Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[Wrangel]

Kaudtule moona varu on meil eeldatavalt proportsionaalne püssikaliibriliste relvade moonavaruga. Kui teist neist on piisavalt, et teha tunnis kümneid miljoneid laske, siis jagub ka esimest piisavalt, et tippkirurgid saaks öösel hõõguvate haubitsaraudade valgel opereerida.

Ma rääkisingi sellest, et eeldatavalt peaks seda olema jah samapalju. Kui meil aga ühte ei ole olemas siis pole ka ju teist olemas. Jutt käiski algselt sellest, et vaja on igasugust moona nii ahubitsatele kui käsirelvadele, meil aga seda sisuliselt ei ole.

Selle hõõguva haubitsaraua teema juurde tulles ja irooniat ära jättes. AK peab ägedas lahinguolukorras vastu vaid nädala, sest tema ettenähtud kasutusvaru saab läbi. Ma ei rääkinud, et selline ägeda lahingu aeg kestaks päevi. See on moona tippvajadus.

[Wrangel]

Need, kes arvavad, et Venemaa lausrünnaku korral meie kaotused on sellised nagu Gruusia puhul, eksivad rängalt. Ka meie peame olema valmis kaotusteks suurusjärgus 200 isikut tunnis, kui mitte enamaks. Keegi seda ei taha aga kahjuks on reaalsus selline.

[TTA]

... Millest see kümneid miljonid tunnis tuleb? ...

Oma isiklikust kogemusest. Ägedas lahingus kulub laskemoona umbes 1000 padrunit (edit iga isiku kohta tunnis). Mina eeldan Eesti kaitsmiseks vajalikuks isikooseisu arvuks kümneid tuhandeid. Korruta ise.

TTA ennem kui kirjutama asud loe mida ma kaudse-otsese sihtimise ja kauge-lähedase laskekauguse kohta kirjutasin. Mingi haige soov lihtsalt vaielda, mitte arutada asju. rahune maha.

1000 padrunit tunnis? See teeb, umm, umbes 16 lasku minutis, ehk umbes lask iga 3-4 sekundi kohta. Kust sellised kalkulatsioonid tulevad? Isegi kui me arvestame sisse kuulipildujad siis on see ikkagi üle mõistuse suur arv.

Jao peale tuleks siis hetkel, noh, ütleme ümmarguselt 10000 lasku tunnis, keskmine kuulipilduja suudab, arvestades ülekuumenemist, ümberlaadimist jms, hoida reaalset tempot 50 lasku minutis üle terve tunni. See teeb siis 3000 lasku tunnis (rohkem kui lahingkomplekt muideks) ja ülejäänule 9'le mehele jääb siis 7000 lasku tunnis, ignoreerime fakti et üks neist on jaoülem ja kuskil on veel võibolla mees kusti või muu TT toruga ning ka KP abi, kes vähem või üldse mitte ei lase oma relvast, ja jaotame selle 7000 siis kenasti 9 vahel ära. Saame arvuks 777 lasku mehe kohta tunnis (taaskord tunduvalt rohkem kui lahingkomplekt). See teeb siis peaegu 20kg laskemoona näkku, ilma salvede kaaluta. Hea küll, eesti mees on tugev, kannab ära, sõbrad veavad tagalast ka juurde. 777 lasku tunnis tähendab 13 lasku minutis ehk 4-5 sekundi tagant üks lask. See eeldab pidevalt positsioonil püsimist ja pidevat laskmist, ning pideva sihtmärgi nägemist. Oleks vaid võimalik niimoodi sõda pidada...

Ma lugesin su selgituse läbi küll, ja sellepärast ma kirjutasingi vastu, ära hakka jalgratast leiutama. Kui on kindel sõna kindla asja kohta siis pole mõtet kasutad teist (sarnast ja segadusttekitavat) sõna sama asja kohta. Ei ole erilist vahet kas kaudtuld lastakse 300m või 30km pealt, MP puhul ei ole isegi lennuajas väga ekstreemset vahet ning sita sihtimise korral võib ka hajuvus sarnane olla. Küll on aga vahe sihtimise viisis ja tule rakendamises. On väga lihtne, sihtur kas näeb või ei näe sihtmärki

Sinu leiutise puhul, aga, tekib küsimus, kustmaalt algab kaugtuli kustmaalt mitte. 100m? 1000m? Aga 1001m?

[soesilm]

Minu meelest on siin foorumis kohe valgem!

[TTA]

Ma ei rääkinud, et selline ägeda lahingu aeg kestaks päevi. See on moona tippvajadus.

No sellise loogika järgi on MG-3 laskemoonakulu ka 72000 padrunit tunnis.

[Madis22]

... Millest see kümneid miljonid tunnis tuleb? ...

Oma isiklikust kogemusest. Ägedas lahingus kulub laskemoona umbes 1000 padrunit. Mina eeldan Eesti kaitsmiseks vajalikuks isikooseisu arvuks kümneid tuhandeid. Korruta ise.

Tempo 1000 lasku tunnis tähendab laus andmist üks lask 3 sekundi tagant. See ei sisalda mingit liikumist, uue sihtmärgi otsimist, vahepeal tühjenenud salvede uuesti laadimist, mitte midagi. Lihtsalt tuima näoga moona läbi käristamine. Sellist laskmist või ette tulla tulekontakti esimesel, teisel minutil peab juba jaoülemal olema toimuvast ülevaade ja kontroll jao tule üle.

Kui sa selle moona (1000 padrunit) päevagagi sihipäraselt ära kasutad, oled juba väga-väga intensiivses lahingutegevuses. Palju on pataljoni koosseisus neid mehi, kelle ülesanne on reaalses lahingus intensiivselt tulistada? Hea kui pooled. Luurerühma, mp-rühmade/patarei, pioneeride, side, tagalarühma jms. moonakulu on suurusjärk väiksem. Pataljoni moonakulu 5-600 tuhat padrunit päevas oleks reaalne suurusjärk ning seda ka ainult siis kui tuletegevus on intensiivne. Kui on tegemis maaala hõvamise ja julgestamisega, kus vastase tegevus on hõre ning peamised moonakulutajad on VG ja luure, siis on moona kulu veel vaid mõni protsent sellest poolestki miljonist.

Kui suur kogus on miljon padrunit? Miljon padrunit on umbes see kogus, mille politsei oma püstolitele iga aasta ostab. Mul on kuri tunne, et EKV-l on märksa suuremad kogused moona taskus varuks, kui politseil. Näiteks 2006a osteti brasiiliast suurem kogus moona. Kui suur kogus just, ei ole vist kuskil isegi nimetatud aga siin vihjatud dollarikursilt saadud sääst viitab umbes 70 miljoni kroonisele tehingule. Selle raha eest võiks saada hinnanguliselt 15-20 miljonit padrunit.

[Wrangel]

See 1000 lasku isiku kohta on reaalne tulistamise kiirus. Keegi kurat sul seal täpsuslaskurit ei mängi. Tulistatakse mõnesekundilise vahega mitu 3 ... 5 lasulist valangut. Siis uuritakse kümmekond sekundit tulemust ja korratakse sama ning lähebki salve vahetamiseks. Ühe salve tühjakstulistamiseks selliste väikeste vahedega läheb aega vaid pool minutit. Nelja salvega saab anda korraliiku tuld vaid 2 ... 3(5) minutit.

See "kümneid miljoneid" on ikka mõeldud, et ka selliseid tunde tuleks, kus ka selline kogus moona kulub. Mitte ei ole see minutikulu põhjal arvutatud tunni vajadus.

Ma kordan siis üle. Moona olemasolu küsimuses ei ole tähtis kuidas selle kasutamisel sihitakse, kas otse või kaudselt. Kui mürsk sihitakse lendama 500 meetri peale siis ta on ikka sama suur kui ta sihitaks 12 km kaugusel olevale märgile. Kaugtuli ja kaudtuli ei ole samad asjad, üks näitab laskekaugust teine sihtimise viisi.

Kas nüüd jõuab kohale, et kui kaotused on tunnis sadades isikutes siis praegused ajateenijatest/elukutselistest koosnevad pataljonid sulavad kui või päikese käes. Ilma reservita ei tee mitte midagi ära.

[soesilm]

... kas meil on regulaararmee ilma reservita?

[Kapten Trumm]

Mulle õpetati, et on olemas arvestusühik nimega DOS ja üks sõduri laskemoona DOS isegi raskuspunktis pole tuhandeid padruneid ööpäevas, ei meil ega VF armees.

Selle raha eest võiks saada hinnanguliselt 15-20 miljonit padrunit

Eesti kaitsmiseks täiesti tühine kogus. 25 000 mehele umbes nädala varu.

[TTA]

See 1000 lasku isiku kohta on reaalne tulistamise kiirus. Keegi kurat sul seal täpsuslaskurit ei mängi. Tulistatakse mõnesekundilise vahega mitu 3 ... 5 lasulist valangut. Siis uuritakse kümmekond sekundit tulemust ja korratakse sama ning lähebki salve vahetamiseks. Ühe salve tühjakstulistamiseks selliste väikeste vahedega läheb aega vaid pool minutit. Nelja salvega saab anda korraliiku tuld vaid 2 ... 3(5) minutit.

Kuule ma hakkan juba kahtlema su sõjaväelises taustas mees..

See "kümneid miljoneid" on ikka mõeldud, et ka selliseid tunde tuleks, kus ka selline kogus moona kulub. Mitte ei ole see minutikulu põhjal arvutatud tunni vajadus.

Eeh? et veel tihedam tuli "intensiives lahinguolukorras" ? Maeitea, võibolla oled sa tõesti mees kellele meeldib oma laesäärt põlema lasta, aga tõesti, mida sa räägid?

Ma kordan siis üle. Moona olemasolu küsimuses ei ole tähtis kuidas selle kasutamisel sihitakse, kas otse või kaudselt. Kui mürsk sihitakse lendama 500 meetri peale siis ta on ikka sama suur kui ta sihitaks 12 km kaugusel olevale märgile. Kaugtuli ja kaudtuli ei ole samad asjad, üks näitab laskekaugust teine sihtimise viisi.

Kas nüüd jõuab kohale, et kui kaotused on tunnis sadades isikutes siis praegused ajateenijatest/elukutselistest koosnevad pataljonid sulavad kui või päikese käes. Ilma reservita ei tee mitte midagi ära.

Reservist juba räägiti siin pisut, kaugtuli aga, kulla mees, on vaid (kahjuks) paljude inimeste keelevääratus. Samamoodi nagu kaartuli. Mis on kaartule alternatiiv? Nurktuli? Või lasevad otsetulerelvad sinu arvates laseri täpsusega ja ballistika neid ei mõjuta?

[Dan]

Wrangel, aitab! Muidu tuleb valges kitlis neiu ja teeb süsti! Ja ära vaevu mulle PS-e saata, kustutan läbi lugemata.

[Wrangel]

... kas meil on regulaararmee ilma reservita?

Jah, nii nagu igal pool. Küsi 10 aastat tagasi KV-s aega teeninud isikult millisesse üksusesse ta kuulub. Kas ta oskab vastata? Ta võis aega teenida näiteks sidepatis, kuid praegu ta ju sinna ei kuulu.

See, et sõduril on rännakuvarustuses teatud kogus padruneid ei tähenda, et see oleks optimaalne kogus mitmetunnise intensiivse lahingu jaoks. See ongi ala kaitsjate eelis, sest nendel on võimalik juba rahuajal moon valmis panna ja lahingus saab seda kasutada hulgi, samas kui ründaja peab moona kaugemalt vedama ja seega tal seda napib.

Päevade arvestust ei ole mõistlik teha (enam siis veel nädala kohta). Kogu asi otsustakse esimese 100 tunni jooksul.

15 ... 20 miljonit padrunit on aastane minimaalne vajadus, et ajateenijaid õpetada ja reservistide taset hoida.

Eesti reservis peaks olema kogus alates miljardist padrunist, hajutatult erinevate ladude vahel.

[Wrangel]

...

See "kümneid miljoneid" on ikka mõeldud, et ka selliseid tunde tuleks, kus ka selline kogus moona kulub. Mitte ei ole see minutikulu põhjal arvutatud tunni vajadus.

Eeh? et veel tihedam tuli "intensiives lahinguolukorras" ? Maeitea, võibolla oled sa tõesti mees kellele meeldib oma laesäärt põlema lasta, aga tõesti, mida sa räägid?

...

Reservist juba räägiti siin pisut, kaugtuli aga, kulla mees, on vaid (kahjuks) paljude inimeste keelevääratus. Samamoodi nagu kaartuli. Mis on kaartule alternatiiv? Nurktuli? Või lasevad otsetulerelvad sinu arvates laseri täpsusega ja ballistika neid ei mõjuta?

Loe mu lauset uuesti, pole jah lihtlause. Seal räägitakse, et on ka selliseid tunde, kus kuluks niipalju laskemoona. See oli vastuseks väitele, et sellise tule korral kulub nädalas ... Miks jutustada nädalatest kui aega loetakse sellises olukorras tundides.

Kaugtuli ei ole keelevääratus vaid termin sellel teemal kuidas jagatakse laskekauguse järgi relvastust. Kaugtule relvad ei kattu kaudtule relvadega, sest esimene on liigitus laskekauguse järgi, teine aga sihtimise viisi järgi.

Kas ma pean siin tõesti seletama, misasi on kaartuli. Kui kuul 300 m kaugusel on laskmisuunast veidi madalamal siis selle tabamise nurka saab ligikaudu arvutada valemist sin a = vertikaalne muutus/ laskekaugus. Kui kuul langeb 1m ja kaugus on 300 m siis arvestage ise, et kuul tabab märki sisuliselt sama nurga alt kui ta torust välja lendas. Kaartule puhul võib saavutada isegi kuni 90 kraadist tulemust kui näiteks miinipilduja toru otse üles suunata (ärge seda kodus proovige ). Normaalne nurk, mille all mürsk märki tabab on alates umbes 60 kraadi, seega siis tabab mürsk vastast väga erineva nurga alt võrreldes selle suunaga, milles ta torust väljus. Asja tuum ei ole mitte lennutrajektoori kujus (see küll näitab millega tegu) vaid selles millisest suunast mürsk märki tabab.

[TTA]

...

See "kümneid miljoneid" on ikka mõeldud, et ka selliseid tunde tuleks, kus ka selline kogus moona kulub. Mitte ei ole see minutikulu põhjal arvutatud tunni vajadus.

Eeh? et veel tihedam tuli "intensiives lahinguolukorras" ? Maeitea, võibolla oled sa tõesti mees kellele meeldib oma laesäärt põlema lasta, aga tõesti, mida sa räägid?

...

Reservist juba räägiti siin pisut, kaugtuli aga, kulla mees, on vaid (kahjuks) paljude inimeste keelevääratus. Samamoodi nagu kaartuli. Mis on kaartule alternatiiv? Nurktuli? Või lasevad otsetulerelvad sinu arvates laseri täpsusega ja ballistika neid ei mõjuta?

Loe mu lauset uuesti, pole jah lihtlause. Seal räägitakse, et on ka selliseid tunde, kus kuluks niipalju laskemoona. See oli vastuseks väitele, et sellise tule korral kulub nädalas ... Miks jutustada nädalatest kui aega loetakse sellises olukorras tundides.

Kaugtuli ei ole keelevääratus vaid termin sellel teemal kuidas jagatakse laskekauguse järgi relvastust. Kaugtule relvad ei kattu kaudtule relvadega, sest esimene on liigitus laskekauguse järgi, teine aga sihtimise viisi järgi.

Kas ma pean siin tõesti seletama, misasi on kaartuli. Kui kuul 300 m kaugusel on laskmisuunast veidi madalamal siis selle tabamise nurka saab ligikaudu arvutada valemist sin a = vertikaalne muutus/ laskekaugus. Kui kuul langeb 1m ja kaugus on 300 m siis arvestage ise, et kuul tabab märki sisuliselt sama nurga alt kui ta torust välja lendas. Kaartule puhul võib saavutada isegi kuni 90 kraadist tulemust kui näiteks miinipilduja toru otse üles suunata (ärge seda kodus proovige ). Normaalne nurk, mille all mürsk märki tabab on alates umbes 60 kraadi, seega siis tabab mürsk vastast väga erineva nurga alt võrreldes selle suunaga, milles ta torust väljus. Asja tuum ei ole mitte lennutrajektoori kujus (see küll näitab millega tegu) vaid selles millisest suunast mürsk märki tabab.

Arghhh.. mees, tee omale vähemalt korrektne terminoloogia selgeks ennem kui rääkima hakkad. Ma juba andsin sulle lingi ju kust sa saad järgi vaadata millised on õiged eestikeelsed terminid.

[lamjak]

Kas ma pean siin tõesti seletama, misasi on kaartuli.

Ole hea, palun seleta. Saame ka targemaks. Tore oleks ka teada, mis vahemaast alates on tegu kaugtulega ja kuidas nimetatakse seda, mis jääb alla seda vahemaad? Lähituli?