Kaitsetööstus

[Walter2]

Tõenäosus, et Eesti tehas materialiseerub on väike. Kui Soomes on üks sisenditest soodsam (elekter) ja riik garanteerib toodangu ostmise, siis Eestis on kõik sisendid kallid ja toodangu müümiseks peab osalema riigihankel, kus teatavasti on ainukeseks parameetriks soodsaim hind.

Huvitav miks on Eestis ja Soomes erinevad tingimused sellise kauba hankimisel - üks EU ja samad seadused ju kõikjal?
Mõlemad tehased plaanitakse teha tuginedes erakapitalile.

[Xender]

Ma arvan, et koer on maetud - planeerimisse ja analüüsimisse. Sellega seoses annab omajagu raha ümber kantida.

Ilmselgelt on teada, et majanduslikult see eestis kunagi ära ei tasu, tänu kallile energiahinnale ja väikesele kohalikule nõudlusele ehk siis peaks asi minema enamuses eksporti. Millest tekib omakorda küsimus, kuidas me suudame pakkuda paremat hinda kui teised?

Kui tegemist on poliitilise otsusega, siis puudub vajadus analüüsi järele, sest sellisel juhul tuleks asi lihtsalt ära teha.

[mart2]

Ei saa mitte vaiki olla ...

... ja toodangu müümiseks peab osalema riigihankel, kus teatavasti on ainukeseks parameetriks soodsaim hind...

Ei maksa pidevalt rumalust korrutada!
a) Riigihankel (ja ka teistel hangetel) peavad olema selgelt määratletud parameetrid ning nende osakaal valiku tegemisel ennem hanke kuulutamist. Mängureegleid ei tohi muuta juba toimuva pakkumisvooru ajal. Hind on üks mitmest näitajast!
b) Mitme pakkumise korral võrreldakse kõiki näitajaid ja kui analüüsi tulemusena osutub valituks mitte kõige odavam, pole probleemi - lihtsalt tuleb valiku protsess korralikult dokumenteerida ja selgitada.
c) Kui valik toimub ainult hinna alusel, siis on hankija olnud kas laisk, lohakas või on mingid muud huvid ...

Olen oma teenistuse jooksul mitmel korral seda protsessi läbinud ning peale dokumentidega tutvumist pole Riigikontrollil kordagi etteheiteid olnud, kuigi ei ostetud kõige odavamat kaupa (ega ka mitte kõige kallimat ).

[ribikardin]

Tõenäosus, et Eesti tehas materialiseerub on väike. Kui Soomes on üks sisenditest soodsam (elekter) ja riik garanteerib toodangu ostmise, siis Eestis on kõik sisendid kallid ja toodangu müümiseks peab osalema riigihankel, kus teatavasti on ainukeseks parameetriks soodsaim hind.

Huvitav miks on Eestis ja Soomes erinevad tingimused sellise kauba hankimisel - üks EU ja samad seadused ju kõikjal?
Mõlemad tehased plaanitakse teha tuginedes erakapitalile.

Komplekt "EL ja tema regulatsioonid" on hea patuoinas kelle kaela igasugused kohaliku taseme saamatusest ja ebapädevusest tekkivad jamad ajada.

[Chupacabra]

Ei saa mitte vaiki olla ...

... ja toodangu müümiseks peab osalema riigihankel, kus teatavasti on ainukeseks parameetriks soodsaim hind...

Ei maksa pidevalt rumalust korrutada!
a) Riigihankel (ja ka teistel hangetel) peavad olema selgelt määratletud parameetrid ning nende osakaal valiku tegemisel ennem hanke kuulutamist. Mängureegleid ei tohi muuta juba toimuva pakkumisvooru ajal. Hind on üks mitmest näitajast!
b) Mitme pakkumise korral võrreldakse kõiki näitajaid ja kui analüüsi tulemusena osutub valituks mitte kõige odavam, pole probleemi - lihtsalt tuleb valiku protsess korralikult dokumenteerida ja selgitada.
c) Kui valik toimub ainult hinna alusel, siis on hankija olnud kas laisk, lohakas või on mingid muud huvid ...

Olen oma teenistuse jooksul mitmel korral seda protsessi läbinud ning peale dokumentidega tutvumist pole Riigikontrollil kordagi etteheiteid olnud, kuigi ei ostetud kõige odavamat kaupa (ega ka mitte kõige kallimat ).

Teoreetiliselt jah. Praktikas... näita mulle üks hange.

[mart2]

Kahjuks ei saa sulle oma osalusega hankeid avaldada, sest pole minu "omad" vaid kuuluvad ühele 3B projektile.
Kui ei taha, ära usu.
Kuid sa võid mulle viidata, millistes dokumentides on nõutud, et ALATI tuleb valida kõige odavam!
Ootan.

NB! Soovitan võtta ühendust Riigikontrolliga ja küsi otse, kas hanke võitja saab olla pakkumine, mis ei ole kõige odavam.
Selgitavad.

Lõpetan.

[strateegiline sõdur]

Ei saa mitte vaiki olla ...

... ja toodangu müümiseks peab osalema riigihankel, kus teatavasti on ainukeseks parameetriks soodsaim hind...

Ei maksa pidevalt rumalust korrutada!
a) Riigihankel (ja ka teistel hangetel) peavad olema selgelt määratletud parameetrid ning nende osakaal valiku tegemisel ennem hanke kuulutamist. Mängureegleid ei tohi muuta juba toimuva pakkumisvooru ajal. Hind on üks mitmest näitajast!
b) Mitme pakkumise korral võrreldakse kõiki näitajaid ja kui analüüsi tulemusena osutub valituks mitte kõige odavam, pole probleemi - lihtsalt tuleb valiku protsess korralikult dokumenteerida ja selgitada.
c) Kui valik toimub ainult hinna alusel, siis on hankija olnud kas laisk, lohakas või on mingid muud huvid ...

Olen oma teenistuse jooksul mitmel korral seda protsessi läbinud ning peale dokumentidega tutvumist pole Riigikontrollil kordagi etteheiteid olnud, kuigi ei ostetud kõige odavamat kaupa (ega ka mitte kõige kallimat ).

Suvaline näide mis esimesena ette jäi:
Hindamiskriteeriumid:
70 % - hind (odavus)
15 % - tarneaeg (kiirus)
15% - garantii (pikkus)
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/p ... evaluation

Võib ka olla hankeid, kus ainuke kriteerium on hind. Kuidas võitja valida on hanke läbiviija otsustada. Kui võitja otsustab ainult hind, siis on tegemist vahel kas rumaluse või laiskusega. Kaitsehangete osas pigem RKIK rakendab ikka mitmest komponendist koosnevat mudelit. Hindamismudelit tuleb alati vaadata koos kvalifitseerimis- ja vastavustingimustega.

[Chupacabra]

Heakene küll, parandan oma sõnastust. Teoreetiliselt on seal ka teised parameetrid, kuid üldjuhul võidab odavaim hind.

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et koer on maetud - planeerimisse ja analüüsimisse. Sellega seoses annab omajagu raha ümber kantida.

Ilmselgelt on teada, et majanduslikult see eestis kunagi ära ei tasu, tänu kallile energiahinnale ja väikesele kohalikule nõudlusele ehk siis peaks asi minema enamuses eksporti. Millest tekib omakorda küsimus, kuidas me suudame pakkuda paremat hinda kui teised?

Kui tegemist on poliitilise otsusega, siis puudub vajadus analüüsi järele, sest sellisel juhul tuleks asi lihtsalt ära teha.

Ürituse äriline vettpidavus sõltub eelkõige sellest, kui palju õnnestub toodangut eksporti müüa. See võib olla palju tähtsam kriteerium kui näiteks elektrikulu ühe mürsu kohta. Mille suurusjärk on sentides, samal ajal on lasukomplekti hind tuhandetes eurodes. Küsimus on selles, kas suudetakse müüa piisavalt, et ületada tasuvuslävi (BEP) või mitte. Tasuvuslävi saabub teatud kogusel ja relvatööstuses on enamasti kriitilised hoopis tehase suured püsikulud, probleem tekib siis, kui ei müüda piisavalt, et neid katta.

Ehk siis soomlaste edu ei saa tulla nende odavamast elektrist. Tegu pole alumiiniumi tootmisega või haavapuidu keetmisega. Küsimus on täna pigem selles, et kas Ukraina võtab tellida nt 1 miljoni mürsku aastas ja on valmis nende eest maksma või eeldab, et teised maksaks selle kinni (siis tuleb Euroopast vist maksjaid otsida).

[Kapten Trumm]

Heakene küll, parandan oma sõnastust. Teoreetiliselt on seal ka teised parameetrid, kuid üldjuhul võidab odavaim hind.

Sellise lähenemisega, et 70% on hind, ei hakkagi see Eesti moonatehas eales tööle, vaid jätkub Brasiilia vms odavtootjate edulugu.

[mart2]

... Sellise lähenemisega, et 70% on hind, ei hakkagi see Eesti moonatehas eales tööle, vaid jätkub Brasiilia vms odavtootjate edulugu.

See 70% oli ju ühest kiiresti leitud suvalisest näitest!
Samas võivad näiteks tarneaeg või garantii vms olla olulisemad parameetrid ning tegurite võrdse summa korral puhul otsustab ... tarnekiirus?
Kõik sõltub sellest, mida peetakse olulisemaks ning see peab pakkujatele teada olema!

[Kapten Trumm]

Ei see päriselt nii lihtne pole, et hind on hindamisel kolmandajärguline. On ka RHS üldpõhimõtted, mis räägivad eelarveliste vahendite säästlikust kasutamisest. On päris tükk tõestamist vähemalt kui see asi pole päris võimatu. Seepärast ongi tavaline, et lisakriteeriumid ei moodusta üle poole hindamiskriteeriumite väärtusest. Ehk hind vähemalt pool.

[mart2]

Ma pole väitnudki, et hind on "kolmandajärguline"!

Otsitakse tasakaalu kõikide komponentide vahel ja kui on näiteks -
Sama asi kolme hinnaga, siis kõige kallima valikuks on suht raske põhjendust leida, kuid teised komponendid võivad siiski üleskaaluda selle odavama variandi.
See on kõik teoreetiline ja tegelik elu lähtub sellest, kuidas on vormistatud konkreetse hanke dokumendid ja mida sisaldavad pakkumised.

Lõpetan.

[Some]

Milrem alustas strateegilist koostööd Lõuna-Korea kaitsetööstusfirmaga
https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudi ... usfirmaga/

Militaartehnoloogia ettevõte Milrem Robotics allkirjastas täna koostööleppe Lõuna-Korea lennundus- ja kaitsetööstusfirmaga Hanwha Aerospace mehitamata lahingumasinate ning teiste maismaa robootikasüsteemide arendamiseks ja turustamiseks.

Hanwha Aerospace on Korea juurtega, aga rahvusvahelise haardega kosmose- ja kaitsetööstusfirma, mis pakub laia valikut tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse maal, õhus, merel kui ka kosmoses. Nende hulka kuuluvad täiustatud maismaalahingusõidukid, nagu maailmas tunnustatud iseliikuvad haubitsad K9, jalaväe lahingumasin Redback ja raketisüsteem K239 Chunmoo.

[lennumudelist]

Delfi Ärileht kirjutab:

Läti hakkab arendama miljonite eurode eest droonitõrje lahendusi

Läti kaitseministeerium on sõlminud kolm teadus- ja arendustegevuse lepingut mehitamata õhusõidukite vastaste lahenduste väljatöötamiseks. Üks neist on Frankenburg Technologies OÜ, kelle asutajad on Kusti Salm ja Veiko-Vello Palm.

„Sõlmitud lepingute peamised eesmärgid on arendada välja kaasaegsetele ohtudele vastavad lühimaa õhutõrjevõimekused, laiendada konkurentsivõimeliste ja kolmandatest riikidest sõltumatute droonitõrjelahenduste valikut nii Eestis kui ka Euroopa Liidus ning suurendada strateegilisi investeeringuid sõjandusalasesse teadus- ja arendustegevusse,“ ütles Läti kaitseminister Andris Sprūds riiklikus pressiteates.

Droonitõrjelahenduste arendamise teadus- ja arenduslepingud on sõlmitud ettevõtetega Origin Robotics, SAF Tehnika ja Frankenburg Technologies.

Esimesed kolm droonitõrje projekti keskenduvad automaatse droonipüüduri, elektroonilise sõjapidamise lahenduse ja juhitavate rakettide arendamisele. Lähiajal lisandub nendele vähemalt üks projekt, mille eesmärk on kohandada kaitseväes juba kasutusel olevaid relvasüsteeme automaatseks droonitõrjeks. Selle lepingu osas on läbirääkimised lõppfaasis ning plaanis on koostöö ettevõttega WeMPS.

Rahastus ja risk on jaotatud

Projektide rahastamine toimub kaasfinantseerimise põhimõttel – nii Kaitseministeerium kui ka osalevad ettevõtted panustavad ühiselt arendusse. Keskmiselt jaguneb investeeringute osakaal suhtes 65/35, kus 65% panustab kaitsetööstus ning 35% esialgsed partnerid. Partnerite ringi laienemisel võib see osakaal muutuda, vähendades riigi osalust koguinvesteeringutes.

Eeldatavalt võib projektide koguinvesteering ulatuda kuni 10 miljoni euroni, hõlmates nii ministeeriumi rahastust kui ka ettevõtete kaasatud vahendeid. Projekti jooksul võib see summa veelgi suureneda, kuna lepingud sisaldavad võimalust kolmandate osapoolte kaasamiseks.