Liikluse planeerimisest

[Kapten Trumm]

https://www.stat.ee/et/uudised/liikluso ... a-vahemaks

Seda graafikut vaadates mõjutas liikluskäitumist kõige rohkem 2000ndate keskpaiga meri põlvini.
Liikluspolitsei kui eraldiseisev PA struktuuriüksus likvideeriti 1998. Kiiruskaamerad (kokku 69). alustasid tööd 2003. Tõusud ja langused on hoopis teistel aegadel kui mingid fundamentaalsed muudatused liikluskontrollis aset leidsid.

https://www.transpordiamet.ee/kiiruskaamerad

Analoogselt saame 10a pärast näha, et kõikide põhimaanteede totaalne kiiruskontroll ei avalda mingit mõju õnnetuste statitikale.

Ja noh, Transpordiamet ise kirjutab kah

Suured kiirused põhjustavad Euroopas hinnanguliselt ca 20% liiklussurmadest ehk kokku hukub selle tulemusel umbes 8500 inimest aastas.

Võiks lausa kihla vedada, et hooletus lahtise tulega või liigne alkoholi tarbimine põhjustab Euroopas kaugelt rohkem hukkunuid.

[parkija]

Veidi "varastada" ehk kiirust ületada on normaalne , aga , peaministri mehe venemaaäri on paha paha , kuidas nii ?
Minu autol pole püsikiirushoidjat ning waze mul ka kasutuses pole , teagi nüüd , kas tohingi asfaltkattega teel sõita ?

[mongol]

Kuda su kerge lubatud kiiruse ületamine venelaste rahakotti mõjutab?

Kiirusepiirangud on natsa ajast ja arust küll, 90->100 oleks okei, sest see pole kohustus, aga võimalus. Masinad on 2/3 juba ka "nutikamad" kui kopikad ja mossed..
Aeglasemalt kulgejatel pole raske (no Eestis tegelikult on, kui liiklust vaadata või on tegu püksi-villu suurusega) pilku peeglis hoida ja vajadusel ruumi teha. Lätist Ukrainani see töötab, veider.

[Kilo Tango]

Kuda su kerge lubatud kiiruse ületamine venelaste rahakotti mõjutab?

Kiirusepiirangud on natsa ajast ja arust küll, 90->100 oleks okei, sest see pole kohustus, aga võimalus. Masinad on 2/3 juba ka "nutikamad" kui kopikad ja mossed..
Aeglasemalt kulgejatel pole raske (no Eestis tegelikult on, kui liiklust vaadata või on tegu püksi-villu suurusega) pilku peeglis hoida ja vajadusel ruumi teha. Lätist Ukrainani see töötab, veider.

1. Kiirused kasvades 90>100 km/h kasvab kütusekulu rohkem, kui 10%. See vanasti aitas täita venelaste rahakassat. Kust täna bensiin Eestisse tuleb ausalt-öelda ei teagi.
2. Masinad on küll igast asendist paremad, kuid neid on teedel ka oluliselt rohkem. Rahval on rohkem autosid ja nendega ka sõidetakse rohkem.

Aga sellega olen nõus, et LE järgimine on igaühe isiklik asi. Teiste liiklejate korrale kutsumine on politsei ülesanne. Kuigi vahel kobab käsi püstoli järele küll.

[Smith]

Suured kiirused põhjustavad Euroopas hinnanguliselt ca 20% liiklussurmadest ehk kokku hukub selle tulemusel umbes 8500 inimest aastas.

Kuidas see tagantjärgi tulev trahv surnuks sõitnud kihutajat enam mõjutab, jääb arusaamatuks. Mitte liiga ammu oli kevadest sügiseni Tallinn-Tartu kaherealine 100km/h, sellal kui teedel oli palju Ford Sierrasid ja rehvimaailma tegi ilma Vallai. Nüüd, kui autod pidurdusmaad on lühemad, rehvid peavad paremini, on ikka eriti nüri suvel sirge tee peal 90ga sõita. Ka kruusateed on enamuses meil 90km/h, siis sirge kaherealine maantee võiks ja peakski olema kiiruspiiranguga 100,
vähemalt suvel.

[Walter2]

Ka kruusateed on enamuses meil 90km/h...

See et kruusateedel piirangut ei ole ei tähenda et ohutu ja turvaline oleks seal 90-ga lasta. Tolmutamise probleem lisaks. Olen Vahemere serpentiinidel ka kohanud 70 märke kohtades kus üle 30-40 keegi sõita ei julge ja ka ei saa.

[Manurhin]

Ka kruusateed on enamuses meil 90km/h...

See et kruusateedel piirangut ei ole ei tähenda et ohutu ja turvaline oleks seal 90-ga lasta. Tolmutamise probleem lisaks. Olen Vahemere serpentiinidel ka kohanud 70 märke kohtades kus üle 30-40 keegi sõita ei julge ja ka ei saa.

Austraalias oli pea igal pool 110. Ühes kohas oli mingi vähe kõrvalisem tee, asfalttee küll, aga läheb ikka kitsamaks ja kitsamaks. Lõpuks on asfaldiriba enam-vähem ühe auto laiune. Kui keegi vastu tuleks, peaks mõlemad teepeenrale vasakpoolsete peeglitega vastu võsa juba tõmbama, et üksteisest mööda mahuks. Aga ilus värske liiklusmärk sealsamas ikka: 110 . Ja samas siinsamas Tartu külje all Kabina-Luunja teel (kruusatee) oli kunagi kiiruspiirang 70km/h. Reaalselt sõita kannatas hädapärast teise käiguga.

[Madis Reivik]

Muuseas, puhtalt kiiruseületamisest tingitud õnnetusi on ...kui palju ?

Ilmselt lõviosa.

See oli retooriline küsimus. Rõhk on sõnal PUHTALT, kui juht on samal ajal täis, siis kiiruseületamine pole põhiline põhjus.
https://www.transpordiamet.ee/ulevaade- ... nnetustest

Valdav probleem on ikka lollus ja joomine.

[Kapten Trumm]

Pidurdusteekonna juurde selline näide- kopikatel oli see 100-0 üle 50 meetri, mossedel ja muudel trummelpiduritega aparaatidel veel pikem. Ja kuna siis ABS ei tuntud, siis oli veel ise küsimus, mis asendis sa seisma jääd ja kas üldse teele jääda õnnestub.

Täna on iga vähegi autoks end pidava sõiduauto pidurdusteekond 100-0 alla 40 meetri, parematel 32-34 meetrit. Ja isegi kui ühe poole rataste all on midagi libedamat, siis kraavisõitu on raske tekitada.

[Smith]

See on tegelikult veel eraldi teema - vahet ei ole millega sõidad ja mis rehvid sul all on , kiiruspiirang ikka sama.
Saksamaal näiteks tehakse vahet. Meie puhul muidugi seda rakendada ei saa ja poleks mõtetki, aga tõesti see 90 on paljudel korralikel teedel suvel liiga vähe, varem oli 100 ning see oligi mõistlik.

[Madis Reivik]

Autost sõltuv piirang oleks mõistlikum, ehkki võimatu rakendada.

Kui spidot ei vaata siis oma kogemusest "sama kiirelt sõites" - E-klassi mersu vs Nissani Doublecab kastikas on numbrites umbes 120 vs 85. Mõlemad autod tipptopp korras ja korralike rehvidega. Kui nüüd doublecabiga litsuda neljarealisel 110ga, siis ma ei oleks ohutuses niiväga kindel enam

[zephys]

[quote="Madis Reivik" post_id=809556... siis ma ei oleks ohutuses niiväga kindel enam
[/quote]

+1

Mul aastaid tagasi vahepeal oli olude sunnil vaja kordamööda kulgeda b6 passatiga ja kia picantoga. Kui passatiga oli Euroopas150-160 selline mõnus kulgemine veel (kiiremini saaks ka, aga vähemalt mulle on kiiremini pikemalt sõitmine jube väsitav), siis kodumaal kia roolis oli juba 70 ala linnas sellise imeliku tundega, neljarealisel vasakusse ritta üldse ei kutsunud see tehnikaime))

[Leo]

Lõunasoomlastel on igasugu huvitavaid nägemusi Soome liikluskultuurist. Tegelikult on õige, et väikese ülekiirusega sõites pigem politsei ei hakka tiheda liiklusega maanteel kedagi peatama, sest see on ohtlik. Samuti ei sõideta igale kihutajale järele, sest see on ohtlik. Küll korjatakse ära sõelujad ja pagasiluugi küljes rippujad, sest need on ohtlikud. Kõige rohkem on väikesid matse esimeste öökülmade ja lumesadude ajal, sest loomad ei suuda reageerida muutuvatele liiklusoludele. Kiirteedel kiiruskaameraid ei ole, küll on politseiautodel ees ja taga automaatsed jälgimisseadmed, mis jälgivad kiirust ja kas automaks on makstud jne. Kui vaja, saadetakse teade postiga koju või kutsutakse klaarima. Kui keegi +40 kmh vahele jääb, siis kõnnib koju. Välismaalased on ka sadamas või lennujaamas või piiripunktis oma karistused kätte saanud.

[Enkus]

...varem oli 100 ning see oligi mõistlik.

Millal oli Eesti kõikidel teedel 100 km/h lubatud?

[Kapten Trumm]

Kui venijatest lahti ei saa, siis põhimassi kiiruse suurendamine muudab olukorrad ohtlikumaks. Ohtlik pole mitte niivõrd kiirus kuivõrd kiiruse vahe. Kiiruste vahe tingib möödasõidud (kõige ohtlikum manööver) ja sellise üldiselt närvilise olukorra venija taha tekkivas tropis.

Eestis kahjuks pole kuigi levinud komme lasta läbi kiiremaid tagant tulijaid, peamiselt praktiseerivad seda veokide ja busside juhid. Nagu ma Tallinna ringteel igapäevaselt näen, on mõne ossi arvates igati ok nutitelefon õlaga kõrvas, vestlusse süvenemine ja tiksumine 80 kmh, kümnekonna auto suurune kolonn sabas venimas. Kui sa pole suutnud käedvaba seadet osta või ei suuda teistega samas tempos sõites chattida, siis tuleb auto seisma jätta ja seal oma jutud ära rääkida.

Kohustus lasta edasi kiiremad (kui sa ei sõida suurima lubatud kiirusega) tekib alates selja taha tekkivast teisest autost. See ei ole ok, et 10 autot venib selja taga ja need üritavad kuidagi aeglasest (ja kolonnist) mööda trügida.