www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑02 Juun, 2025 9:57 "lapsepõlvest põllurallit" teinud juht, kel pole lube, ei ole kuidagi "parem juht".
Ja sujuvalt läksid sääreväristajad üle rallikrossiks. Sääreväristajaga, midagi liiklusest teadmata ringisõitmine ei anna eriti lisaväärtust, olen minagi sedasi omal ajal sõitnud.

Üldiselt katsu vähem demagoogitseda.

Sa siin rääkisid kummipartidest oma meremehekarjääris.

Sa siin rääkisid kummipartidest oma meremehekarjääris.

Üldiselt oli siiski jututeemaks, et sedasorti asju isand Trumm oma meresõidu praktika osaks ei pea...

Eespool oli pikem arutelu amortide lahtivõtmisest ja mida teha siis, kui mutter keerab visalt ja amordivars hakkab ikkagi ringi käima.
Ennevanasti, kui Mercedes pidi käima isalt pojale ja olema ka mõistlikult remonditav, siis antud juhul lahendati probleem sedasi, et seal asuvad mõlemas sillas vedrud ja amordid eraldi. Amordi vahetuseks pole vedrut üldse puutuda tarvis. Selleks, et amordi ülemine mutter tuleks ilusti lahti ega vars ei käiks ringi, on lihtsalt üheainsa, isekontreeruva mutri (isekontreeruv keerab raskelt) asemel pandud lihtsalt kaks mutrit. Esimene neist keerab amordi ülemise otsa läbi kummipatjade kere külge kinni ja teine on lihtsalt kontramutter, mis keeratakse pinguga esimest kinni hoides sellele otsa, et see lahti ei keriks.

Ei mingeid ringikäimise probleeme.

Kui nüüd mõtlete, et aga siis tuleb vedru kättesaamiseks terve veermik lahti võtta, siis nii see ei ole. Vaja on umbes 70 eurot maksvat vedru kokkusurumise rakist (see on spetsiaalne) ja lahti on vaja võtta üksnes amordi alumised otsad ja tagasilla puhul stabika välimised otsad. Selleks, et need poldid keeraksid ka 30 aasta pärast, on õõtshoovale ette nähtud plastmassist kate ja kui see on olemas, säästetakse ka polte-mutreid sellest p***sajust, mis teedelt tuleb. Andmaks asjale perspektiivi, siis alates mudelist W201 on mersul nn 5-link tagasild, kus ühel pool on 5 õõtshooba kui stabika ja tema otsi mitte arvestada. Tegelt on see üsna vastupidav ja lihtsalt remonditav, sest kõik pulikad on saada nii ühekaupa kui komplektina (umbes 200 eurot mõlemad pooled) ja ainult alumine õõtshoob eeldab pukside pressimist.

vanahalb kirjutas: ↑03 Juun, 2025 21:32

speedsta kirjutas: ↑03 Juun, 2025 20:42
Suvalise veneaegse poldi/mutri/seibiga palju asju ära parandatud, ei oleks nii resoluutne. Pigem on Hiina toodang kohati uskumatu sõnnik. Hakkasin üht väikest puulõhkujat kokku panema - kogu atribuutika oli selline, et enda meelerahu huvides avasin pakendid ja tühjendasin otse vanaraua tünni ning kasutasin suvalisi poe polte.

Hiinlaste kaitseks võib niipalju öelda et tavaliselt on nad poldile tugevuse ikka peale märkinud ja pahatihti on see number 4.4 ehk alla igasugust arvestust. Plastiliinist või seebist on ta siiski natuke kõvem. Ristpea kruvikeerajaga pole mõtet ligi minnagi, kruvikeeraja on nii kõva et rikub pea kohe ära. 12-kant silmus samamoodi, keerab pea ümmarguseks. 6-kandiga võib olla saab pingutada. Kõige õigem ongi nad sirgelt vanarauahunnikusse saata.

"Tavaline poe polt" on 8.8 ja nõuka polt oli samuti umbes selline. Kui raha parasjagu on ja enda jaoks teha siis ma olen 10.9 polte kasutanud. Need on veel sellised millele puur ka peale hakkab kui tuleb kunagi välja puurida.

Oled sa kindel et need "mitte hiina poldid" kah Hiinast ei tule

AMvA kirjutas: ↑04 Juun, 2025 7:31Oled sa kindel et need "mitte hiina poldid" kah Hiinast ei tule

" Mitte hiina poldid" või "tavalised poe poldid" võivad samuti Hiinast tulla kuid tavaliselt on tugevus peale märgitud ja saab kohe teada et mis suunas visata.
See oleneb seadmest. Kodukasutusse tehtud töölaud on nagunii 4.4. kuid hiinlased oskavad 12.9 samuti teha kui klient tahab.

Kui võtta täna suvalisest ehituspoest polt on see tõenäoliselt 8.8.
Vene ajal oli samuti umbes selline tugevus, mõnel pool liigagi hea ja mõnes kohas liiga nõrk. Mööbel võis ka stal-3 ga koos püsida.

Autode esisilla poldid olid NSVL-s peenkeermega ja poltipea oli tähistatud X kujulise märgiga.
Sellel oli 2 põhjust 1. Ivan ei hakkaks garaazis sinna panema mingeid suvalisi polte-mutreid 2. pehmevõitu vene poltide puhul võis looda, et peenkeere kannatab nats rohkem kui tavaline meeterkeere.

Olen ühe mossejagu neid pole näpuvahel renoveerinud, mingist eriti korralikust materjalist need küll pole, keerme ülekeeramine (ja vajadus neid renoveerida) on tavaline. Lisaks on osa polte miskipärast lausa II peenkeermega (eri peenkeermeid on 2-3, peenenemise järjekorras). Näiteks 1985 BMW konstruktsioonis leidub mingeid imekeermeid (erinevaid tavalisest meeterkeermest) vaid turvavööde kinnitustes, et sinna ei keerataks mingeid kontrollimata polte. Kõik veermik, mootori plokikaane poldid jne on kõikse tavalisem meeterkeere. Sakslane tegi lihtsalt korralikku rauatööd.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Juun, 2025 9:39

Autode esisilla poldid olid NSVL-s peenkeermega ja poltipea oli tähistatud X kujulise märgiga.
Sellel oli 2 põhjust 1. Ivan ei hakkaks garaazis sinna panema mingeid suvalisi polte-mutreid

.... konstruktsioonis leidub mingeid imekeermeid (erinevaid tavalisest meeterkeermest) .... et sinna ei keerataks mingeid kontrollimata polte.

Selliseid asju on ka tänaseni, nii ikka kogu laias maailmas. Tean ise nii Jaapani kui Usa päritolu sõidukite juhtumit, kus treial polti vaadates ütles oot-oot, et see on sul mittestandardne lahendus, otsis välja oma vanad veneaegsed keermete alased käsiraamatud, lehitses ja otsis, ja siis ütles, et näed siin ongi selle keerme tehniline kirjeldus. (Kusjuures rääkisin, et tulen tollkeermega poldiga ja ütles, et tule aga). Ja ütles, et kuigi saan sulle oma pingil nii meeter- kui tollmõõdustikus polte teha, siis selliseid polte just selliste paarituarvuliste keermeniitidega tolli kohta minu pink teha ei võimalda. Peab programmeeritavas pingis spetsiaalselt seadistama. Ja see on ainult keerme sammu asjus, ega see pole veel kõik, vaata siit, selles standardis on ka spetsiifiline keermekuju. Et treial, kes sul selle poldi ära teeb, peab teadma millise teraga keerme sul teeb, vb tahabki võimalusel sinult polti koos "vastuskeermega" (selle kohaga, kuhu polt sisse läheb). See polt ongi sul tootja poolt tehtud just ekstra selle pärast niimoodi, et sa ei saaks sinna mingit suvalist sokutada. Kui vaja peaks minema, siis tellidki tootjalt uue. Poldi. Ja edasi ka käänu, kui keere ka seal rikutud on jne. Ja seejuures oli see üks polt Jaapani-Toyota pealt ja ürgkirves, samas ameeriklane-polt oli tühise hinnaga. Aga mõlemaga oli jutt, et see on pikk tellimus, et sa alla kuuaja ära üldse arvestagi. Pigem kaks. Et kui ise hakkama ei saa, siis pane auto heaga seisma.
Ja tegemist oli siis ühel juhul keermega 19 niiti tolli peale ja teisel juhul 13 niiti tolli peale, koos siis spetsiifilise keermeprofiiliga (nb ka need oli erinevad). Mõlemad olid 12/9 ja kasutusel veermikus.
Nii, et ei ole tegemist paljalt "sita nõuka tehnikaga".

Pilukate autodes on sildades ka kasutusel peenkeere, näiteks Kia/Huyndai amort kinnitub käändmiku külge kahe M12 poldiga, I peenkeere (see samm ei tule hetkel meelde ja otsida ei viitsi). Mosse projektiks varutud peenkeermeriistad kulusid marjaks.

Samas Volvol või BMW-l on need samad poldid kõige tavalisema "jämeda" meeterkeermega ja kärab küll. Auto seejuures raskem ka koormus sõlmele suurem. Turvavöö poltidel on ekstra keere, see on rahvusvaheliselt kokku lepitud. Sinna meeterkeermega poldipoe polti kogemata panna ei anna.

Ahjaa, meelde tuli, konditsioneeride liitmikes on ka imekeermeid. Nt mersu kondi jahutusradika stutsi rikutud keerme korrastamiseks otsisin terve linna läbi, enne kui leidsin vajaliku lõikaja.

Siin on läbi käinud meeterkeermega ja peenkeermega poltide mõiste. Tuletan meelde, et ka peenkeermega poldid/mutrid on meeterkeermega, lihtsalt nende tähistuses näidatakse lisaks keerme nimiläbimõõdule ära ka keerme samm, mida nö. tavaliste meeterkeermega keermete puhul ei näidata. Ning peenkeermega polte saab samuti poldipoest.

Seejuures on kasulik teada, et poldi läbimõõdu suurenemisega suureneb ka (normaal)meeterkeerme samm.
Näiteks tavalise M8 keerme samm on 1,25, kuid M10 korral on 1,25 juba esimene peenkeere.

Siin on üks vabalt leitav tabel.
https://www.boltland.ee/meeterkeerme-tabel

Küsimus tekkis, kas seal on vead sees, näiteks osad autod kasutavad rattapoltide keeret M12x1,5, selles tabelis taolist ei leidu. Samuti olen nõuka aegsetel autodel kuulnud keermest M10x1,0, mida seal ei leidu, mingid erinevad standardid? Keermekamm on praktikas odav, kuid kasulik tööriist.

Tollimõõdus polte on täis mereasjandus, näiteks Johnsoni/Evinrude päramootoris ei ole ainsatki meeterkeeret. Tõsi, polte on õnnestunud osta Baltic Boltist. Miinus - seal on paljud "tugevad" poldid vaid mustaks fosfaaditud. Otsisin sügisel mersule õõtsapolte, mida esindusest tellida polnud enam võimalik, BB-st sain, aga mitte tsingitud, vaid mustad. Roostevabu, meeterkeermega pole, mida võib vaja minna, saab Tööriistamarketi poldiletist.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Juun, 2025 14:04 Seejuures on kasulik teada, et poldi läbimõõdu suurenemisega suureneb ka (normaal)meeterkeerme samm.
Näiteks tavalise M8 keerme samm on 1,25, kuid M10 korral on 1,25 juba esimene peenkeere.

Siin on üks vabalt leitav tabel.
https://www.boltland.ee/meeterkeerme-tabel

Küsimus tekkis, kas seal on vead sees, näiteks osad autod kasutavad rattapoltide keeret M12x1,5, selles tabelis taolist ei leidu. Samuti olen nõuka aegsetel autodel kuulnud keermest M10x1,0, mida seal ei leidu, mingid erinevad standardid? Keermekamm on praktikas odav, kuid kasulik tööriist.

Tollimõõdus polte on täis mereasjandus, näiteks Johnsoni/Evinrude päramootoris ei ole ainsatki meeterkeeret. Tõsi, polte on õnnestunud osta Baltic Boltist. Miinus - seal on paljud "tugevad" poldid vaid mustaks fosfaaditud. Otsisin sügisel mersule õõtsapolte, mida esindusest tellida polnud enam võimalik, BB-st sain, aga mitte tsingitud, vaid mustad. Roostevabu, meeterkeermega pole, mida võib vaja minna, saab Tööriistamarketi poldiletist.

10.9 poldid ongi reeglina fosfaaditud

Olid tsingitud ka, aga need olid tellimuse peale. Mustad olid kohapeal. Fosfaaditud polt aga sobib parimal juhul suveauto veermikku.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Juun, 2025 14:04 Seejuures on kasulik teada, et poldi läbimõõdu suurenemisega suureneb ka (normaal)meeterkeerme samm.
Näiteks tavalise M8 keerme samm on 1,25, kuid M10 korral on 1,25 juba esimene peenkeere.

Ära sa ütle. Ja ongi nii!

Igal vähegi lukksepatööga kokku puutuval isikul on enamlevinud läbimõõdud ja standarkeermesammud peas. Samuti on need paljude metallist joonlaudade tagaküljel, nihikute taga koos sobiva puuri läbimõõduga avale ja plakati kujul treipingi kohal rippumas.

Walter2 kirjutas: ↑04 Juun, 2025 13:42 ....Ning peenkeermega polte saab samuti poldipoest.

siiamaani treipingis neid teinud....

olavsu1 kirjutas: ↑04 Juun, 2025 15:04

Walter2 kirjutas: ↑04 Juun, 2025 13:42 ....Ning peenkeermega polte saab samuti poldipoest.

siiamaani treipingis neid teinud....

Ja pinnakate?