Madis22 kirjutas:Kuidagi on jäänud mulje, et senise 16 tuhande sisse olid arvestatud ka 4000 kaitseliitlast. Planeeritavale 25le tuhandele arvatakse kaitseliitlased lisaks.
Mina olin ka nii aru saanud, et 16000 hulgas oli Kaitseliidu võitlusvõimeline osa, mille suuruseks oli arvestuslikult 4 maakaitsepataljoni a 1000 võitlejat ja 800 võitlejaid muid üksuseid, pakun, et formeerimismeeskondi mobilisatsiooni läbiviimiseks. Kui nüüd on uus eesmärk 25000 + kaitseliitlased, siis oleks reaalselt tegemist kusagil 30000 võitlejaga.
Arengukavast jäi silma, et see on äärmiselt üldsõnaline, kuid ilmselt ei saa avalikku dokumenti panna kõiki nüansse.
Helikopterite puhul rõhutati, et tegemist on mitmeotstarbelistega - transport, SAR. See tähendab sisuliselt NH90 vms. Soomlased ostsid neid 20 tk ja need on maaväe käsutuses, peamiselt Soome erijäägripataljoni transportimiseks. Kogu see hange on sõjaliselt pädevate inimeste kirjutistes maa põhja kirutud. Põhimõttel - liiga kallis ja mõtetu Soome jaoks, sest need kopterid on sõjaajal vastasele lihtne sihtmärk, relvastuseks ainult 2 MG3 KPd ukstel. Selle raha eest oleks saanud vajalikumaid asju osta. 1 NH90 hind oli 17,5 miljonit € ehk 274 miljonit krooni. Loodetavasti eestlased ei astu ämbrisse ja ei pinguta kopteritega üle. EKJ tegelik kopterite vajadus on ilmselt 2-3 masinat, mis asuksid Ämaris. Samas ajab mul ikkagi kopsu üle maksa, et EKJ peab endale eraldi kopterid ostma, mis on minimaalselt 500-600 miljonit krooni, ning ei saa koos Piirivalvega kasutada PVA uusi koptereid, mis teevad ju sisuliselt sama tööd - transport ja SAR. Lollakas bürokraatia ja dubleerivate süsteemide tekitamine, mis makstakse kinni röögatute rahapakkidega ning mis reaalse konflikti korral saavad 1 lennu teha, kui maa peal puruks ei pommitata
Tegelikult on dokumendis ka palju positiivset, vähemalt üritatakse täisväärtuslikku armeed luua. Kuigi lennukikandja ja tiibraketid tuumapeadega jäävad järgmisesse kümnendisse, siis ikkagi areng peaks toimuma. Loodame, et siis headeks plaanideks ka raha jätkub.
Kui rääkida Kaitseliidu vajadustest, siis mina näeksin kõige pakilisemana KLi transpordiprobleemide lahendamist, et kõik need toredad kompaniid masinatele saada. See tähendaks sadade Unimogide vms, maastikuautode või pikappide ja ATVde hankimist.
Kui võtta aluseks selline lihtsustatud süsteem, et 1 jalaväerühm vajab 3 jao liigutamiseks 3 veokit, lisaks 1 jeepi rühmaülemale ja 1 Unimog tagalale-rühmaveeblile, siis on see juba 5 autot 30 võitleja liigutamiseks. Selliseid rühmasid on kompaniis tavaliselt 3, ehk 15 autot. Lisaks MP rühm, iga relvameeskond Unimogil, 3 tk. Juhtkond, tulejuhid, arvestajad ja tagala vajavad ka transporti. Ehk vähemalt 3-4 autot juurde, osa jeebid või ATVd. Staabi ja tagalarühm veab katlaid ja muud raskemat nodi. 3-4 Unimogi ja vähemalt samapalju jeepe ja ATVsid (täpsuslaskurid, sidemehed jne). TT rühm. Iga TTraketimeeskond vajab jeepi või korralikku pikap ja neid on vähemalt 3-4. TT raketid on suured, nende vedamiseks vähemalt 1 Unimog. Lisaks Carl Kusti meeskonnad. Me võime muidugi igasugu struktuure arvutada, kuid põhimõte jääb samaks. Kui KL lahing- ja sisekaitsekompaniidesse kuulub pool tänasest KList ehk 5000 inimest, siis on see 30+ kompaniid ja igaüks neist vajab paarkümmend veoautot ja samapalju jeepe ning ATVsid. Ja see on juba mitusada sõidukit, mis peavad olemas olema.
Siin kirutud Milaneid ei oska hinnata, ei ole minu eriala, kuid ka keskpärane TT rakett Kaitseliidu kompaniis on parem, kui senine olukord, kus võimsaim TT relv on rootslaste 90 mm kahur. Siin mainiti ka Eurospike rakette, mida on erinevaid modifikatsioone. Soomlastel on näiteks paarkümmend laskeseadet ER modifikatsioonis paarisaja raketiga rannakaitseks, selle laskekaugus on 8 kilomeetrit. Lisaks on sadakond MR varianti laskeseadeldist tankitõrjeks kuni 2,5 km kaugusele. Selline süsteem oleks hea ka Eestis, et TTks ja rannakaitseks on sama raketisüsteem, teeb väljaõppe ja tehnohoolduse lihtsamaks. Kui need raketid paigutada autodele, siis sellega ei ole küll võimalik kõike ujuvat põhja lasta, kuid igatahes vähendab see oluliselt vastase merejalaväe ja tankistide innukust, kui nad teavad, et eestlastel on relvad, mis teevad väga palju haiget.
Lisaks loodan, et EKJ saab ka oluliselt juurde miinipildujaid kõikide uute üksuste ja ka Kaitseliidu relvastuseks. Samuti tuleb hankida lähimaa ÕTrakette üksuste kaitseks, kas need raketid on taburetiga või ilma, on juba nüanss, kuid midagi peab olema nende objektide ja üksuste kaitseks, mis ei asi 1. brigaadi või Suur-Tallinna keskmaa ÕT-rakettide vihmavarju all.