6.detsember ETV
6.detsember ETV
Neljapäeval tuleb ETV-st Soome nädala raames kell 21.35 film LUURERÜHM (Soome 1999)
Antti Tuuri romaani "Elämä isänmaalle" ainetel vändatud "Luurerühm" võitis seitse Jussit ( soomemaist Oscarit). Rezissöör Olli Saarela noorema põlvkonna sõjafilm pajatab Soome Jätkusõja kahest esimesest nädalast 1941. aasta kuumal suvel.
Antti Tuuri romaani "Elämä isänmaalle" ainetel vändatud "Luurerühm" võitis seitse Jussit ( soomemaist Oscarit). Rezissöör Olli Saarela noorema põlvkonna sõjafilm pajatab Soome Jätkusõja kahest esimesest nädalast 1941. aasta kuumal suvel.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
-
BackInAction
- Liige
- Postitusi: 258
- Liitunud: 04 Apr, 2006 8:41
- Asukoht: Kuidas juhtub...
- Kontakt:
Ega see nüüd NII hea film ka ei ole, Talvisota ja Tundmatu Sõduri uusversioon 1985. aastast on tunduvalt paremad ja realistlikumad.
Mulle jäid filmi mõne aja eest vaadates halvas mõttes silma hollywoodlikult uhked plahvatuseleegid (n-ö päriselus ja paremates filmides sellist asja ei ole), samuti mõnevõrra banaalne armastuslugu a la "Nimed marmortahvlil".
Aga loomulikult, on ka halvemaid filme.
Mulle jäid filmi mõne aja eest vaadates halvas mõttes silma hollywoodlikult uhked plahvatuseleegid (n-ö päriselus ja paremates filmides sellist asja ei ole), samuti mõnevõrra banaalne armastuslugu a la "Nimed marmortahvlil".
Aga loomulikult, on ka halvemaid filme.
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Ma enda vaatenurgast lähtudes julgen "Rukajärven tied" siiski paremaks pidada, kui "Talvisota". Viimane on küll realistlikum ja "patriootlisem", ent lihtinimesele suhteliselt raskesti seeditav kraam, raskepärase dramaturgiaga ja kohati venima kippuv. Esimeses filmis on aga jälle pea kõik olemas, mis teeb ühe filmi suht hõlpsalt vaadavaks (ka see banaalseks arvatud armuliin, mis pigem ka filmile pigem juurde annab, kui puudujäägi tekitab). Mina soovitan kahel käel!
Гив Ми Мани
Talvisota sai nii ammu nähtud, et eriti midagi ei mäletagi peale algust ja lahingustseene, Tundmatust sõdurist ei tea miskit. Rukajärven tied nüüd dvd pealt vaadates tekkis pisike pettumus, sest esmakordsel vaatamisel oli "thrilli" ülevalhoidvaks nõksuks see jalgratastel kihutamine meilegi nii kodusena tunduvates männimetsades. Jalgratas on muidugi hea liikumisvahend, aga "kõrvalt" vaadates ja sisse elades oli ikka tunne, nagu lippaks palja nokuga Balti jaamas, st. enesealalhoiuinstinkt hakkas tööle - kust nüüd see litakas tuleb ja kas saavad ratastelt maha omal jõul vai vikatimehe abil?
Teistkordsel vaatamisel seda muret enam ei olnud ja seega ka kriitilisem üldpilt. Normaalne film siiski - üle Eesti keskmise
Teistkordsel vaatamisel seda muret enam ei olnud ja seega ka kriitilisem üldpilt. Normaalne film siiski - üle Eesti keskmise
Mulle jäi eilsest filmist kõige hea kõrval ka meelde stseen, kus veoautot millel leitnandi pruut sõitis, rünnati partisanide poolt. Pruut ronis auto alla ja toetus vastu veoki rehvi....Ja sellel rehvil olid naela augud sees. Naelu endid ma küll ei märganud.
Kas soomlastel olid juba 1941. a naelkummid tarvitusel ?
Kas soomlastel olid juba 1941. a naelkummid tarvitusel ?
Tahtsin täpselt sama küsida, ehk on teadjaid, kes vastaksAbramis kirjutas:Mulle jäi eilsest filmist kõige hea kõrval ka meelde stseen, kus veoautot millel leitnandi pruut sõitis, rünnati partisanide poolt. Pruut ronis auto alla ja toetus vastu veoki rehvi....Ja sellel rehvil olid naela augud sees. Naelu endid ma küll ei märganud.
Kas soomlastel olid juba 1941. a naelkummid tarvitusel ?
Võõrsõnade leksikon: 'banaalne' = labane, maotu, äraleierdatud, harilik.
A4, luba küsida, mille poolest siis see filmi lovestory maotu ja labane oli ning milline peaks siis 1 korralik armuliin sõjafilmis välja nägema?'
Vaadates filmi uuesti üle, ei torganud minu silma õnneks midagi häirivat.
Oli põnev süžee, mis end kogu aeg edasi keris, oli tundeid, natuke huumorit ja üsnagi reaalsena tunduv sõjaolukord.
Erinevalt nt USA v kalli idabnaabri šedöövritest, kus käsitsivõitluses vaenlasi kui loogu langeb.
A4, luba küsida, mille poolest siis see filmi lovestory maotu ja labane oli ning milline peaks siis 1 korralik armuliin sõjafilmis välja nägema?'
Vaadates filmi uuesti üle, ei torganud minu silma õnneks midagi häirivat.
Oli põnev süžee, mis end kogu aeg edasi keris, oli tundeid, natuke huumorit ja üsnagi reaalsena tunduv sõjaolukord.
Erinevalt nt USA v kalli idabnaabri šedöövritest, kus käsitsivõitluses vaenlasi kui loogu langeb.
TÕDEONAJATÜTAR
-
Juhan K
Minus põhjustas natukene nördimust veidi hollywoodilik suund, mida filmis märgata oli:Sollmann kirjutas:
Vaadates filmi uuesti üle, ei torganud minu silma õnneks midagi häirivat.
Oli põnev süžee, mis end kogu aeg edasi keris, oli tundeid, natuke huumorit ja üsnagi reaalsena tunduv sõjaolukord.
Erinevalt nt USA v kalli idabnaabri šedöövritest, kus käsitsivõitluses vaenlasi kui loogu langeb.
1) metsalaagris tehti hõreda metsa alla vabalt lahtist tuld, ka öösel.
2) esimene luurepaar sõitis kõigest ~10 meetrit eespool ülejäänud rühmast.
3) Kui mindi küla vallutama, kust see vana surnud naine ja varss leiti, siis eelnevalt tee ääres, olles saabunud, ei võetud mitte kohe kas või ringkaitse vms sisse, vaid seisti üksteise selja taga.
4) Kui Saarinen silla peal maha lasti, sai ta tabamuse südamepiirkonda, samuti tundus, nagu oleks ta pähe haavata saanud. Lisaks sellele lasti tal läbi mõlemad reied ning kand. Tabamus südamesse ning purunenud reiearterid kindlustavad topeltsurma... läbilastud kannaga ei ole võimalik niigi palju toetada, nagu seda filmis näha oli, kui haavatud saarinen oma vintpüssi najal omade juurde komberdas.
5) Sillale läinud rühmaülem jäi keset silda seisma ning andis seal edasiliikumise märguande ülejäänud rühmale, ehkki ta ei saanud olla 100% kindel teise kalda ohutuses.
6) See sillaületamiskoht, kus Saarinen vette kukkus, kujunes tulevahetuskohaks, meeste kõrval, ~2 meetri kaugusel, lõhkesid mürsud, ent ometigi ei saanud mitte keegi ühegi killuga pihta.
7) Kuhu kadusid mehed??? Algul mindi teele 3 jaoga ning mehi oli ~20 ringis, ent kui süžee järgi oli kaks meest kaotatud (1 saadeti tagasi, teine lendas koos majaga õhku), oli kogu rühmast ~10pealine punt alles jäänud.
8. Kui lõpuks ühineti diviisi rünnakuga ning haarati ryssasid selja tagant, jooksid mehed rünnakule minnes üksteise külje kõrval, vahel isegi üksteise taga. Mingitest vahedest polnud haisugi. Samamoodi oli märgata mürsukildude olematut mõju soomlastele.
9) Suureks finaaliks loeksin seda, kui Velle vms isa kattis ülejäänud rühma taandumist üle jõe omade juurde, tulistades kuulipildujaga väga edukalt puusalt. Samas ei saanud temast ~20 meetri kaugusel taustal näha olevad punaarmeelased talle mitte kuidagi pihta, ehkki mees seisis püsti ning polnud ühegi arvestatava loodusliku kattevarju taga.
Tekkis ka üks küsimus: Kas rindel olles saadetakse alati tähtsat missiooni täitva väeosa juhile halbu uudiseid, mis tema psühholoogilist seisundit märgatavalt mõjutada võivad? Antud kontekstis siis teade tema pruudi konvoi ründamisest.
Mõtlesin tglt sedasama.Juhan K kirjutas: Minus põhjustas natukene nördimust veidi hollywoodilik suund, mida filmis märgata oli:
1) metsalaagris tehti hõreda metsa alla vabalt lahtist tuld, ka öösel.
2) esimene luurepaar sõitis kõigest ~10 meetrit eespool ülejäänud rühmast.
3) Kui mindi küla vallutama, kust see vana surnud naine ja varss leiti, siis eelnevalt tee ääres, olles saabunud, ei võetud mitte kohe kas või ringkaitse vms sisse, vaid seisti üksteise selja taga.
1) tuletegemine öösel, ilma seda varjamata = prktlt enesetapuga.
2) kindlasti pidanuks vahemaa olema suurem.
3) täiesti vale lähenemine külale
Kas too luurerühm ei olnud aga mitte kõikse tavalisem, juhuslikult komplekteeritud ja pooliku väljaõppega, lahingüksus, mis juhuse tahtel erioperatsioonile sattus?
Tundus, nagu olnuks mõni sõdur liiga noor (Ville + 'paskahousu') et õige sõjamehe mõõtu välja anda, mõni peast soe (talumajas õhku lennanu + prillidega tegelane - mina selliseid nt-ks luurele ei saadaks) ning mõni lihtsalt liiga vana (nt Ville isa)
TÕDEONAJATÜTAR
Nõustun üldjoontes A4 arvamusega. Kannatas ära vaadata, aga ei midagi enamat 
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Tabamus südamepiirkonda ei tähenda õnneks veel tabamust südamesse.Juhan K kirjutas: 4) Kui Saarinen silla peal maha lasti, sai ta tabamuse südamepiirkonda, samuti tundus, nagu oleks ta pähe haavata saanud. Lisaks sellele lasti tal läbi mõlemad reied ning kand. Tabamus südamesse ning purunenud reiearterid kindlustavad topeltsurma... läbilastud kannaga ei ole võimalik niigi palju toetada, nagu seda filmis näha oli, kui haavatud saarinen oma vintpüssi najal omade juurde komberdas.
See, et jalad mitmest kohast läbi lastakse, ei tähenda ju veel automaatset surmasaamist v liikumatuks jäämist.
Trehvanud sõjamemuaaridest mitmeid juhtumeid, kus välja on tuldud lausvõimatuna näivatest olukordadest.
Mitu sellist eredat seika on kirjas 'Pataljon Narva ajaloos'.
E.M.Remarque on kirjutanud, kuidas köntide peal 1.MS-s ringi kihutati nii et vähe polnud.
V siis punalendur Maresjevi juhtum kus too jalutuna sadu km-e omade poole roomas.
Sõjas, tundub, pole miski võimatu
TÕDEONAJATÜTAR
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], maxi ja 1 külaline