No erinevate külmutusainetega/gaasidega sobivad kokku erinevad õlid.
Sellest kirjutatakse igal pool. Lähim koht on kohe lingil, mille oma esimesse selleteemalisse posti panin.
PAG-õli: Polüalküleenglükool ehk PAG-õli on tehislik määrdeaine, mida kasutatakse nii R134a kui ka uusimates R1234yf-süsteemides. PAG-õli on mitut tüüpi, mis põhinevad õli viskoossusel – PAG46, PAG100 ja PAG150 – ning külmutusagensi tüübil, mille jaoks see on loodud. Kahjuks on PAG hügroskoopne, mis tähendab, et see tõmbab ligi ja hoiab niiskust kliimaseadme süsteemist või atmosfäärist. Kui PAG-õli ja niiskus segunevad, reageerivad nad, tekitades happe, mis võib korrodeerida ja kahjustada süsteemiga seotud komponente. Sel põhjusel ei tohiks PAG-õli kunagi kasutada O-rõngaste, kompressori võlli tihendite ega külmutusagensi torude ühenduste määrimiseks. Veelgi olulisem on see, et seda ei tohiks kunagi kasutada ka hübriidsõidukites, kuna õli on elektrijuhtiv.
Mineraalõli: Mineraalne külmutusagensiõli, tuntud ka kui alküülbenseenõli, oli vaikimisi valik kuni HFC-külmutusagensite levikuni. Tänapäeval kasutatakse seda endiselt vanemates R-12 külmutusagensisüsteemides. Ja kuna see ei ima niiskust, kasutatakse seda ka O-rõngaste ja tihendite määrimiseks nii R-12 kui ka R134a süsteemides.
POE õli: Polüoolester-, ester- või POE-õli on samuti juba mõnda aega turul olnud, kuid seni pole paljud tootjad seda soovitanud, kuna see ei toimi hästi kõrge kuumuse ja koormuse tingimustes ning imab niiskust. Ainsaks erandiks on hübriidsõidukid, millel on elektriajamiga kompressor. POE-õlil on paremad isoleerivad omadused kui PAG-õlil ja see aitab kaitsta mähiste isolatsiooni, vältides elektrileket. Vale õli kasutamine hübriidsõidukites võib põhjustada lühise tagasivoolu läbi kliimaseadme kompressori, tekitades elektrilöögi ohu.
PAO õli: Polüalfaolefiinil ehk PAO-l põhinev õli on mitmeastmeline sünteetiline õli. See ühildub paljude määrdeainete ja külmaainetega, on mõeldud universaalseks kasutamiseks ja seda kasutatakse mõnikord teatud PAG-õlide asendajana, kui kompressori tootja on selle heaks kiitnud.
Vale tüüpi õli valimine võib negatiivselt mõjutada nii kompressori jõudlust kui ka pikaealisust. Tegelikult on vale tüüpi õli kasutamine üks peamisi rikete põhjuseid äsja paigaldatud kompressoris. Kuid oluline pole ainult kvaliteet.
Õlide põhiline eesmärk on ikkagi määrida kompressorit. Kuna mingi kogus hakkab paratamatult ringlema ka süsteemis, siis selle teine omadus on määrida ka tihendeid. Täpsemalt siis tihendite neid "külgi" või osasi, mis jäävad süsteemis sissepoole. Määrimine kaitseb tihendeid (neid tehakse lisaks veel ka erinevast materjalist ja olenevalt materjalist sobivad määrimiseks erinevad määrdeained) kuivamise, pragunemise ja erinevate "äärmuslike" temperatuuride toime eest.
Aga osa tihendite pinnast jääb n.ö. "väljapoole", kuhu lekkekindlas süsteemis, süsteemis endas ringlev õli ei pääse ja ilma kaitsva määrdeta võib nende tihendite eluiga kõvasti lüheneda. + ühendustes tekib ka mehhaaniline hõõrdumine metallipindadega (üldiselt siis alumiiniumist või alumiiniumsulamitest detailid). Edasi peab lisaks tihendisõbralikkusele vastav määrdeaine sobima keemiliselt ka külmutusaine ja süsteemis kasutatava kompressoriõliga.
Ma saan aru, et ühenduste koostamisel kasutatakse laialdaselt seda sama kompressoriõli, mida kasutab süsteem. Nii teevad ka VIST enamus autoteenindusi meil (kellega õnnestus rääkida, need teevad). Sest see on kõige lihtsam ja välistab olukorra, kus määrdeaine ei sobitu kokku süsteemis kasutatava külmaine ja õliga. Sellel, nagu võib tarkadest kirjutistest lugeda, on aga üks oluline kitsaskoht, kui kasutatakse õlisid, mis on hüdroskoopne ehk niiskust imav/veega kergelt segunev. Tihendite ja liidete need osad, mis ei puutu otseselt kokku süsteemi sisese poolega, hakkavad niiskust imama moodustades õliga reageerides happeid, mis panevad alumiiniumi või alumiiniumsulamid korrodeeruma. Sama teeb niiskus ka süsteemi sees, sh kompressoris, kui niiskus satub süsteemi sisse. Kusagil targas kirjanduses kirjutati nt keermesliitmike puhul, et õliga tihendite määrimisel on soovitatav keermed katta enne koostamist lisaks nõrga keermeliimiga, mis välistab niiskuse jõudmise keerme vahele ja tihendite välisküljele.
Ehk, et hüdroskoopse kompressoriõli kasutamine tihendite ja liitmike määrimisel on küll hea ja lihtne meetod, kuid sellel on oma "aga"-d.
Ja kuna minul nt pole võimalus täna (ja edasi lükata ei saa) ühe tihendi määrimiseks mõistlikus koguses PAG-46 õli saada (noh, vbl mõnest teenindusest saaks "tilga" seda õli kusagile kopsikusse, aga see ei tohiks olla kaua avatuna seisnud, et mitte imada sisse õhuniiskust), siis hakkasin vaatama alternatiivide poole, mida on n. "letilt" kohe saada ja võimalik kasutada. Rõngastihendite määrimisel muudes kohtades kui AC süsteem on lahendusi jalaga segada. Küsimused tekkisid just spetsiifiliselt AC süsteemi tihendite kohta. Osad targad kirjutised pajatasid, et R-134a ja PAG-46 puhul võib kasutada ka silikoonõlisid või silikooni baasil määrdeid, mis ei sisalda naftasaaduseid ja mingeid muid keemilisi osi (jään need ained praegu võlgu, ei mäleta peast enam), osad aga kirjutasid, et mingeid silikoonõlisid jms kasutada ei tohi. Siit tekkis järgmine küsimus, et millega siis võib.
Küsimus pole otseselt selles, millega üldse võib määrida rõngastihendeid vaid selles, millised määrdeained ei keera pekki jahutussüsteemi seestpoolt ja sobivad keemiliselt kokku nii R-134a jahutusaine kui PAG-46 õliga.
No ilmselt ma lükkan täna õhtul selle ühenduse tavalise silikoonõliga nüüd kokku ja loodan, et see midagi lühemas ega pikemas perspektiivis pekki ei keera.
