www.militaar.net

Walter,
kui paned päikesepaneelid, siis kasulik on võimalikult suur osa toodetud elektrist tarbida kohapeal ilma võrgu vahet elektrone edasi-tagasi "solgutamata". Hoiad võrgutasud kokku. Võrgutasud aga ronivad ülespoole võrdlemisi hoogsas tempos. 1F puhul on seda palju lihtsam/odavam teha.

YRO,
mitte sisekaabeldus ei pea olema jämedam, vaid just Elektrilevi kapist sisemise jaotuskapini jooksva kaabli sooned peavad olema jämedamad. Tavalises majapidamises on vähe (kui üldse) seadmeid, mis vajaksid >2,5mm2 kaablit. Suuremad soojuspumbad, elektrikeris, ägedamad pliit+ahi kombod ... ongi enam-vähem kõik.
Mina elektrikerisest ei hooli, SP paigaldan niikuinii tehnoruumi suhteliselt elektrikilbi lähedusse ja jääbki vaid pliit+ahi kombo - pole kindel, kui ägedat sinna üldse tahan paigaldada. Kokkuvõttes tõenäoliselt ei erine selle mõne meetri jämedama 1F kaabli hind oluliselt sama pikast aga pisut peenemate soontega 3F kaablist.

Ma ei tea et Eestis üle 25A ühe faasiga pakutaks. Küsida võid ikka aga vastavalt dokumendile https://www.elektrilevi.ee/-/doc/864414 ... ttides.pdf olen ma erakordselt skeptiline et Elektrilevi spetsiaalselt ühe tarbijani toob eri kaabeldust.
See tähendab aga et eramajas 1F/3F vaidlus on täiesti mõttetu, saad 3F ja oma asi kuidas faase tasakaalustad.

2korda2 kirjutas: ↑29 Sept, 2023 11:07 Walter,
kui paned päikesepaneelid, siis kasulik on võimalikult suur osa toodetud elektrist tarbida kohapeal ilma võrgu vahet elektrone edasi-tagasi "solgutamata". Hoiad võrgutasud kokku. Võrgutasud aga ronivad ülespoole võrdlemisi hoogsas tempos. 1F puhul on seda palju lihtsam/odavam teha.

Siiani pole EL võrku müümisel võrgutasusid arvestanud - ainult ostetavalt elektrilt.

OLAVI kirjutas: ↑29 Sept, 2023 9:29 Kuna "suvemaja kus pole tarbimist" ja "eluhoone kus tarbitakse tootmise ajal" on oluliselt erineva tarbimisprofiiliga ja vastavalt ka tasuvuse arvestus, seadmete valik ja soetusmaksumus erinevad kardinaalselt.

Ära sa nüüd selliste teemadega oma peakest vaeva, sõber hea!

Walter2 kirjutas: ↑29 Sept, 2023 17:26 Siiani pole EL võrku müümisel võrgutasusid arvestanud - ainult ostetavalt elektrilt.

Selle nimi on marginaal. Väiketootjale pakutakse 0.75s kWh. Ehk siis võrku müüdavalt elektrilt maksad marginaali, ostetavalt võrgutasu.

Walter2 kirjutas: ↑29 Sept, 2023 17:29

OLAVI kirjutas: ↑29 Sept, 2023 9:29 Kuna "suvemaja kus pole tarbimist" ja "eluhoone kus tarbitakse tootmise ajal" on oluliselt erineva tarbimisprofiiliga ja vastavalt ka tasuvuse arvestus, seadmete valik ja soetusmaksumus erinevad kardinaalselt.

Ära sa nüüd selliste teemadega oma peakest vaeva, sõber hea!

Nagu arusaada, siis Teie pole oma pead vaevanud ja uurige parem, et mida tähendab ja kuidas toimub EE "saldeeritud arvestus" ja kuidas see mõjutab PV kasumlikust.
(Ma olen alates 2010 aastast sadu PV süsteeme paigaldanud.)

Tänu saldeeritud arvestusele võib päris tihti juhtuda, et oma majale paigaldatud paneelidest toodetud elektrit, oma majas päikse paistmise ajal tarbides tuleb maksta EE'le võrgutasu.
Ehk isegi kui päike paistab, seade toodab elektrit ja elektrihind on null, ka siis võib juhtuda, et võrgutasu tuleb maksta Elektrilevile ikkagi, omatoodetud elektri kasutamise eest.

Näide netist:
https://solarflow.eu/saldeeritud-kogus- ... %20jooksul!

Nüüd on küll jama käes! PEJ tootis 3 kWh elektrit, meie tarbimine oli samuti 3 kWh, kuid tulemuseks on see, et maksame hoopiski võrguettevõttele peale ja meie moodne elektrisüsteem on tekitanud lausa 20 s eelarveaugu ja seda kõigest ühe tunni jooksul!

Ja kui on veel selline elektripakett, kus võrku müük toimub börsihinnaga ja võrgust ostmine FIX hinnaga, siis keskpäeval müüd oma toodangu võrku näiteks 0 sendiga aga võrgust ostad samal hetkel oma toodangu tagasi 16senti/kWh, millele lisandub võrgutasu.

Mis selles imelikku on, et elektrivõrgust elektri tarbimise eest võetakse võrgutasu?

Kriku kirjutas: ↑30 Sept, 2023 7:51 Mis selles imelikku on, et elektrivõrgust elektri tarbimise eest võetakse võrgutasu?

"Tarbimise eest maksmises" ei oleks mitte midagi imelikku aga enamustele Eesti PV seadmete ostjatest tuleb see tavaliselt üllatusena, kui peavad oma toodetud elektri eest peale maksma ning ootamatult selgub, et kalli PV seadme tasuvusaeg ületab kordades müüja poolt reklaamitud aega.

Kuna enamus inimesi koguvad PV teemakohast tarkust välismaisest netist (mis on ka aja jooksul muutunud) ja teistes riikides ei kasutata saldeeritud arvestussüsteemi, siis on päris keeruline inimestele seletada meie süsteemi eripära, nii et nad sellest ka aru saaksid.
(Tavalisele inimesele, kes koolifüüsikast suurt ei mäleta, võib selgitamine aega võtta mitu tundi.)

OLAVI kirjutas: ↑30 Sept, 2023 11:35

Kriku kirjutas: ↑30 Sept, 2023 7:51 Mis selles imelikku on, et elektrivõrgust elektri tarbimise eest võetakse võrgutasu?

"Tarbimise eest maksmises" ei oleks mitte midagi imelikku aga enamustele Eesti PV seadmete ostjatest tuleb see tavaliselt üllatusena, kui peavad oma toodetud elektri eest peale maksma

Hea küll - aga see toodetud elekter liigub ju ka mööda võrku minema?

Pigem võiks küsida, miks peaks võrgutasu üldse tarbimisega seotud olema. Kas juhe kulub kiiremini, kui sellest rohkem kilovatte läbi luriseb...?

Trafod jms aparaadid kuluvad kiiremini
Juhe..marginaalselt kiiremini, pigem tarbimise ebaühtlus kulutab rohkem kui püsikoormus

Aga põhiline on kaod ülekandevõrgus.

Kriku kirjutas: ↑30 Sept, 2023 12:01

OLAVI kirjutas: ↑30 Sept, 2023 11:35

Kriku kirjutas: ↑30 Sept, 2023 7:51 Mis selles imelikku on, et elektrivõrgust elektri tarbimise eest võetakse võrgutasu?

"Tarbimise eest maksmises" ei oleks mitte midagi imelikku aga enamustele Eesti PV seadmete ostjatest tuleb see tavaliselt üllatusena, kui peavad oma toodetud elektri eest peale maksma

Hea küll - aga see toodetud elekter liigub ju ka mööda võrku minema? ...

Selles see konks ongi, et "elektri osakesed" liiguvad küll minema aga "koguenergia ei liigu" ja ajaühikus tarbitud koguenergia kWh on "null" aga raha tuleb maksta ikkagi.

Toon ülaltoodud lingilt uuesti näidisarvutuse, neile kes ei saanud aru, et:
"oma tootmine 3, oma tarbimine ka 3 aga maksta tuleb võrgule 2 eest".
https://solarflow.eu/saldeeritud-kogus- ... %20jooksul

Variant 3. PEJ töötab 1 tunni jooksul nimivõimsusel ja majapidamises on ebaühtlane tarbimine faaside osas.

Kahjuks moodustavad sellised majapidamised päris suure hulga. Selliseid elektripaigaldisi iseloomustab suur koormuste asümmeetria faaside vahel.

Joonis 3. Ebaühtlase tarbimisega tootmine

Arvutame kokku selle variandi tulemused:

Toodetud elektrienergia (L1+L2+L3): 3 kWh
Müüdud elektrienergia (L1+L2+L3): 2 kWh
Tarbitud elektrienergia (L1+L2+L3): 2 kWh
Saldeeritud elektrienergia (L1+L2+L3): 0 kWh
Võrgutasu+maksud (L1+L2+L3): 2 kWh
Saadud rahaline väärtus koos toetusega: 2 kWh x (el.hind + toetus) – 2 kWh x (el.hind + võrgutasu + maksud) = 2x (5+0) – 2x (5 + 10) = -20 s

(Antud näites olev 20 senti on lihtsalt näitlik number, mis sõltub tegelikust lepingujärgsest elektrihinnast ja võib täna olla ka 60senti.)

Võrgutasude maksumuse kujunemise kohta saab lugeda Elektrilevi lehelt:
https://www.elektrilevi.ee/uudised/aval ... hti-touseb

Võrgutasud on konkurentsiameti poolt kinnitatud hind, mis on tuletatud võrguettevõtja kulupõhisest arvestusest.
(Ehk kõik summad, mille kulutamise võrguettevõte suudab ära põhjendada maksavad tarbijad lõpuks kinni.)
https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekt ... olastamine

OLAVI kirjutas: ↑30 Sept, 2023 17:04Selles see konks ongi, et "elektri osakesed" liiguvad küll minema aga "koguenergia ei liigu" ja ajaühikus tarbitud koguenergia kWh on "null"

Oleneb ajaühikust.

Kriku kirjutas: ↑30 Sept, 2023 18:28

OLAVI kirjutas: ↑30 Sept, 2023 17:04Selles see konks ongi, et "elektri osakesed" liiguvad küll minema aga "koguenergia ei liigu" ja ajaühikus tarbitud koguenergia kWh on "null"

Oleneb ajaühikust.

Ei olene mitte konkreetsest ajaühikust vaid näidisarvutuses näidatud variant 3 "situatsiooni kestmise pikkusest".
Kui on pilves ilm, siis võib kesta terve päeva ja meil tavalise rünkpilvisuse korral võib selline situatsioon toimuda sadu kordi ühes päevas.

Selline Alist tellitud roostevaba , lisaõhu eelsoojenduskanaliga matkapliit suutis 8cm pikkuse toolijala jupiga (puidu kaal 89gr), 0,5L vett ilusti keema ajada.

"Vargasaag" ehk vibusaag on kõige väiksema energiakuluga, tema aku ei saa tühjaks kahe tormi vahel, see ei külmu ega kuiva ja hea, kui teelt tormimurru lõikamiseks vedeleb pagasnikus.
Sae varuterasid saab praegu isegi 1eur eest.