjanduse ja demotöötamisega. Aga mul ei ole alust arvata, et see tehniline "müügijutt" tõele ei vasta(nud), sest Tor-i on juba pikka aega välisturgudele müüdud ja selline "valeplära" oleks ammugi kuskil kajastamist leidnud. Ja üldisemalt, mul ei ole ka alust arvata, et tehnilised lahendused selles aspektis neil ÕT-kompleksidel nirumaks oleksid jäänud, pigem ikka vingemaks. (Aga niipalju, kui infi on uute lahenduste ebaõnnestumiste vaatenurgast, siis on Pantsiril kasutatud tehnilised lahendused pidevalat mainimist leidnud, st seal toimuvad "arengut", so tegelikult olulisi tehnilisi vigade parandusi).
Varglennukitest: mäletan juttu sellest F-117-st, aga muud teemat küll ei mäleta, et oleks olnud. Ka siin kodus alles aastaid hiljem hakkas liikuma jutte sellest varglennundusest. Lugesin sellest artikleid ja mingi ehk 95-98 ka juba siis ka sellest venkude imelennukist Su-47-st mis kohe kohe valmis peaks olema ja mis siis kõike pika puuga löövat. Samas oli tookord ka teema nendest üliübersuper kiiresti lendavatest uue põlvkonna rakettidest ja torpeedodest, mis samamoodi kohe-kohe valmis saavat. Et jänkimehed tagurpiditiivakonstruktsiooni püsivaks ja vastupidavaks ei saanud ja loobusid, aga näe vene teadlastel on asi lahendatud jne jne. No Su-47-t siiamaani pole, vaid on teema maha maetud, aga uue põlvkonna rakettide ja torpeedode toimetamistest on tänaseks rohkem juttu ja teemat küll. Juba tol samal +/-95-ndal lugesin stealth-i kui olemuse ja tehnoloogia kohta oluliselt rohkem ja detailsemalt, kui NA-s üldse pealiskaudseltki kokku jutuks oli.




P.S. Eraldi teemaks on see, et mulle tundub, et see ÕT-teema hakkab lugejate jaoks ammenduma... (või lihtsalt ainult mulle tundub, et seda tehnilist juttu pole vaja enam, ja see kõik hakkab (nii minu kui uuema põlvkonna jaoks) ammenduma.....) Üks tahk on selles veel, et selline loengutesari tahab süvenemist ja kaasatöötamist, mis pole aga tänapäevases pealiskaudsusekultuses enam "ei huvitav ega ka seksikas". Ja sellest ka see värk, et kui mingi loenguteploki lõpetad ja küsid, et "kas küsimusi on?", siis on vaikus ja ei ühtki kätt, ega silmapaari ei tõuse....
Või mõtlen ma üle ja tglt on lihtsalt viga minus endas- järjekordne motivatsioonikriis...

Eks näis, kas ja mis edaspidi, aga mulle meeldib tsitaate kasutada:

"Suur aeg nõuab suuri inimesi. On olemas tagasihoidlikke tunnustamata kangelasi, ilma Napoleoni kuulsuse ja käekäiguta. Kuid nende kangelaste iseloomu lähem vaatlus jätaks varju isegi Makedoonia Aleksandri kuulsuse. Meie päevil võib....
....
Ja sellest piisab. Autor"

Kes ära tunneb, võib siia nii selle autori ja ka tema teose nime kirjutada. (NB! Guugeldada pole vaja, kes teab, see teab!)



Avatud mikrofon jätkub.

[Kilo Tango]

...


P.S. Eraldi teemaks on see, et mulle tundub, et see ÕT-teema hakkab lugejate jaoks ammenduma... (või lihtsalt ainult mulle tundub, et seda tehnilist juttu pole vaja enam, ja see kõik hakkab (nii minu kui uuema põlvkonna jaoks) ammenduma.....) Üks tahk on selles veel, et selline loengutesari tahab süvenemist ja kaasatöötamist, mis pole aga tänapäevases pealiskaudsusekultuses enam "ei huvitav ega ka seksikas". Ja sellest ka see värk, et kui mingi loenguteploki lõpetad ja küsid, et "kas küsimusi on?", siis on vaikus ja ei ühtki kätt, ega silmapaari ei tõuse....
Või mõtlen ma üle ja tglt on lihtsalt viga minus endas- järjekordne motivatsioonikriis...

...

See tehniline kirjeldamine on jah ennast natuke kordama hakanud ja üsna spetsiifiliseks läinud. Teisest küljest, kui ma su juttu lugesin, siis tekkis kohe pähe selline võimalus.
1. Võtame ühe vahva drooni. Ei mingit segamiskindlat kommunikatsiooni ega midagi muud kallimat. Lihtsalt progrmmeerime ta sirgjooneliselt lendama teadaoleva ÕT süsteemi suunas.
2. Drooni alla kinnitame suuremat sorti õhupalli, mis on alguses tühi, aga mille saab sobival kaugusel gaasipadrunist täis lasta. Näiteks CO2-ga.
3. Õhupall oleks konstrueeritud selliselt, et sinna sisse moodustuks palli täitumisel metalleeritud mylarist radaripeegeldi

Kas sellist seadeldist üldse suudaks eristada päris kopterist (eeldusel, et radarijälg sarnane)? Sedasi saaks ilmselt meelitada ÕT seadmeid ennast tühjaks laskma?

[Peeter]

See tehniline kirjeldamine on jah ennast natuke kordama hakanud ja üsna spetsiifiliseks läinud.

Jah. Olen nõus. Aga tehnilist juttu ei saagi umbluuna esitleda. Ja ma ei tahagi. Sest see teema ongi tõsiselt tehniline ja spetsiifiline. Sest tehnilist juttu ei saagi rahvakirjanduse žanris kajastada. Ja seda ma olen ka ju korduvalt kirjutanud, et ma olengi pidanud vajalikuks sekkuda kui jutt kuskil hakkab teadmistepõhisuselt ära kanduma ja sinna "umbluu" poole suunduma. Siis tulebki teemaareng peatada ja suunata korrektsete ja teadmistepõhiste tehniliste tingimuste ja/või neist tulevate nüansside selgitamisega tagasi õigele rajale. Juba kasvõi selle pärast, et kui kuskil foorumis jälle mingiks oleksoloogia-laadseks aruteluks läheb, siis on hea viidata siinsele materjalile stiilis, et "enne kui edasi kirjutad, ole hea loe palun neid postitusi" jne.
Aga jah, asjade mõistmiseks on vaja süviti teada ja ka iseennast kursis hoida, siis on võimalik teistele selgitada, mis on mis. Pinnapealsete, üldsõnaliste ja "pool-tõdeliste" teadmistega kaugele ei purjeta. Jah, ma olen nõus, et selline selgitamine võib pealiskaudseil lugejail kuiv ja igav olla, aga ega keegi pole ka ju ütelnud, et nn kooliskäik ja kursuste omandamine kohe alati meelakkumine on.

P.S. Sellele su ÕT-mõttele üritan õhtul kirjutada ühe tehnilis-filosoofilisema vastuse.

[Kilo Tango]

See tehniline kirjeldamine on jah ennast natuke kordama hakanud ja üsna spetsiifiliseks läinud.

Jah. Olen nõus. Aga tehnilist juttu ei saagi umbluuna esitleda. Ja ma ei tahagi. Sest see teema ongi tõsiselt tehniline ja spetsiifiline. Sest tehnilist juttu ei saagi rahvakirjanduse žanris kajastada. Ja seda ma olen ka ju korduvalt kirjutanud, et ma olengi pidanud vajalikuks sekkuda kui jutt kuskil hakkab teadmistepõhisuselt ära kanduma ja sinna "umbluu" poole suunduma. Siis tulebki teemaareng peatada ja suunata korrektsete ja teadmistepõhiste tehniliste tingimuste ja/või neist tulevate nüansside selgitamisega tagasi õigele rajale. Juba kasvõi selle pärast, et kui kuskil foorumis jälle mingiks oleksoloogia-laadseks aruteluks läheb, siis on hea viidata siinsele materjalile stiilis, et "enne kui edasi kirjutad, ole hea loe palun neid postitusi" jne.
Aga jah, asjade mõistmiseks on vaja süviti teada ja ka iseennast kursis hoida, siis on võimalik teistele selgitada, mis on mis. Ja ma olen nõus, et see selgitamine võib pealiskaudseil lugejail kuiv ja igav olla, aga ega keegi pole ka ju ütelnud, et nn kooliskäik ja kursuste omandamine kohe alati meelakkumine on.

Ära saa valesti aru. Kõik see, mis sa teed on väga kiiduväärne. Endal ei ole kahjuks aega kõike läbi lugeda, aga materjali hulk ja kvaliteet, mis sa tootnud oled, on kiiduväärne.

P.S. Sellele su ÕT-mõttele üritan õhtul kirjutada ühe tehnilis-filosoofilisema vastuse.

Tänan.

[diesel]

läänekaare tuultega lasid soomlased-rootslased-norrakad kogu aeg mingeid õhupalle tibIastani poole. radarid neid nägid hästi, aga niisama prügiks või müraks ei peetud, saadeti ikka pvo lennuvägi asja vaatama. väikse kuluga tehti tibIale palju suurem kulu ja soldatite uneaeg tehti ka lühemaks.

[vk1]

ah, ma tahan ka tänada Peetrit suure töö eest, ma kohe alguses otsustasin, et ootan seeria lõppu, siis tõmban endale PDFina tahvlisse ja hakkan alles siis rahus süüvima.

[olevtoom]

ah, ma tahan ka tänada Peetrit suure töö eest, ma kohe alguses otsustasin, et ootan seeria lõppu, siis tõmban endale PDFina tahvlisse ja hakkan alles siis rahus süüvima.

Samad sõnad.

[Erureamees]

See peaks olema tulekul. Ja peaks ka teemasse sobituma. Next level siis inertsnavigatsioonis: https://youtu.be/_UNeYZEEOyo?si=W8cdZl9vAexTg0Wd