Tsinkimine
- dZonn
- Liige
- Postitusi: 204
- Liitunud: 08 Veebr, 2005 14:24
- Asukoht: Kanepi (Põlvamaa)///Tartu
- Kontakt:
Tsinkimine
Oleks hea, kui keegi annaks mõne lingi või kirjeldaks ise võimalikult hästi, kuidas on koduste vahenditega võimalik metallesemeid tsinkida.
Tsinkimise koha pealt ei oska öelda, aga kroomimise-nikeldamise koha pealt maksaks ikka asjaga tegelevate ettevõtete poole pöörduda. Vähemalt kroomimisega tegelevat keskid kuskil idavirus nii, et kroomitavad kannid tuleb viia teletorni juurde motopoodi ja sealt küsida. Vähemalt mõned aastad tagasi oli see nii. Kas see värk enam töötab - ei tea. Mõtlen, et äkki need fanatid seal idavirus tsingivad siis ka.
Asi nimelt selles, et need kemikaalid, mis sinna galvaanikavannidesse käivad, on räigelt mürgised ja koduste kroomimisproovide käigus on inimesi teise ilma ka läinud.
Asi nimelt selles, et need kemikaalid, mis sinna galvaanikavannidesse käivad, on räigelt mürgised ja koduste kroomimisproovide käigus on inimesi teise ilma ka läinud.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
- dZonn
- Liige
- Postitusi: 204
- Liitunud: 08 Veebr, 2005 14:24
- Asukoht: Kanepi (Põlvamaa)///Tartu
- Kontakt:
Tausta siis ka igaks juhuks. Mul on üks äärmiselt roostes k98. Rooste sai maha, kuid selline krobeline ta ikka jäi ning vääga roostekarva kah. Mõtlesin et tsingiks pealt kuigi ära saab normaalsema väljanägemise. Enne vaja muidugi kuigi siledamaks ka saada
Keegi teadjam võiks seda ka öelda, et kuidas neid roostetekkelisi konarusi maha saab. Kas peaks millegagi konarused ära täitma või? Lihvimisega lähen ilmselt enne lolliks kui asjast asja saab.
Keegi teadjam võiks seda ka öelda, et kuidas neid roostetekkelisi konarusi maha saab. Kas peaks millegagi konarused ära täitma või? Lihvimisega lähen ilmselt enne lolliks kui asjast asja saab.
Lihvimisega saad ta mõõdust välja ka.
Vanasõidukihaiged teevad nii: nühivad rooste täielikult maha. Siis lasevad asja ära vasetada (vanasti võeti asi galvaanikaliinilt ukselukkude vahelt maha peale vasetamist, galvaanikaliin käis umbes selle põhimõttega, et raudjunnile kaeti vask, siis kroom (kollakas) ja lõpuks nikkel(sinakas).)
Vasetatud jupp lihviti üle, vask lihviti niimoodi maha, et roosteaukudesse jäi alles ja siis vastetati uuesti ja niimoodi lihviti-vasetati mitu korda kuni augud vaske täis said. Suuremad augud tilgutati gaasikeevitusega sula vaske täis ja lihviti siledaks. Viimane laks enne kroomimist oli viltkäiaga poleerimine.
Meeletu töö ja nühkimine, aga stanged ja radikavõred saadi niimoodi peegliteks.
Kui aga niisama miski vidin, siis ma prooviks teda kruntida, pahteldada ja värvida. Saaks ka kena asja. Eriti, kui ta ei pea metallik välja nägema.
Vanasõidukihaiged teevad nii: nühivad rooste täielikult maha. Siis lasevad asja ära vasetada (vanasti võeti asi galvaanikaliinilt ukselukkude vahelt maha peale vasetamist, galvaanikaliin käis umbes selle põhimõttega, et raudjunnile kaeti vask, siis kroom (kollakas) ja lõpuks nikkel(sinakas).)
Vasetatud jupp lihviti üle, vask lihviti niimoodi maha, et roosteaukudesse jäi alles ja siis vastetati uuesti ja niimoodi lihviti-vasetati mitu korda kuni augud vaske täis said. Suuremad augud tilgutati gaasikeevitusega sula vaske täis ja lihviti siledaks. Viimane laks enne kroomimist oli viltkäiaga poleerimine.
Meeletu töö ja nühkimine, aga stanged ja radikavõred saadi niimoodi peegliteks.
Kui aga niisama miski vidin, siis ma prooviks teda kruntida, pahteldada ja värvida. Saaks ka kena asja. Eriti, kui ta ei pea metallik välja nägema.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Vasetamisega vaevanägemisel on rohkem mõtet siis,kui töödeldav asi saab tulevikus töötama ilmastikutingimuste ja karmima niiskusrezhiimi käes,nagu autodega enamasti sünnib. Roostest aukliku sõjaaegse vindiga jahile ilmselt keegi enam ei lähe.Seega saab juttu olla tuppa seinapeale suveniiriks riputamisest.Mina pakuks ka,et sel puhul käib täiesti vabalt tavaline veidi kõvem autopahtel.Lihtne lihvida ja kerge pärast krundi ning musta mattvärviga katta.Soobel kirjutas:Lihvimisega saad ta mõõdust välja ka.
Vanasõidukihaiged teevad nii: nühivad rooste täielikult maha. Siis lasevad asja ära vasetada (vanasti võeti asi galvaanikaliinilt ukselukkude vahelt maha peale vasetamist, galvaanikaliin käis umbes selle põhimõttega, et raudjunnile kaeti vask, siis kroom (kollakas) ja lõpuks nikkel(sinakas).)
Vasetatud jupp lihviti üle, vask lihviti niimoodi maha, et roosteaukudesse jäi alles ja siis vastetati uuesti ja niimoodi lihviti-vasetati mitu korda kuni augud vaske täis said. Suuremad augud tilgutati gaasikeevitusega sula vaske täis ja lihviti siledaks. Viimane laks enne kroomimist oli viltkäiaga poleerimine.
Meeletu töö ja nühkimine, aga stanged ja radikavõred saadi niimoodi peegliteks.
Kui aga niisama miski vidin, siis ma prooviks teda kruntida, pahteldada ja värvida. Saaks ka kena asja. Eriti, kui ta ei pea metallik välja nägema.
Tsingitud,vasetatud või kroomitud pinnaga püss näeks seina peal muidugi väga eriline välja,aga ilmselt mitte 100% autentne.
Soobli jutule väikseks paranduseks, et nikkel kollakas ja lõppkiht kroom sinakas-valge. Kroomi kõvadus kordi tugevam kui niklil, galvaaniline kroom jääb poorne, seepärast kasitatakse aluskihina niklit, muidu kipub niiskus kroomist läbi tungima ja teras hakkab roostetama.
Galvaanilisel katmisel peab aluspind olema võimalikult puhas, roostepesade-jälgedega materjali pole mõtet katta. On ka elektrokeemilise poleerimise meetod mille käigus töödeldaval metallil elektokeemiliselt eemaldatakse kõrgemad konarused ja saadakse ideaalilähedane sile pind aga see on mingite mikronite teema rohkem. Tsungitud toru näeb mu arust kuidagi ersats ja odav ka välja.
Galvaanilisel katmisel peab aluspind olema võimalikult puhas, roostepesade-jälgedega materjali pole mõtet katta. On ka elektrokeemilise poleerimise meetod mille käigus töödeldaval metallil elektokeemiliselt eemaldatakse kõrgemad konarused ja saadakse ideaalilähedane sile pind aga see on mingite mikronite teema rohkem. Tsungitud toru näeb mu arust kuidagi ersats ja odav ka välja.
-
halleluuja
- Liige
- Postitusi: 167
- Liitunud: 28 Dets, 2004 11:32
- Asukoht: Wesenberg
- Kontakt:
Astu sisse kuskile relvapoodi ja küsi sellist toodet nagu Gun Blue, ehk relva sinetaja. Tegemist on vahendiga, mis terasele peale kandes moodustab sinna keemiliselt raudoksiidi kihi.
Sarnane vahend on ka Excalibur Metal Burnishing, milles toimeainena seleendioksiid 1%. Kasutasin seda ise sihtotstarbeliselt - haljal metallil moodustas musta mati kihi, samas silus originaaloksiidikihi kulumised ja tulemus oli ühtlane must oksiidikiht. Põhiline on see, et aluspind oleks korralikult roostest, tolmust jms puhastatud. Oksüdeeritud pinna võib lõpliku tulemuse saavutamiseks üle poleerida õlise puuvillase lapiga.
Samas tööstuslikult kasutatakse ilmselt termilist oksüdeerimist, ehk siis terasdetail kuumutatakse teatud temperatuurini ning seejärel töödeldakse (lina)õliga. Koduste vahenditega toimetades on see protseduur jällegi küsitava väärtusega, sest ilmselgelt on vajalik kvaliteetse oksiidikihi saavutamiseks ühtlaselt kogu oksüdeeritava detaili ulatuses kindel temperatuur jms.
Sarnane vahend on ka Excalibur Metal Burnishing, milles toimeainena seleendioksiid 1%. Kasutasin seda ise sihtotstarbeliselt - haljal metallil moodustas musta mati kihi, samas silus originaaloksiidikihi kulumised ja tulemus oli ühtlane must oksiidikiht. Põhiline on see, et aluspind oleks korralikult roostest, tolmust jms puhastatud. Oksüdeeritud pinna võib lõpliku tulemuse saavutamiseks üle poleerida õlise puuvillase lapiga.
Samas tööstuslikult kasutatakse ilmselt termilist oksüdeerimist, ehk siis terasdetail kuumutatakse teatud temperatuurini ning seejärel töödeldakse (lina)õliga. Koduste vahenditega toimetades on see protseduur jällegi küsitava väärtusega, sest ilmselgelt on vajalik kvaliteetse oksiidikihi saavutamiseks ühtlaselt kogu oksüdeeritava detaili ulatuses kindel temperatuur jms.
Ise lasin junne kroomida Vasaras 3-4 aastat tagasi, aastatagused jutud olid sellised, et üksikuid tilinaid nad ei kroomi või ei võta eraisikutelt kroomitavaid asju vastu vms. Proovimas pole hiljem käinud ega tea, kuda asjad seal käivad praegu.
Muidu Vasara kroom on kvaliteetne, osa neist juppidest käib siiani ilusti, tänavasoolgi pole nahka pannud. 15aastat tagasi sai rattakodaraidki kroomitud, nii sai tugevaimad ja vastupidavaimad kodarad, mida ma kohanud olen. Kodarad olid tsingitud, kroom läks tsingi peale ja nende lukusüdamikega koos, nende lukusüdamete reziimil. Lukusüdamike sulam on põhimiselt tsingist.
Muidu Vasara kroom on kvaliteetne, osa neist juppidest käib siiani ilusti, tänavasoolgi pole nahka pannud. 15aastat tagasi sai rattakodaraidki kroomitud, nii sai tugevaimad ja vastupidavaimad kodarad, mida ma kohanud olen. Kodarad olid tsingitud, kroom läks tsingi peale ja nende lukusüdamikega koos, nende lukusüdamete reziimil. Lukusüdamike sulam on põhimiselt tsingist.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline