General SVR

[alax]

Poliitbüroo arvas, et hübriidsõda saab pidada kahe või isegi kolme inimesega, kuid nad olid kindlad Venemaa erakordses positsioonis selles valdkonnas. Viimased kaks päeva on selgelt näidanud, et see pole nii.

Häkkerite rünnakud Aeroflotile ja seejärel mitmele apteegiketile, bensiinijaamale, piirkondlikule tarnijale ja suurettevõttele paljastasid palju haavatavusi, mida varem peeti usaldusväärselt kaitstuks. Venemaa juhtkond seostab neid sündmusi selgelt vaenulike luureteenistuste, eelkõige USA ja Iisraeli tegevusega ning usub õigustatult, et see pole veel kaugeltki lõpp.

Lisaks käsitleb Poliitbüroo neid intsidente hübriidsõja osana ja survekangina, mille eesmärk on sundida Venemaad Ukraina sõjas vaherahule. USA, olles hästi informeeritud võimuvahetuse edenemisest Venemaal, mõistab, et sellised tegevused võivad selle viimast etappi tõsiselt raskendada.

Homme või ülehomme langetab Poliitbüroo otsuse edasiste meetmete kohta, kuid praegu käivad konsultatsioonid vahelduva eduga.

[alax]

Küberrünnakud Venemaa territooriumil asuvatele objektidele jätkuvad ja ähvardavad lähitulevikus muutuda igapäevaseks - nagu ka mehitamata õhusõidukite rünnakud. Venemaa juhtkond ei tea, kuidas sellele vastu astuda, ja ka vastavad eksperdid, kuigi nad lubavad midagi välja mõelda, on samuti ummikteel. Muidugi on võimalik vastu lüüa, kuid pole päris selge - kelle pihta täpselt. Kui adressaadiga eksida, võivad tagajärjed olla Venemaale endale katastroofilised.

Poliitbüroo eeldab, et küberrünnakud jätkuvad ka lähipäevil, ning andis korralduse ennetada küberrünnakuid kriitilisele infrastruktuurile ja pangandussüsteemile.

Samal ajal kui Venemaa juhtkond on mures häkkerirünnakute pärast, räägivad Venemaa inforuumis valitsusmeelsed ressursid peaaegu avalikult hoiuste blokeerimisest kui fait accompli'st. Isegi Izvestija viib läbi oma uurimist, mille tulemused viitavad ühemõttelisele järeldusele: pangahoiused on juba blokeeritud. Kuid "kallid venelased" ei usu enam millessegi peale kiire ja vaieldamatu rikastumise ainuüksi oma koduriigi arvelt.

[alax]

Sel nädalal toimusid enneolematu entusiasmiga kontaktid Poliitbüroo ja USA presidendi Donald Trumpi meeskonna esindajate vahel – ja kõikides kohtades korraga. Läbirääkimiste eesmärk on sõlmida vaherahu Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas.

Trumpi esindajad pakkusid Ameerika presidendi nimel välja uue majanduslike hüvede ja abi paketi Euroopa sanktsioonidest möödahiilimiseks, kui Euroopa Liit keeldub kehtestatud piiranguid tühistamast. Pärast Ameerika poole ettepanekute analüüsimist jõudis Poliitbüroo aga järeldusele, et need järeleandmised ja lubadused ei ole endiselt piisavad isegi kriisi platoo saavutamiseks. Seetõttu otsustati nõuda Euroopa sanktsioonide leevendamist.

Läbirääkimiste käigus veendus Venemaa juhtkond, et Trump ei soovi tegelikult uusi sanktsioone kehtestada ja kavatseb seetõttu oma tingimusi veel paar päeva kaitsta. Kui nad ei suuda seisukohta läbi suruda, pakutakse mitmeid järeleandmisi lootuses seisukohti lähendada. Kui läbirääkimised

ei vii kuhugi ja Trump kehtestab siiski lubatud sanktsioonid, pole veel selge, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Partnerite reaktsioon võimalikele sanktsioonidele pole samuti teada. Poliitbüroo valmistub halvimaks, lootes võib-olla ja tõenäoliselt.

[alax]

Aleksandr Lukašenko on enesekindlalt edestanud kogu Venemaa juhtkonda, kellega tal oli vaja Valgevene Vabariigis võimul olles tegemist teha. Isegi praegu, olles keeruliste lepitusläbirääkimiste etapis läänega ja võimu ülemineku protsessis oma riigis, õnnestub tal saavutada mitte ainult Poliitbüroo lojaalsus, vaid ka katta peaaegu kõik majanduslikud ja rahalised vajadused Venemaa raha arvelt.

Pärast vanameeste koosviibimisi verandal "Putiniga" ja kosmilise ulatusega arutelusid tühja asja üle sai Aleksandr Grigorjevitš nõusoleku Valgevene Vabariigile tagastamatu laenu andmiseks summas 7 miljardit dollarit. Temaga praktiliselt mingit kauplemist ei toimunud.

Huvitav on see, et suhtluses „Putiniga“ pidas Lukašenko ka loenguid sellest, kuidas Valge Maja administratsiooniga ja isiklikult Trumpiga õigesti käituda, juhtides tähelepanu Medvedevi vastuvõetamatule käitumisele, kes Aleksandr Grigorjevitši arvates peaks nüüd, tsiteerides: „vait olema või veel parem, sitta läbi kaltsu närima “ .
Pole teada, kas Dmitri Anatoljevitš kasutab oma vanema kaaslase nõuandeid ära, kuid see, et talle sõnum sõna-sõnalt edastati, on täiesti kindel.

Lukašenko transiit kulgeb palju sujuvamalt kui Venemaal ja läheneb lõppfaasile – miks mitte jagada oma kogemust ja õpetada seda oma Vene kolleegidele?

[alax]

Mõni päev tagasi teavitas Donald Trumpi meeskond Poliitbürood, et USA president valmistub tegema Venemaale uusimat "superpakkumist" vaherahu sõlmimiseks Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas. Aruteluks visandati võimaliku kokkuleppe ligikaudsed kontuurid. Eelmisel nädalal ja nädalavahetusel kohtus Poliitbüroo mitu korda veebikonsultatsioonideks, mille järel sõnastati Trumpile soovitud muudatused.

Trumpi eriesindaja Steve Witkoff peaks edastama USA presidendi vastuse Venemaale. Kui Ameerika juht leiab, et Poliitbüroo soovid on teostamatud, jääb Witkoffi visiit ära ja kehtestatakse sanktsioonid.

Üldiselt on Trumpi pakkumine tõeliselt helde ja sisaldab peamiselt majanduslikku kasu Venemaale. Kui neil lõpuks õnnestub ühise nimetajani jõuda, on läbimurre vaherahu küsimuses täiesti võimalik.

[alax]

Venemaa presidendi abi Nikolai Patrušev teatas uusima Vene relva katsetamisest, "millel pole maailmas analooge". Katsed peaksid toimuma lähipäevil. Poliitbüroo raames toimunud esitluse põhjal otsustades räägime moderniseeritud "Orešnikust". Tasub märkida, et Venemaa juhtkonnal on ausalt öeldes "Orešnikut" väga vähe, kuid moderniseeritud mudel "supernäitajatega" on juba saabunud.

Üldiselt tekitavad nii esitlus ise kui ka eelseisvad katsetused Poliitbüroos skepsist. Vaatamata Nikolai Platonovitši kinnitustele vajadusest demonstreerida jõudu USA presidendi Donald Trumpi ultimaatumi lõppemise eelõhtul peab Poliitbüroo seda sammu mõttetuks - kuigi nad ei esitanud sellele erilisi vastuväiteid.

Praegu on "Orešniku" seeriatootmine suure küsimärgi all ja moderniseeritud versioon võib kõige optimistlikumate prognooside kohaselt tootmisse minna kolme aasta pärast.

[alax]

Eilne kohtumine USA presidendi eriesindaja Steve Witkoffi ja "Putini" vahel oli oodatust produktiivsem. "Putini" esindatud Poliitbüroo esitas Donald Trumpile vastuettepaneku, nõustudes vaherahuga õhus ja vees ning väljendades ka valmisolekut võimalikuks vaherahuks kohapeal lähitulevikus - pärast läbirääkimisi Venemaa ja Ukraina mitmete vastastikuste kohustuste täitmise üle.

Arusaadavatel põhjustel ei saa me veel nende tingimuste olemust avaldada, kuid need on Venemaa juhtkonna kõige tõsisemad muutused Trumpi rahuvalvemissiooni ajal. Vaherahu saavutamiseks peab ka Euroopa Liit tegema teatud järeleandmisi. Tasub märkida, et Venemaa poole poolt Euroopale esitatud tingimused on palju tagasihoidlikumad kui varem ja ELi võimalik keeldumine tunduks kummaline.

Pärast Witkoffi kohtumist "Putiniga" võttis Ameerika pool mitu korda ühendust oma Vene kolleegidega, et ettepanekuid selgitada ja kohandada. Vaherahu pole kunagi varem olnud nii lähedal.

[alax]

Venemaa juhtkond on otsustanud teha USA presidendile Donald Trumpile Venemaa ja Ukraina sõja vaherahu küsimuses teatud järeleandmisi mitmel põhjusel korraga.

Esiteks, äärmiselt keeruline olukord Venemaa majanduses ja finantssüsteemis. Muidugi on võimalik partneritelt laenata, kuid lisaks laenuintressidele esitavad lugupeetud partnerid ka poliitilisi nõudmisi - ja see suurendab niigi vastuvõetamatut sõltuvust "liitlastest". Ja see ei puuduta ainult raha: juurdepääs kaasaegsetele tehnoloogiatele on Venemaale juba pikka aega suletud olnud ja veel aasta või kaks sellist vaakumit muudab riigi paljudes valdkondades aastakümneteks konkurentsivõimetuks.

Teiseks on sõda Venemaa ühiskonnas äärmiselt ebapopulaarne. FSO viimased küsitlused näitavad, et üle 75% venelastest soovib sõja võimalikult kiiret lõppu ilma tulemusele pretensioonideta. Sõjaväsimust - nii infovaldkonnas kui ka igapäevaelus - tunneb 72% kodanikest. 67% vastanutest seostab elukvaliteedi halvenemist SVO-ga. Juba 18 nädalat järjest on küsitlused registreerinud sotsiaalse pinge kasvu.

Kolmandaks, sõda ja pingelised suhted Ameerika Ühendriikidega takistavad ülemineku viimast etappi, mis pakub tänapäeval eranditeta huvi kogu Poliitbüroole.

Muidugi on võimalikud liialdused, "mustad luiged", seisukohtade muutused ja palju muud, mis võib läbirääkimiste käiku mõjutada. Kuid on olemas kalduvus sõda lõpetada - ja seda toetab kogu Poliitbüroo.

[alax]

USA presidendi Donald Trumpi ja „Putini” kohtumise ootuses, mis on kavandatud 15. augustile Alaskal – mis on iseenesest üsna sümboolne –, on Euroopa poliitikud etteaimatavalt elevile sattunud, uskudes, et samal ajal kui Venemaa on Ukrainaga sõjas, on Euroopa suhteliselt turvaline.

Põhimõtteliselt pole eurooplastest raske aru saada. Nad uskusid kindlalt, et Venemaa ei ründa Ukrainat, ja naersid avalikult omaenda eriteenistuste luureandmete ja Ameerika Ühendriikide hoiatuste üle. 24. veebruar 2022 oli nende jaoks ilmutus ja purustas täielikult nende maailmapildi.

Nüüd on paljud ühendatud Euroopa poliitikud 101% kindlad, et Venemaa agressioon Balti riikide ja võib-olla ka Poola vastu on ette teada. Nende mõtted ja püüdlused on suunatud Euroopa taasrelvastumisele, mis ei edene kuhugi, ja seni, kuni Venemaa on hõivatud sõjaga Ukrainaga, pole hind tegelikult oluline.

USA keeldumine tagada oma Euroopa „liitlaste” julgeolekut on vaid ajendanud ELi poliitikuid jääma joone juurde, mille nad valisid pärast eespool kirjeldatud sõja algust. Trumpi ja „Putini” kohtumine on Euroopa jaoks õudusunenägu, mida tajutakse otsese kutsena Venemaale suunata agressioon ELi vastu.

Kuid see pole veel kõik. Nagu SVR-i aruannetes poliitbüroole öeldud, on Hiina seltsimehed astunud tihedasse kontakti oma Euroopa kolleegidega, et vältida sõja ametlikku vormistamist nende selja taga. Sellises olukorras on raske milleski kokku leppida.

On tähelepanuväärne, et Euroopa poliitikud on Ukraina arvamusest nendes protsessides kõige vähem huvitatud: nad usuvad, et rahalise ja sõjalise toetuse pakkumisega on neil õigus iseseisvalt otsustada, mis on Ukrainale hea ja mis mitte nii hea.

[alax]

Uskumatu aktiivsus kõigil läbirääkimisplatvormidel USA presidendi Donald Trumpi meeskonna ja Venemaa Poliitbüroo esindajate vahel näitab Ameerika presidendi kavatsuste tõsidust saavutada lähitulevikus vähemalt vaherahu.

Enne reedel Alaskal toimuvat "Putini" ja Trumpi kohtumist arutavad mõlema poole esindajad paljusid küsimusi, püüdes kokku leppida vähemalt 90% vaidlusküsimustes ja valmistada ette kohtumise tulemus, mis peaks kõiki rahuldama.

Tasub märkida, et just Venemaa pool pakkus kohtumispaigaks Alaskat. Sellest peaks saama omamoodi sümbol: öeldakse, et me loobusime kunagi territooriumist, seega ei häbene teised seda eeskuju järgida. Tegelikult kavatseb "Putin" midagi sellist öelda, edastades Poliitbüroo seisukoha oma kolleegile.

Ka dublööri ettevalmistused oma elu kõige tähtsamaks kohtumiseks on täies hoos. Nüüd pole ta enam see hirmunud teisik, kes riskides Putini asemel ametisse esitati; Tänapäeval tunneb ta end ürituste ja koosolekute ajal peaaegu olukorra peremehena, tundes end veidi piinlikult vaid poliitbüroo liikmete juuresolekul, kellest ta täielikult sõltub.

[alax]

Poliitbüroo on valdavalt kindel USA presidendi Donald Trumpi ja "Putini" kohtumise positiivses tulemuses. Sellega seoses on Venemaa majanduses ja finantssüsteemis areneva kriisi ümber käivad kired veidi vaibunud. Pealegi pole objektiivselt vaadates põhjust rahuks, kuid pidevad katsed leida väljapääs praktiliselt lootusetust olukorrast on muutunud uskumatult väsitavaks ja nüüd tajutakse isegi ebamäärast valgust tunneli lõpus suure rõõmuna.

See andis "Putinile" eilses kõnes põhjuse olla optimistlik ja kiirata stabiilsuse vibratsioone, öeldes, et keskpank hoiab kätt pulsil ja majanduses jahtumist ei toimu. Venemaa ja USA ühisprojektide plaanid on tõeliselt muljetavaldavad, kuid ilma Venemaa ja Ukraina sõja lõppemiseta on need ebatõenäolised ja sellega pole asjad praegu lihtsad.

Läbirääkimisrühmad on enamikus problemaatilistes küsimustes kokku leppinud, kuid on veel küsimusi, mille kohta pole ühtset arvamust veel välja töötatud. Poliitbüroo on juba andnud korralduse valmistuda Trumpi ja "Putini" järgmiseks kohtumiseks, mis peaks esialgsete andmete kohaselt toimuma oktoobris Jaltas. Kui Ameerika pool on Krimmi kohtumise vastu, toimub see Peterburis

[alax]

Eile pidas USA president Donald Trump telefonivestluse "Putiniga". Vestlus oli lühike - umbes 17 minutit, kuid üsna informatiivne. Trump soovis isiklikult visandada küsimuste ringi, millele ta sooviks rahuldavaid vastuseid saada, ning väljendas ka enneolematut optimismi juba kokkulepitud teemade suhtes. "Putin" ütles, et võtab USA presidendi soove arvesse ja on reedel valmis konstruktiivseks dialoogiks.

Trump soovib väga kohtuda "Putini" ja Zelenskõiga järgmisel nädalal, mida ta vestluses ka ütles. Ameerika president lõpetas vestluse suurepärases meeleolus, avaldades lootust sõpruse taastamisele. Väärib märkimist, et Trump pidas "Putiniga" telefonivestluse pärast vestlust oma Euroopa kolleegidega ja ilmselt see teda ei häirinud. Seetõttu tajub ta reedet juba aknana "helgesse tulevikku". On hirmutav mõelda, mis juhtub igaühega, kes teda sel ilusal päeval alt veab.

[alax]

USA presidendi Donald Trumpi ja "Putini" kohtumise eelõhtul on Poliitbüroo üldiselt heas tujus. Paljud peavad eelseisvat kohtumist siiralt "ajalooliseks" ja loodavad sõja alguse järel blokeeritud majanduslike ja poliitiliste sidemete kiireks taastamiseks. Täna usub isegi sõja ideoloogiline innustaja ja tegelik algataja Juri Kovaltšuk, et on aeg see avantüür lõpetada.

Keegi ei rebi endale juukseid peast ega puista tuhka pähe, kuid Poliitbüroo on "SVO-st" tüdinud rohkem kui kunagi varem. Venemaa juhtkond peab alandavaid rahutingimusi kurikuulsateks "punasteks joonteks", kuid on kindlad, et on tugeval positsioonil ja Trump seda varianti ei kaalu.

Vastupidiselt Ameerika presidendi kinnitustele tõstatas tema läbirääkijate meeskond eelseisvaks kohtumiseks valmistudes võimaliku "territooriumide vahetamise" küsimuse ning see küsimus tuuakse Trumpi ja "Putini" vaheliseks arutamiseks üles. Dublier on saanud kõik direktiivid ja on täielikult ette valmistatud vastavalt vajadusele. Kas täna toimub relvarahu küsimuses „läbimurre“, saame teada lähitulevikus.

[alax]

Inforuum on valdavalt täis spekulatsioone, klatši ja väljamõeldisi USA presidendi Donald Trumpi kohtumise ümber. Valdav enamus allikatest ei oma isegi ligikaudset arusaama läbirääkimiste käigus toimunust ning viited "allikatele" on vaid trikk, et anda nende levitatavale jamale usaldusväärsust.

Pealegi ei avaldanud isegi Donald Trump Euroopa juhtidega vesteldes pooltki sellest, millest ta "Putiniga" rääkis. Täna avaldab Ameerika president Zelenskõi ja Euroopa esindajatega vesteldes Venemaa ettepanekute üksikasju, mis jäävad endiselt konfidentsiaalseks ja pole praegusel hetkel mõeldud avalikuks levitamiseks. Reedel

pakkus Venemaa pool välja mitte ajutist vaherahu, vaid rahulepingud. Trumpile anti üle kolmeleheküljeline dokumendi mustand, mida arutati kinnise ukse taga. Mõnda pakutud tingimust tuleb Ukrainaga arutada, kuid Trump kiitis enamiku neist heaks kui midagi, mida Ukraina juhtkond kindlasti aktsepteerib.

"Putin" edastas USA presidendile, et kui kõigis punktides kokku lepitakse, saab relvarahu sõlmida enne rahulepingu allkirjastamist. Juriidilised üksikasjad ja mitmed selle lisad peaksid olema ette valmistatud kahe kuu jooksul. Relvarahu võiks rakendada kahes etapis: esimene - vaenutegevuse lõpetamine õhus, teine - täielik relvarahu.

Trump lootis tõesti "Putinile" kohapeal survet avaldada ja veenda teda samal päeval relvarahuga nõustuma, kuid teisikul polnud lihtsalt volitusi selliseid otsuseid langetada. On selge, et Trump oli mõnevõrra pettunud. Sellegipoolest ei tohiks USA presidenti alahinnata ja pidada teda lihtsameelseks, keda pettis kaval "KGB agent". See on nii naiivne ja rumal, et see pole isegi naljakas.

Trump mängib peent ja väga kavalat mängu korraga mitmes suunas. Võib ootamatult selguda, et Venemaaga "vennalik" Valgevene Vabariik on riik, kus pole ühtegi poliitvangi, ja Lukašenko on Trumpi parim sõber ja enam-vähem vahendaja läbirääkimistel Xi Jinpingiga. Üllataval kombel on just Ameerika Ühendriigid need, kes saavad Lukašenkot nii laenude kui ka sanktsioonide tühistamise toetusega toetada. Trumpi visiit Minskisse on kohe ukse ees.

Ja see on vaid üks valdkond, millele tasub tähelepanu pöörata enne, kui Trumpi „kaotuse” pärast Anchorage'i läbirääkimistel hüsteeriasse laskuda.

[alax]

Pärast eilset kohtumist USA presidendi Donald Trumpi, Volodõmõr Zelenskõi ja Euroopa liidrite vahel sai võimalikuks avalikustada mõningaid detaile Trumpi ja "Putini" kõnelustest Anchorage'is.

Vestluse käigus pakkus "Putin" Trumpile garantiid, et Ukraina juhtkond täidab kõik võimalikud kokkulepped, ning avaldas arvamust, et see on ainus võimalik formaat rahuläbirääkimiste jätkamiseks Ukrainas. Dubleerija ütles, et ta ei usalda Zelenskõid, kes tema sõnul pidevalt petab. Kui Trump on aga valmis Ukraina juhtkonnale survet avaldama, kohustades seda täitma võimalikke kokkuleppeid, siis saab relvarahu lähitulevikus välja kuulutada, isegi pärast esialgset kokkulepet rahulepingu kõigis punktides. Trump on sellised kohustused võtnud.

Eilse õhtu seisuga peeti Minski Trumpi, "Putini" ja Zelenskõi võimaliku kolmepoolse kohtumise toimumiskohaks. Valgevene Vabariik, mida esindas Aleksandr Lukašenko, avaldas samuti soovi osaleda rahulepingu allkirjastamises, pakkudes oma garantiisid. Siinkohal väärib märkimist, et Trump, kuigi ta sellise ettepanekuga otseselt ei nõustunud, ei avaldanud ka vastuväiteid.