www.militaar.net

Sam Beaver kirjutas: ↑03 Nov, 2023 11:15

Kapten Trumm kirjutas: ↑02 Nov, 2023 9:46 Sellest veoautode kontrollist räägib ehk selline kõnekas detail, et need ülegabariitsed rekkad, mis neid Harmeti soojakuid Paldiski sadamasse viivad, kannavad kõik rootsikeelseid silte "lai veos". Eks sellest võib järeldada, millise riigi politsei neid vaatab ja trahve väänab. Mina ei pea rootsi keelt oskama ega mõistma lugeda rootsikeelseid silte Eestis. Minuteada LS rootsikeelseid silte meil ei sätesta. Ma inimlikult saan aru, et rahaliselt maksab midagi selle 25 km sõidu pärast paar silti teha, aga noh, kõnekas (millise riigi seadusi austatakse). Rootsis saaksid eestikeelse sildi eest trahvi nagu koliseb.

Kapten, politseid oled teavitanud sellest kohutavast kuriteost? Kuriteost teatamata jätmine on ka kuritegu.

Ma ei ole kursis täpselt, kuidas see EL-is on reglementeeritud, aga ma olen näinud neid BRED LAST siltidega sõidukeid ka Saksamaal. Kui aus olla, siis pole näinud vist ühtegi ülegrabariidilist veost saksakeelse sildiga. Ongi kas BRED LAST või CONVOI EXEPTIONNEL

Ma olen näinud küll kohalikus keeles silte, nii "Lai veos" kui "Levea kuljetus" jms.
Need on saateautode küljes, tavaliselt katusel. Võib-olla Rootsis peab ka vedaja küljes selline teave olema, ei tea.

Kui laiusest rääkida siis 2,5-3 meetrit on ülegabariit aga sinna pole veel vaja ei saateautosid ega mingeid silte. Kui keegi paneb sinna mingikeelse sildi on see lihtsalt dekoratsioon.
Laiemat gabariiti näitavad tuled ning puna-valge triibulised tahvlid servadesse ning väga hea on.
Üle 3 meetri on lai veos mis nõuab saateautosid ja neil saateautodel on kohalikud keeles sildid, vajadusel nad peatavad muu liikluse, hoolitsevad et kuskilt sillast läbi ei kukutaks ega kuhugi kinni ei jäädakse jms. Veoki juhi ülesanne on rooli kruttida ja lolli näoga läbi esiklaasi välja vahtida

Laius ja täismass või teljekoormus ongi kõige rangemalt reguleeritud, kõrgus ei ole sealjuures liiga oluline. Kui veost saab mitut moodi paigutada tuleb koorem võimalikult kitsas teha.

vanahalb kirjutas: ↑03 Nov, 2023 12:37 Ma olen näinud küll kohalikus keeles silte, nii "Lai veos" kui "Levea kuljetus" jms.
Need on saateautode küljes, tavaliselt katusel. Võib-olla Rootsis peab ka vedaja küljes selline teave olema, ei tea.

Kui laiusest rääkida siis 2,5-3 meetrit on ülegabariit aga sinna pole veel vaja ei saateautosid ega mingeid silte. Kui keegi paneb sinna mingikeelse sildi on see lihtsalt dekoratsioon.
Laiemat gabariiti näitavad tuled ning puna-valge triibulised tahvlid servadesse ning väga hea on.
Üle 3 meetri on lai veos mis nõuab saateautosid ja neil saateautodel on kohalikud keeles sildid, vajadusel nad peatavad muu liikluse, hoolitsevad et kuskilt sillast läbi ei kukutaks ega kuhugi kinni ei jäädakse jms. Veoki juhi ülesanne on rooli kruttida ja lolli näoga läbi esiklaasi välja vahtida

Laius ja täismass või teljekoormus ongi kõige rangemalt reguleeritud, kõrgus ei ole sealjuures liiga oluline. Kui veost saab mitut moodi paigutada tuleb koorem võimalikult kitsas teha.

Seda peaks nüüd vaatama ikka riigiti. Eestis on ka muuseas nende Harmeti saateautodel eestikeelne silt LAI VEOS.
Mis puudutab autode tähistamist, siis näiteks Saksas on kõigil autodel, mille koorem vähegi üle haagise gabariitide ulatub endal laia veose silt küljes.

AMvA kirjutas: ↑03 Nov, 2023 12:48
Seda peaks nüüd vaatama ikka riigiti. Eestis on ka muuseas nende Harmeti saateautodel eestikeelne silt LAI VEOS.

Nojah. Saateautodel on alati kohalikus keeles silt, vedajal endal oleneb riigist. Kui Eestis see pole nõutud aga Rootsis on siis pannaksegi sinnapoole minnes kohe rootsikeelne silt. Ega see keelatud pole aga kapteni kurtmine et miks rootsi mitte eesti keeles on ülereageerimine.

Samamoodi on Soome 34 meetritel autodel vahel taga silt "Pitka". Minuteada pole see kohustuslik sest auto on igat pidi gabariidis. Silt on lihtsalt teavituseks , kui keegi hakkab mööda pressima, et eessõitja pole mingi 18 meetrine eurokökats vaid kaks korda pikem Skandinaavia auto.

vanahalb kirjutas: ↑03 Nov, 2023 14:59 Samamoodi on Soome 34 meetritel autodel vahel taga silt "Pitka". Minuteada pole see kohustuslik sest auto on igat pidi gabariidis. Silt on lihtsalt teavituseks , kui keegi hakkab mööda pressima, et eessõitja pole mingi 18 meetrine eurokökats vaid kaks korda pikem Skandinaavia auto.

Kas Eestis seda ei ole? Soomes jah käänulises kohas sellest pikast veokist möödasõitmiseks on kasulik teada, et vaja tavalisest topelt rohkem tühja maad, sellepärast kõrvalmaanteel tihti peabki tiksuma järjekorras, kuni möödasõidukoha kolmerealine tuleb.

vanahalb kirjutas: ↑03 Nov, 2023 14:59 Nojah. Saateautodel on alati kohalikus keeles silt, vedajal endal oleneb riigist. Kui Eestis see pole nõutud aga Rootsis on siis pannaksegi sinnapoole minnes kohe rootsikeelne silt. Ega see keelatud pole aga kapteni kurtmine et miks rootsi mitte eesti keeles on ülereageerimine.
Samamoodi on Soome 34 meetritel autodel vahel taga silt "Pitka". Minuteada pole see kohustuslik sest auto on igat pidi gabariidis. Silt on lihtsalt teavituseks , kui keegi hakkab mööda pressima, et eessõitja pole mingi 18 meetrine eurokökats vaid kaks korda pikem Skandinaavia auto.

Minu silmis on see rootsikeelne silt Eesti teedel näide sellest, mis riigis seadusi austatakse ja kus mitte. Kuna autodel on rootsikeelne silt, siis võib arvata, et autod lähevad koos oma ülegabariitse soojakuga laeva peale, Kapellskäris ootab neid Rootsi konvoi (sedakorda siis rootsikeelsete siltidega) ja mööda maanteed liigutakse kuskile Cramo kesklattu.

Ehk siis: see ülegabariitse silt on viisakas teha kas asukohamaa keeles või siis rahvusvahelises formaadis (convoy exceptionell või miskit sellist).

Ma miskipärast arvan, et rekkafirmad ei sõida Rootsi ka keevitamist vajavate raamide, siledavõitu rehvide või pimedaks tehtud piduritorudega, seal on asi palju karmim ja lõpeb autost ilma jäämisega, kui vahele jääd. Ja Skandinaavias on kombeks peedistada rekka omanikfirmat, mitte (ainult) juhti. Nägin kunagi Kopenhaagenis, kuidas umbes 250 autoga transpordifirmal oli oma hooldustöökoda ja tehnoülevaatuse töökoda, küsisin, et miks te siis teenust ei osta, oli kiire vastus, et katkise autoga vahele jäämine on kallim ja kui reede õhtul kell 21 avastatakse, et mõni rattapidur ei pidurda, siis ainus võimalus samal õhtul välja sõita on see kohe ise korda teha. Seejuures antud töökojal pidi olema maaletooja luba hooldada ja remontida garantiilisi autosid.

Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Nov, 2023 16:03
Minu silmis on see rootsikeelne silt Eesti teedel näide sellest, mis riigis seadusi austatakse ja kus mitte.

Kui Eestis ei nõuta et vedaja küljes oleks niisugune silt siis seda ei pandagi sinna. Ei eesti ega rootsi keeles. Kui Rootsis nõutakse siis pannakse rootsikeelne silt kohe sinnapoole teele asudes. Kes neid seal laevas või sadamas ümber lappab?

Samalaadne näide on "Angles morts" silt. See näitab veoauto kõrval kakerdajatele alasid kuhu juht ei näe. Niisugust silti nõutakse ainult Prantsusmaal ja tekst on prantsuse keeles. Sellegipoolest sõidab ka Eestis "Angles morts" siltidega autosid. Kui keegi on Prantsusmaale sattunud peab ta need peale kleepima ja võib-olla läheb millalgi veel. Hispaaniast Luunja kurke tooma või midagi. Neid kleepse ei kista piiril maha ja ega nad leiba küsi kui küljes on.
Soomes on neid ka müügil ja imede-ime , mitte soome vaid puhtas prantsuse keeles.

https://www.sarkacaravan.fi/product/161 ... zrEALw_wcB

Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Nov, 2023 16:03

Minu silmis on see rootsikeelne silt Eesti teedel näide sellest, mis riigis seadusi austatakse ja kus mitte.

Oskad välja tuua ka selle, millist seadust rikutakse?

Keeleseadus äkki?
Ma saan suurepäraselt aru, miks see on rootsikeelne. Sest meil vaadatakse sellisele asjale läbi sõrmede, Rootsis aga mitte. Rootsis saad sa eestikeelse sildiga sõitmise eest niiet mäletad. Kuna vaadatakse läbi sõrmede, ei viitsi vedaja selle 30 km sõidu pärast eestikeelset panna, pannakse kohe rootsikeelne (konvoiautodel on eestikeelne).

Samalaadne näide on "Angles morts" silt.

Antud silt on samaväärne selle aitäh sildiga, mis busside taga on. Ülegabariitse veose tähistamine tuleb aga seadusest.

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Nov, 2023 11:09 Keeleseadus äkki?
Ma saan suurepäraselt aru, miks see on rootsikeelne. Sest meil vaadatakse sellisele asjale läbi sõrmede, Rootsis aga mitte. Rootsis saad sa eestikeelse sildiga sõitmise eest niiet mäletad. Kuna vaadatakse läbi sõrmede, ei viitsi vedaja selle 30 km sõidu pärast eestikeelset panna, pannakse kohe rootsikeelne (konvoiautodel on eestikeelne).

ma just mõtlesin seda sult küsides, et ega sul peale keeleseaduse muule viidata pole

aga no vanapagan pidi näljaga ka kärbseid sööma.
keeleseadusele viitamine on küll kõige mõttetum, siis võiks kõik need veoautod ja kaubikud ette võtta ja hakata uurima, mis ja mis keeles neil igasugused kirjad peal on
Trummile veidi lugemist https://www.riigiteataja.ee/akt/124072012015

Amva, mis sellest lähiajaloo dokumendist lugeda? Sama hooga võiks ka LE uuesti ette võtta?

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Nov, 2023 11:09 Rootsis saad sa eestikeelse sildiga sõitmise eest niiet mäletad.

Samalaadne näide on "Angles morts" silt.

Antud silt on samaväärne selle aitäh sildiga, mis busside taga on. Ülegabariitse veose tähistamine tuleb aga seadusest.

"Angles morts" tuleneb Prantsusmaal samuti seadusest ja kui seda pole tõmmatakse rivist välja tee äärde. See aga ei takista kuidagi niisuguse sildiga ka igal pool mujal sõitmast sest mujal sellist seadust pole.

Keegi ei keela ka Rootsis mingi eestikeelse sildiga sõitmist. Rootsi keeles peab olema see info mis kohaliku seadusega nõutud on.

Ehk siis küsimus - millise seaduse järgi peab Eestis olema vedajal silt "Lai veos"? Just silt mitte puna-valged lapakad, laiemaks viidud ganariidituled jms.

2korda2 kirjutas: ↑09 Nov, 2023 11:25 Amva, mis sellest lähiajaloo dokumendist lugeda? Sama hooga võiks ka LE uuesti ette võtta?

ega need põhipunktid ei ole muutunud ega kehtetuks tunnistatud, isegi kui tervikseadus on oma kehtivuse kaotanud

2korda2 kirjutas: ↑09 Nov, 2023 11:25 Amva, mis sellest lähiajaloo dokumendist lugeda? Sama hooga võiks ka LE uuesti ette võtta?

Kõlbab väga hästi. Lihtsalt tuleb paremast ülanurgast valida "hetkel kehtiv" ja voilaa. Kes viitsib, võib ka erinevusi võrrelda.

Hetkel kehtiv siis: https://www.riigiteataja.ee/akt/109092015002

AMvA kirjutas: ↑09 Nov, 2023 11:12 aga no vanapagan pidi näljaga ka kärbseid sööma.
keeleseadusele viitamine on küll kõige mõttetum, siis võiks kõik need veoautod ja kaubikud ette võtta ja hakata uurima, mis ja mis keeles neil igasugused kirjad peal on
Trummile veidi lugemist https://www.riigiteataja.ee/akt/124072012015

Eriti tarkadele: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_2.pdf#
Kus sa näed seal rootsikeelseid kirjasid?