Uued relvasüsteemid EKV-le

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

hummel kirjutas:Ilma brigaadi taseme juhtimise ja logistikata on ülejäänud vastav raskerelvastus lahingus suhteliselt kasutu raud.
Laest võetud numbreid kuhugi pöördumistesse kirjutada on diletantlik, sest relvi ei hangita kunagi mitte kaalu, vaid üksutele vajalike koguste kaupa.
No ega sellest udusest arenguplaanist ka ei selgu, millistesse üksustesse need lisanduvad 9000+ meest formeeritakse.

Samas ei keela keegi igasse kaitseringkonda ühte suurtükiväepataljoni luua. Pole selles midagi nii ulmelist, et kõike peab brigaadi alt tegema. Mis seal brigaadis siis nii erilist on, et ilma selleta pauku teha ei saa - kas pataljoni tagalakompanii ei saa hakkama mürsukastide veoga või veoautod ei jaksa vedada, või suurtükid ei lase pataljoniülema käsu peale?

Kaitseringkond on niiehknaa brigaad, mida ametlikult ei taheta brigaadiks teha - siis peab hakkama ju teatud varustust ostma. Viimane on aga paha, sest kamina arvates võrdub riigikaitse missioonidega. Samas ilma raskerelvade piisava toetuseta jalavägi on hävingule määratud ja kunstlikult mingit opstruktuuri õhku täis puhumist pole mõtet teha, kui tema võitlusvõime poolik on.

Vahet pole. Selleks, et see 25 000 meest oleks ka võitlusvõimeline, on vajalik neile tekitada ka piisav LT ja LTT. Kui LTT-ga venitaks kuidagi välja kaitseringkonna tsiviilstruktuure ekspluateerides (makstes lõivu mobiilsuses), siis raskerelvad+muu kama on vaja osta ja väljaõpe korraldada. See on kavast puudu. Vaevalt et see kahe silma vahele jäi- järelikult toodetakse taotluslikult juurde kahuriliha ja ei arendada raskerelvastuse poolt järgi.

Jääb mulje, et meilgi hakkavad avalduma missioonide kahjulikum pool - võitmatu kergjalaväe usk.



Kui neid pole, on meil järjekordne armee paberil - nagu Kõutsi ajal oli.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lupus
Liige
Postitusi: 872
Liitunud: 02 Juun, 2005 12:44

Postitus Postitas Lupus »

Krt mehed mida te jahute !? Mitte pooltki sellest millest te siin unistate ei tule meile kunagi. Kaitsekulutusi piiratakse tõenäoliselt see aasta 1 milijardi võrra. Kui suureks kujuneb kärbe järgmine aasta ? keegi ei tea. Muidugi on minugi jaoks täielik müstika miks ei ole meil võimalik osta 8-10 kasutatud hävitajat mis makasvad sama palju kui paar uut kopterit? Katsuks parem arutada mida annab teha nende vahenditega mis meil on ?
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6601
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Lemet viitas juba Postimehe artiklile ning selle loo valguses tekib mul mulje, et meie ainus brigaad on mõeldud lahingute pidamiseks ja ülejäänud (kümned) tuhanded on mõeldud omakaitse funktsioone täitma ehk valvavad sadamaid, lennujaamasid, sildasid, valitsushooneid, vallamajasid jne. Muu hulgas ajavad taga võimalikku viiendat kolonni ning sabotööre. Tegemist on puhtalt politseiliste ülesannetega. Reaalne tulejõud, millest puudumisest räägib Kilo Tango kiri, tuleb aga mujalt.
Kui sisse tuua Gruusia sõja analoog, siis mäletate millise reaktisooni kutsus esile USA Tomahawke kandma laeva ilmumine Gruusia rannikule. Venelased arvasid, et nüüd on Moskvaga linna ja Kremliga ühel pool. Tänapäeva liitlaste (eelkõige USA) sõjatehnikat arvesse võttes ei ole minu meelest vahet, kas need lennukid maanduvad Ämaris või kas laevad on Tallinna reidil. Majanduslikult kalkuleerides on üsna küsitav, et kas jänkidel on odavam siia oma mehed (Saksamaal asuv Stryker brigaad) maale tuua ja lennukid Ämarisse maandada ning siis sõda pidama hakata või istuda raketikandjaga Taani väinades. Kui jänkid tahavad, siis loputavad nad vastast üsna kaugelt ja üsna efektiivselt. Meie ülesanne on rõhuda sõnale "tahtma". Siit ka küsimus kuidas seda teha.
Kasutaja avatar
Pirr
Liige
Postitusi: 541
Liitunud: 07 Dets, 2007 14:08
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas Pirr »

Tegin Kilo Tango ühes tekstilõigus väikseid täiendusi (parandused punasega):

Veider on, et plaanis ei ole mitte mingisugust suurtükiväe laiendamist. Nimeliselt on ära mainitud reaktiivsuurtükivägi, pidades siinkohal ilmselt silmas MLRS süsteeme, kuid täiesti on tähelepanu alt väljas meie suurtükiväe ebaproportsionaalsus jalaväega võrreldes (24tk 155mm haubitsaid ja sadakond miinipildujat on meie jalaväelaste arvu arvestades tühine kogus). Soomest laekuvad vanad Nõuk. päritolu 122 mm D-30 haubitsad asja eriti ei paranda, olles pigem viimase meeleheitliku kaitseliini relvad ja seda peamiselt nende kohmakuse tõttu (nende üles seadmine ja maha võtmine võtab rohkem aega kui FH-70-l. Samuti on sihitamine täiesti erinev. Samuti on D-30 väikese tuleulatuse tõttu nende praktiline kasutamine küsitav. Operatiivstruktuuril on juba praegu suurtükiväge ja miinipildujaid liiga vähe. Suurtükiväeta jalavägi on praktiliselt kahuriliha. Kahekümneviietuhandelise operatiivstruktuuri tuletoetuseks on vaja juurde osta ca 90-100 haubitsat ja ca 400 eri miinipildujat (eeldavad muidugi vastavaid muudatusi ka kaitseväe senises ülesehituses), mis on kahtlemata suurhange ning peaks leidma kajastust ka kriitika all olevas üllitises. Panustades aga tänapäevasesse kiireloomulisse sõjalisse konflikti paremini sobivatesse iseliikuvatesse haubitsatesse, oleks neid vaja ilmselt poole vähem kui järelveetavaid haubitsaid. Iseliikuvad haubitsad on küll tuntavalt kallimad, võrreldes järelveetavate haubitsatega, aga on see-eest ka mobiilsemad, pakuvad ka meeskonnale kaitset kuulide-kildude eest ja nende ellujäämise % lahinguväljal on samuti märksa suurem kui järelveetaval haubitsal. Eesti oludesse võiks sobida oma väga hea hinna-kvaliteedi suhte tõttu kasutatud Tšehhi päritolu 152 mm SpGH "DANA" või uuem 155 mm SpGH "ZUZANA" mudel.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

kaur3 kirjutas:Kui sisse tuua Gruusia sõja analoog, siis mäletate millise reaktisooni kutsus esile USA Tomahawke kandma laeva ilmumine Gruusia rannikule. Venelased arvasid, et nüüd on Moskvaga linna ja Kremliga ühel pool. Tänapäeva liitlaste (eelkõige USA) sõjatehnikat arvesse võttes ei ole minu meelest vahet, kas need lennukid maanduvad Ämaris või kas laevad on Tallinna reidil. Majanduslikult kalkuleerides on üsna küsitav, et kas jänkidel on odavam siia oma mehed (Saksamaal asuv Stryker brigaad) maale tuua ja lennukid Ämarisse maandada ning siis sõda pidama hakata või istuda raketikandjaga Taani väinades. Kui jänkid tahavad, siis loputavad nad vastast üsna kaugelt ja üsna efektiivselt. Meie ülesanne on rõhuda sõnale "tahtma". Siit ka küsimus kuidas seda teha.
Ja asi oli ka selles, kui väga "tahtis" Venemaa Gruusiat vallutada. On üsna selge, et kui Gruusia vallutamine oleks olnud hädavajalik, siis oleks võinud USA oma Tomahawki laevu kasvõi 20 tükki sinna Bosporose väina üles rivistada, kuskil mägede vahel, halvasti radari ja muude sensoritega jälgitavasse tegevust poleks nende Tomahawkidega eriti segada suudetud. Gruusias üritas Kreml lihtsalt vargapoisina käitudes Gruusiale nätaka ära panna, USA-ga sõjalist konfrontatsiooni ei olnud asi selgelt väärt.

Sama küsimus tekib ka Eestis võimalike sõjaliste stsenaariumite hindamisel. Kui VF on ikka nurka surutud, siis ei koti teda ka kümme lennukikandjat Taani väinades. Kui küsimus on nätaka andmises venelaste diskrimineerimise eest, siis suuri riske ei võeta.

Antud arengukavast niipalju, et sellisel kujul ei heiduta see Eesti sõjavägi kedagi ega midagi. Eesti on kaitsmata ootamatuste vastu ja selliseid stsenaariume tark vastane ka kasutaks.

Korraliku õhuväeüksuse olemasolu (kas NATO või Eesti, vahet pole) välistab vastase sõjaplaanist igasugu mütsiga löömised nagu Hummel kirjutas - "maandame õhudessanti kesk Tallinna lennujaama" jne. Kui mütsiga lüüa ei saa, siis jääb vastase optioniks pidada venivat maismaasõda - mis on vastase jaoks ebameeldivam ja mille ettevalmistused on kergemini avastavad.

Tänase päeva seisuga tehakse polgusuuruse taktikaliste pommitajate üksusega õhuavantüür nt EV karistamiseks ära nii, et meie saame sellest teada siis, kui lennukid radarile ilmuvad ja natuke aega peale seda kustub kahtlemata ära ka ka radaripilt. EKV on järgmise poole tunni pärast viidud 1992. a tasemele ja EV tsiviilinfra 1944. tasemele ja kuigi Läänest tuleb äge sõnavaht, siis tuumariigile seepärast keegi sõda kuulutama ei hakka. Pigem annavad väheke finantsabi segipommitatud eurokasarmute ülesehitamiseks ja vana varustust hävitatu asemele. Sellise käigu mõju niigi olematule kaitsetahtele ja võitlusmoraalile pole vist mõtet kirjeldada. On üsna selge see, et õhutõrjerakette kõikide sõjaliste objektide kaitseks ei jätku ja ainuke taktikaliselt paidlik lahendus on hävituslennuvägi.

Tähelepanuvääriv fakt on, et kaks viimast Venemaa presidenti on oma ametiaega alustandu "tuleprooviga" - Putin lendas peale vande andmise tseremooniat Vladikavkazim vägesid inspekteerima ning Medvedjev alustas oma karjääri Gruusia sõjaga. Jääb vaid loota, et järgmine katse pole vene elanikkonna õiguste sõjaline kaitse nt Eestis. Ilma õhukaitseta riigile sobiks hästi panna ootamatu plarakas, tõmmata oma jõud tagasi ja teha nägu, et oli jah üks väike politseioperatsioon.

Kogu võidujooks hakkab käima valmisolekule. Meie maavägede valmisolek on olematu ja vastane ei võta tõenäoliselt ette samme, mis võimaldavad meil valmisolekut tõsta - asi üritatakse ära ajada enne, kui jõutakse mobilisatsioon teha või mingeid abivägesid saata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6601
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Juba OT, kuid Trummile üks kirjake.
The Bush administration has been "unthinking and unblinking" in its support for Saakashvili, and was sorely let down in August when Georgia moved against pro-Russian separatists in breakaway South Ossetia, said James Nixey, a research fellow on the Russia and Eurasia Program at London's Chatham House.

Critics suggest Bush might have failed to make clear the limits of his indulgence, with disastrous consequences. Georgia's former envoy to Russia told a parliamentary inquiry Saakashvili believed he had U.S. backing for the strike on South Ossetia.

A new administration could bring greater pressure on Saakashvili to follow through with real reform, especially faced with a resurgent opposition that blames him for the war.

Nixey said a change at the White House could bring "a more nuanced U.S. policy towards Georgia."

"Saakashvili has promised to hold himself to a higher standard," he said. "This is his only chance of success. Without that, he hasn't a chance with the new administration."
http://uk.reuters.com/article/email/idU ... dChannel=0
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Viimati muutis Kapten Trumm, 26 Jaan, 2009 13:48, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6601
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Järgneva lingi on aga õpetlik lugu sellest, et lahingust võitjana väljumine ei tähenda sõja võitu. Briti ja Prantsuse paratrooperitel oli ka kindlasti laul huulil :)

http://en.wikipedia.org/wiki/Suez_crisis
allatah
Liige
Postitusi: 1068
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Postitus Postitas allatah »

Üks tobe mõte veel.
Milan/Mapats vs. rannadessant. Räägitakse ju, et tankitõrjesüsteeme hangitakse juurde.
Ma saan aru, et ujuvale asjale on vaja uppumiseks tekitada auk allapoole veepiiri, aga vaevalt, et Milaniga pihtasaamine ühelegi ujukile hästi mõjub.
Kas stabiilselt platvorimilt (maalt), saaks üldse sihtida mõnda peaaegu vee all olevat dessantsoomukit?
Probleemiks oleks vist see, et isegi kui neid kasutada, jäävad Milanid peaaegu kogu oma tegevusraadiuses vastase kuulipildujate tule ulatusse. Ja mapatsit vist ei ole jällegi piisavalt.
Ehk siis mobiilsete rannakaitseraketisüsteemide säästuvariant:
1jeep raketiheitjaga, 1jeep laskemoonaga, 1või 2jeepi kaitsemeeskonnaga, kes täidaks ühtlasi ka luure ülesannet. Üks jeep võiks koosneda näiteks kahest luurajast (luurepaar vms.), kes kontrolliks üpriski suurt ulatust. Õnneks suudab ju üks mees binokliga vaadelda üpriski laia piirkonda merel. Ning teisel mehel võiks olla ka kuulipilduja, mis kataks piirkonda saabuvat raketisüsteemi ning valmistaks peavalu ka juba randa jõudnud vastase üksustele.
Ütleme siis näiteks üks jeep (2meeskonda) läheks raketisüsteemiga jeebist 5km ühele poole, paneks ühe luuremeeskonna maha ja sõidaks ise veel 5km eemale postile. Ning teine jeep läheks teises suunas. 20km on vähemalt vaatluspostidega kaetud ning (eeldusel ,et milan suudab midagi dessandi vastu ära teha) selle 20km ulatuses on ka üks raketiseade, mis on üpriski mobiilne.
Tallinnast Narva on vist väga laias laastus 200km. Lisaks veel piirkonnad, kuhu ei saa dessanti maandada (pankrannik). Ehk siis selle vahemaa peale 10 taolist üksust.
Pakun lambist, et kõikide ülesannetega peale raketi juhtimise, saavad vabalt hakkama inimesed, kes on ajateenistuses käinud ja suudavad B-kategooria sõidukit juhtida.

Iseküsimus on muidugi see, et kas üks jeep jõuab 10km kaugusele ajaga, mis kulub dessandi tuvastamisest rannikule jõudmiseni.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Norra kasutab rannakaitses kergetelt alustelt lastavat Hellfire't. Kuigi neil on F-16 pealt lastavad AGM-119 Penquin õhk-laev raketid ka. Need on kerged raketid, mis on muidu ette nähtud kopteritele. F-16 võtab peale korraga 4 raketti. Hinda leida ei õnnestunud, kuid võib arvata, et kuna ta on Harpoonist lihtsam-väiksem, siis hinnaklass võiks olla ca 400-500 tuhat USD tükist. Ehk umbes võrdne kavandatava keskmaa õhutõrje ühe raketiga. Ehk juttu, et on ülejõu käiv, on Kamina hülge möla.

http://www.fas.org/man/dod-101/sys/missile/agm-119.htm

Vene meredessant maabub kahes osas - kõigpealt eelsalk kopteritelt või õhkpadjal laevadelt (sellisele ei tee Milan midagi), kes hõivab maabumiskoha ja likvideerib seal olevad Milani-mehed. Seejärel tulevad suured dessantlaevad üsna ranna ligidale ja hakkavad sõltuvalt kaldast kas vette või lausa kaldale üle aparelli tanke ja soomukeid maandama. Vette maandamisel tulevad tankid snorkliga ja on vee all, soomukid (BTR) ujuvad. See milani-värk ei toimi. Õhkpadjal dessantlaev liigub 40++ sõlmelise kiirusega (20++ m/sek), tabamine on keeruline+kumulatiivrakett on nii suure objekti jaoks vähetõhus - vaja oleks HE'd. Hellfirel on lõhkelaeng natuke teisest klassist ka kui Milanil. Pluss Milani 4ne kast kaalub mingi 85kg, nii käeotsas sellega randa ei jookse ja autoga igale poole ei pääse.

Mitte ilmaasjata pole sellel Penquinil 120 kg lõhkelaeng ja seegi rakett on mõeldud väikeste laevade vastu....
Viimati muutis Kapten Trumm, 26 Jaan, 2009 15:57, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Norra kasutab rannakaitses kergetelt alustelt lastavat Hellfire't. Kuigi neil on F-16 pealt lastavad AGM-119 Penquin õhk-laev raketid ka. Need on kerged raketid, mis on muidu ette nähtud kopteritele. F-16 võtab peale korraga 4 raketti. Hinda leida ei õnnestunud, kuid võib arvata, et kuna ta on Harpoonist lihtsam-väiksem, siis hinnaklass võiks olla ca 400-500 tuhat USD tükist. Ehk umbes võrdne kavandatava keskmaa õhutõrje ühe raketiga. Ehk juttu, et on ülejõu käiv, on Kamina hülge möla.

http://www.fas.org/man/dod-101/sys/missile/agm-119.htm
Minu kunagises kalkulatsioonis peaksid pingviini hinnad sees olema. Otsi üles kui viitsid. Kusagil selle teema 20-datel lehekülgedel.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

allatah kirjutas:Üks tobe mõte veel.
Milan/Mapats vs. rannadessant. Räägitakse ju, et tankitõrjesüsteeme hangitakse juurde.
Ma saan aru, et ujuvale asjale on vaja uppumiseks tekitada auk allapoole veepiiri, aga vaevalt, et Milaniga pihtasaamine ühelegi ujukile hästi mõjub.
Kas stabiilselt platvorimilt (maalt), saaks üldse sihtida mõnda peaaegu vee all olevat dessantsoomukit?
Probleemiks oleks vist see, et isegi kui neid kasutada, jäävad Milanid peaaegu kogu oma tegevusraadiuses vastase kuulipildujate tule ulatusse. Ja mapatsit vist ei ole jällegi piisavalt.
Sellepärast Milanit sel otstarbel keegi ka ei kasuta. Millegi pärast juhtmetega juhitavat raketti ei tarvitata mitte kusagil rannakaitseks, sest nendega ei saavat lasta üle vee. Pealegi on Milan otsetabamisega rakett, Javelin Eurospike jms. sobivad on pigem top-attack raketid. Top-attack mõjub selle pärast, et sulametalli juga lööb põhjast läbi ja ehkki auk ei ole suur on pärast pauku laeva tungiv vesi põhjus paanikaks. Ja muidugi teeb plahvatus oma töö. Ja mitte väikese. Eurospike on optilise kaabliga juhitav, Javelin juhib ennast ise.
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Postitus Postitas Xender »

Kui võtta eelduseks, et Aim 120 saab lasta ükskõik mille pealt ja radareid meil omajagu on.

Siis 12 hävitaja + 300 - 400 milli aastas eest saaks hankida neid ikka suht suurtes kogustes keskmaad, st ikka sadades ühikutes.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Xender kirjutas:Kui võtta eelduseks, et Aim 120 saab lasta ükskõik mille pealt ja radareid meil omajagu on.

Siis 12 hävitaja + 300 - 400 milli aastas eest saaks hankida neid ikka suht suurtes kogustes keskmaad, st ikka sadades ühikutes.
Ei ole see asi nii lihtne. Alustades sellest, et radareid ei ole meil üksjagu lõpetades sellega, et kogu see värk ei tööta nii nagu uusaastarakettide laskmine, et sihid kusagile kanti ära ja siis pand tikust tuld. Laskeseadmed on kallid, vajalikud radarid on väga kallid, väljaõpe on väga kallis jne. Pealegi on maapealsel raketil taevase ees kineetilise ja potentsiaalse energia puudujääk, mistõttu on radarivastase raketiga vastane ammu enne laskeulatuses kui maa pealt lasta saab. Ja nii edasi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Xender kirjutas:Kui võtta eelduseks, et Aim 120 saab lasta ükskõik mille pealt ja radareid meil omajagu on.

Siis 12 hävitaja + 300 - 400 milli aastas eest saaks hankida neid ikka suht suurtes kogustes keskmaad, st ikka sadades ühikutes.
3 kompleksi a' 1 radar, juhtimispunkt ja kaks laskeseadet maksid Hollandile 60 miljonit USD

Eestisse on minimaalselt vaja 3 kolmest "kobarat" - üks Tallinn, teine Paldiski-Ämari ja kolmas Tapa. Kokku 180 miljonit USD (ca 2 miljardit EEKi). Laskekaugus ca 40 km. Ei ole nii, et paned üheainsa radari püsti ja "tehtud". Võimalik, et Tallinna on rohkem vaja. Reegel on, et dubleeritakse kolmekordselt.

Iga kompleks vajab mehitamiseks 22 inimest, kokku 198 meest. Arvestades, et rahuajal ei istuda silm punnis 24/7 pultide taga, siis võid selle rahulikult kolmega korrutada (et tagada 8h vahetused - vaevalt et kaader hakkab 24h panema). Aga võib-olla paneme kell 17.00 radarid kinni. Ma jämedalt arvestasin kokku ainuüksi palkadeks-maksudeks üle 100 miljoni. Lisaks hooldus, baaside rajamine, varjendid, logistika, valve jne.

Kokku saame investeeringuteks 180 miljonit USD (mille eest saab 20 kasutatud hävituslennukit) koos jooksvate kuludega, mis kisuvad lennueskadrilliga samasse suurusjärku.

Võimalik, et meie targad arvasid, et 1 kompleks Tallinna, 1 Ämari ja üks Tapale - ja TEHTUD. Selline "õhukaitse" on pakasuhha. Reegel on, et igat kompleksi peab katma kaks naaberkompleksi.

Aga kas riigikaitse peab tõhus olema? Järsku on kellelgi eluline huvi käia välismaal relvatootjatel külas, nautida demostratsioone ja kõike, mis sellega kaasas käib. Peale keskmaa ÕT ostmist avaneb ju uus võimalus soetada paar kõrgtehnoloogilist raketirekkat.

Üks NASAMSi kompleks maksab kahe kasutatud F-16 hinna ja tema jooksvaks käigushoidmiseks on vaja samapalju personali kui kahe lennuki jaoks. Jooksvate kulude osas ei oska kommenteerida, aga tõenäoliselt on need sarnases suurusklassis.

Niiet arengukava oluline "järeldus" ei ole tõsi. Ja ülaltoodud arvestused ongi see imepõhjus, miks isegi rikkad riigid ostavad ÕT raketikomplekse väga piiratud arvul ja panustavad lennuväele. Sest lennuvägi pakub märksa paremat kulu/efekti suhet tänu multifuntsionaalsusele, mobiilsusele ja kõrgele ellujäämisvõimele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline