Vana päevik...

[vibu11]

Panen siis siia lihtsalt näiteks ühe peatüki ühest päevikust, mis 3klassi haridusega inimese poolt kirja pandud. Tegemist polnud muideks linnainimesega, vaid maainimesega, kes enne seda 10 aasta voodihaige olnud...
Elukutselt rätsepp maal kolkakülas. Panen selle lõigu lihtsalt üles, et nii mõnedki kahtlejad, kes arvavad, et eestlased olid lollid...
Päevikud selle mee sulest algavad 38ndal aastal ja jooksevad 45ndani välja, kus ta siis luutiisikuse tõttu ise manalateed läks... Kui aega saan, siis võib-olla riptan siia veel midagi üles... Head lugemist.





" 1. september 1940
.... Õigupoolest tunnen tänase vihma puhul teatud määral kahjurõõmugi, sest täna oli Tallinnas ja kogu meie suurel "kkodumaal" N.Liidus mingisugune noortepäev, mispuhul järjekordselt korraldati tingel-tangeleid ja tassit "ikvonasid"- Stalini ja teiste pilte ringi. Nagu raadio kaudu kuulda oli, peeti see paraad vihmale vaatamata siiski ära, kusjuures süütult pidid külma ja vihma kannatama ka need mõistlikud inimesed, kes surve sunnil pidid selle narruse kaasategema.

Põhimõtteliselt pole ma kunagi neid paraade kõrgelt hinnanud,seda vastikumana tunduvad praegused lavastused, kus kus kurjalt tarvitatakse selliseid õilsa tähendusega sõnu, nagu: vabadus, õiglus ja õitseng. Tegelikult võib aga praegust survet julgelt kõrvutada Saksa okupatsiooni ajaga, kuna vanast Tsaari ajast on surve kaugelt suurem. Vahe on ainult selles, et nimetus on teine. Enne tehti kõik kõigekõrgea keisri käsul ja nimel, nüüd aga suure Stalini ja töörahva nimel. Läheb aega niipalju kui läheb, kuid ükskord kindlasti ajalugu märgib praegust n.n öörahva valisust, kui ühte mustemat tööliste kurnamise ja igasuguste vabaduste piiramise ajajärku. Kuna senini pole inimkond ühtki surveajajärku kuigi kaua kannud, siis on kindel, et ka see igaveseks nimetatud rešiim ükskord variseb ja annab aset tõelisele vabadusele, heites ülekohtu hauda.

Alaliselt jutlustatakse vabadusest ja töörahva endi valitsusest kuid tegelikult toimub kogu valitsemine ülevalt alla palju suuremal määral, kui tsaari ajal. Nimepidi on riigil ülemnõukogu, kes valitseb, kuid seda ülemnõukogu juhib kommunistlik partei ja viimane on ainult "suure" Stalini tahtmise täitja. Viimane ei salli oma tahtele mingit muud kui ainult käteplaginat ja hurraa hüüdeid. Kõik need, kes omal ajal püüdsid vasturääkida on halastamatult hävitatud ja nii peavad ka need, kelledel võib olla on rohkem mõistust peas, surmahirmul alluma sellele verisele koletisele, kes kohutava jõuga lasub 190. miljonilise rahva turjal. Teine samasugune koletis lasub Saksa rahva turjal ja kolmas ning võib olla kõige mõõdukam Itaalias. Kõik nad räägivad ilusaid sõnu, kuid teevad hirmsaid tegusi, tuues viletsust ja kannatusi kogu maailmale. Mõlemad- kommunism ja fašism püüavad tervet maailma oma võimu alla võtta, et siis poleks kuskil olemas kedagi, kes neile veel julgeks vastu rääkida. Õnneks on maailma vallutamiseni veel hulka maad ja läänepoolkeral valitseb veel tõeline vabadus, mis vaevalt end paenutab ühegi ikke alla. Jääb vaid loota, et kord siiski pääseb õiglus võidule.

Kuulsin möödunud nädalal ka raadio kaudu selle suure Stalini häält ja pean tunnistama, et pettusin suuresti. Kujutlesin teda kui n.n suurt juhti ja kindla tasakaaluka kõnega olevat, kuid selle asemel võis ta kõnetoonist väljalugeda fanaatilist ja närvilist inimest, nagu võib seda tähendada ka Hitleri kõne kohta. Kuna vene rahvas, olles arenematu ja üldse igas asjas saamatu allutati algusest peale sellele režiimile, ning kogu aeg on talle propageeritud seda korda, ning mustatud kõike kapitalistlikku maade elu, siis on ka arusaadav, miks see kord on üle 20 aasta seal püsinud. Nüüd allutati vägivallaga kolm baltikumi riiki ka, kes omaljõul ju midagi praeguse korra vastu midagi teha ei saa, kuid vaevalt ükski teine suurrahvas seda omaks võtab selliselt, kui tuleb juhus, et vana kord praeguse sõja tagajärjel peaks kokkuvarisema. Siis ikkagi võib olla tuleb põrge, mis ka selle punase hiiglase oma savijalgadelt maha lükkab ja võib-olla ma meile jälle aaduse annab."