www.militaar.net

vanahalb kirjutas: ↑30 Apr, 2025 20:16

Erureamees kirjutas: ↑30 Apr, 2025 15:16 ... pakun analüüsimiseks lause akf mart2 lause teisest teemast: Meie NZ platsi uuematel Zil-131-l olid peal tehaseuued 157 mootorid!
Kui küsisin, et "Miks?", siis vastati - lihtsam remontida.

Sellist värdjat pole õnne olnud kohata, aga mingil ajal 70- ndate keskel hakkasid tulema Zil kallurid vana kuuese ridamootoriga (Zahhar), millest siis kibekähku üritati vabaneda. Mootorist, mitte autost. Mu silma riivas see väide lihtsamast remontimisest. Lihtsam- ei tea, sagedasem- kindlasti.

Ei tea konteksti või seda et kus selline NZ plats asus. "Lihtsam remontida" võib tähendada seda et kuskil Taga -Uuralis on lähim mootoriremondi tehas 500 km kaugusel ja seal käib liinitöö nende Zahhari mootoritega....

1) meie valvatav NZ plats asus Kaliningradis.
2) korra nägin Dobrovolski polügonil - 1979.a., kuidas kordusõppuste käigus pandi üles "välitehas" tehnika remondiks -remondipataljon. Õppus oli paar nädalat. Kasutati kahte spetsiaalselt püstitatud ja pesendiga kaetud paralleelset liini: ühele aeti mitmest väeosast toodud zahharikud ja teisel olid gaz-66-d. Tehti NZ hooldust.

"Teadjate" spetsialistidega siin vaidlema ei hakka - kirjutasin mida ise nägin. Ajateenistus 1978-1980.

Minu eesmärk polnudki sinu sõnu kahtluse alla seada vaid just see, mida asjamees sulle ütles. Kuulsusrikkas punaarmees olid kõikvõimalikud paranähtused võimalikud ja kõige tavalisemad ja loomulikumad asjad rangelt keelatud. Ma polnud tankijuht kuid õnnestus "omavoliliselt kasutada". Autojuhile vägagi intuitiivne juhtimine. Mul õnnestus oma teenistusaeg ilma tõeliste ekstreemsusteta mööda saada, millist õnne kõigil kaasaegsetel polnud ja eriti neil, kes võeti siis kui mina koju tulin. Aasta oli siis 1979 ja hea aasta oli 79 (minu jaoks, mitte neile, kes Afganistani saadeti).

Erureamees kirjutas: ↑30 Apr, 2025 21:43 Sel ajal jagus neid meie Eestimaa autobaasidesse rohkem kui küll. Üritati ruttu kokku jooksutada ja kapremondi V-8 peale saada. Vene kroonus ma "juhtival kohal" polnud aga polgus (tankipolk Siberis T- 62) olid enamasti 131 (mitte Fiat Abarth) Võib olla remrotas olid mõned 157-d mingite spetsiifiliste kongidega. See siis seitsmekümnendate lõpus.

Kas see zahhaari mootorite anomaalia polnud mitte sellest, et NSVL-s oli kombeks igasugu asju valmis saada mõneks suureks tähtpäevaks, NLKP kongressiks või Lenini sünnipäevaks. Kuna antud süsteemi võib edukalt võrrelda sellega, kuidas pigi pitsule tagumikku tuleb sisestada, siis vajadusel pandigi laos olemasolevaid mootoreid peale, et tähtaega täita. Sest õiged polnud valmis (või polnud mootorite tehastki veel).

Nii on tehasest tulenud 51 mootoriga 53-d, Pobeda mootoriga Gaz-21d ja 2101 sisuga 2103-d. "Uue venemaa" ajal vorbiti hulk aastaid teha Kamaze Jaroslavi mootoritega, sest Kamazi mootoritehas põles maani maha.

Muide, 2103 kopika salongiga tehasest on täna üks taga otsitumaid 2103 mudeleid, kuna neid toodeti vist 1500 ja ostjad olid enamasti tehase töölised.

Üks pilt neile koperatiividele, mis taamal.

Aga vaadake ka autode vähestust. Ütleme, et õhtul olnuks parkimiskohti lõdvalt valida. Mõne maja juures samas on täna seis, et töölt peale 18.00 autoga laekudes polegi vaba kohta.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Mai, 2025 13:17 2103 kopika salongiga tehasest on täna üks taga otsitumaid 2103 mudeleid

Andestatagu mulle mu rumal küsimus, aga miks peaks neid taga otsima? Ma saan aru, et võib-olla museaaliks, aga kui suur siis nende vajadus on?

Autosid oli vähem aga linnas oli lebra hullem, karbussid ja diiselbussid tekitasid vahel ikka paraja gaasikambri.
Ma väiksest peast ei kannatanud üldse autosõitu, lebra ajas konkreetselt oksele.

Magnet kirjutas: ↑30 Apr, 2025 14:38 Üks pilt neile koperatiividele, mis taamal.

See pilt on ajast, kus busside "lõpppeatus" oli juba Anne poe ees ja kulges mööda Räpina maanteed.
Pildil on näha peatuses ootavad inimesed, peatuse silt ja kahe vastupidi sõitva liini busside sõidujäljed asfaldil.

Madis Reivik kirjutas: ↑05 Mai, 2025 13:53 Autosid oli vähem aga linnas oli lebra hullem, karbussid ja diiselbussid tekitasid vahel ikka paraja gaasikambri.
Ma väiksest peast ei kannatanud üldse autosõitu, lebra ajas konkreetselt oksele.

Eriti tõusudel oli näha, et mida hingad.

Ega tookordki ei olnud neid spetsialiste eriti palju, kes oskasid mootorit häälestada ja kui riigi auto võttiski mõned liitrid rohkem kütust, siis sai juht lihtsalt vähem kütust maha müüa.
Mosse tordikarbi ametlik arvestuslik bensukulu oli 10,5L/100km.

Tänapäevalgi näed, et ilusti taastatud (värvitud) uunikum sõidab aga lõhna järgi saab kaugelt aru, et küttesegu regullimise spetsialisti ei ole leitud.
(Mul peaks olema veel alles mõned karpade reguleerimise kogumik raamatud.)

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Mai, 2025 13:17 ...Nii on tehasest tulenud 51 mootoriga 53-d, Pobeda mootoriga Gaz-21d ja 2101 sisuga 2103-d. ...

53 sellesse loetelusse hästi ei sobi, sest sama välimusega, kuid kuuesilindrilise Chrysleri-Dodge'i mootoriga (GAZ-11 jne.) mudel GAZ-52 elas täiesti iseseisvat elu, ja enam-vähem sama pikalt kui 53.

Tänapäevalgi näed, et ilusti taastatud (värvitud) uunikum sõidab aga lõhna järgi saab kaugelt aru, et küttesegu regullimise spetsialisti ei ole leitud.
(Mul peaks olema veel alles mõned karpade reguleerimise kogumik raamatud.)

Veidi teemas välja, aga tänapäeval armastatakse vabaõhuetendustel (nagu olid näiteks "ADA. Rääkimata lugu" või "Kremli ööbikud") mõne antiikse "Volgaga" sõita. Miskipärast on meelde jäänud tohutu bensiinilõhn. Senini mõtlesin, et see spetsiaalselt teatraalse efekti jaoks loodud (kuna teatris on iga pisiasi planeeritud), aga ehk tõesti hoopis mootori seadistamatusega seotud? Polegi erieffekt.

Reaalsus on, et karburaatormootoriga autod haisevadki oluliselt rohkem, kui kaasaaegne tehnika. Ükskõik kui hästi ka karpat ei timmiks, on nad ikkagi kümneid kordi saastavamad, kui sissepritse süsteemid. Asi ei ole ainult nõukogude tehnika mahajäämuses vaid sama bensiinivingu üle kurtsid ka Ameerika suurlinnade elanikud.

olevtoom kirjutas: ↑05 Mai, 2025 14:27 53 sellesse loetelusse hästi ei sobi, sest sama välimusega, kuid kuuesilindrilise Chrysleri-Dodge'i mootoriga (GAZ-11 jne.) mudel GAZ-52 elas täiesti iseseisvat elu, ja enam-vähem sama pikalt kui 53.

Sekundeerin. 52 ja 53 arvestus käis mootoripõhiselt. Liikuvad töökojad näiteks olid 80-ndatel enamuses 53 raami ja sildadega, aga kuna ridakuus kapoti all, oli ikkagi GAZ-52 paberite järgi. Omal ka ühe sarnase jäänused siiani aia taga.

manjabes kirjutas: ↑05 Mai, 2025 13:31

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Mai, 2025 13:17 2103 kopika salongiga tehasest on täna üks taga otsitumaid 2103 mudeleid

Andestatagu mulle mu rumal küsimus, aga miks peaks neid taga otsima? Ma saan aru, et võib-olla museaaliks, aga kui suur siis nende vajadus on?

vbl samal põhjusel, miks keegi ihaldab vigaselt vermitud münte.
01 sisu on koledam võrreldes 03 sisuga. Ilu muidugi on vaataja silmades.

Ei taha väga kategooriliselt midagi väita, aga minu arust juhtus nii, et pidi välja tulema 53, aga mootoritega läks nii nagu selles riigis tihti läks ja tuli kuuese mootoriga 53F. Ma mäletan seda kuskilt Kolmanda liigi autojuhi õpikust rohkem kui päriselust. Minu meelest olid 52 ported enamasti lühema baasiga ja üldse lühemad. Meie mail olid 53- d minu hinnangul enamus kallurid. Zilidega võis sama värk olla, et Zahhare oli tohutustes kogustes just militaarsetel kaalutluste tehtud ja V- mootorite tootmine ei läinud nii hästi kui plaanitud. Vahetevahel tehti mingeid haruldasi kombinatsioone sõlmedest ja saadi eksootilisi ja vähestele tuttavaid mudeleid. Hiljuti otsisin mööda internetti taga Ungari veoautot 60-, 70 ndatest.( Csepel). Väga vähe leidus andmeid.

davidsoniharald kirjutas: ↑05 Mai, 2025 14:59 Reaalsus on, et karburaatormootoriga autod haisevadki oluliselt rohkem, kui kaasaaegne tehnika. Ükskõik kui hästi ka karpat ei timmiks, on nad ikkagi kümneid kordi saastavamad, kui sissepritse süsteemid. Asi ei ole ainult nõukogude tehnika mahajäämuses vaid sama bensiinivingu üle kurtsid ka Ameerika suurlinnade elanikud.

Ma keeldun kategooriliselt NLis miskit head nägemast, aga karburaatoril on voorusi küll. Lihtsus, odavus ja (elektriliste) lisadetailide mittevajamine näiteks.