Patrušev: Balti riigid aktiviseerisid luuretegevust Venemaa vastu
19.12.2007 16:12
Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) direktor Nikolai Patrušev teatas, et tänavu on luuretegevus Moskva suunal enim hoogustunud Balti riikides.
Patrušev rääkis, et kõige enam huvituvad luureorganid Venemaa poliitilisest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ning juhtimismeetmetest riigi alustalade, territoriaalse terviklikkuse ja majanduse tugevdamiseks.
FSB juht mainis eraldi huvivaldkonnana ära ka rahvuslike huvide kaitsmise maailmaareenil, sealhulgas reaktsioonid arengutele sündmustele SRÜ riikides.
Suurt huvi näidatakse tema sõnul üles ka valimiskampaaniate vastu riigiduuma saadikute ja presidendi valimistega seoses.
http://www.postimees.ee/191207/esileht/ ... emaa-vastu
Patrušev: Balti riigid aktiviseerisid luuretegevust Venemaal
Patrušev: Balti riigid aktiviseerisid luuretegevust Venemaal
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
paranoia
Rahvusliku paranoia epideemia, missugune, arvestades selle maa mõõtmeid, pigem juba PANDEEMIA mõõdu välja annab. 
Jutustan teile ühe tõestisündinud loo, missugune peaks väga ilmekalt iseloomustama selle paranoia ulatust ja sügavust.
Rõhutan, et tegu pole mitte väljamõeldise (kuigi see uskumatu tundub), vaid päris reaalselt juhtunud sündmusega.
Käis viimasel suvel üks minu tuttav koos abikaasaga erinevate riikide välisesindustele organiseeritud kultuurilisel ringreisil mööda laiu Venemaa avarusi. Ja rääkis siis selliseid huvitavaid lugusid, missugused ikka tõega uskumatutena tundusid.
Noh, mis puudutab neid erinevate kolkakohtade-provintsilinnade olmetingimusi ja muud sarnast, siis see oleks hoopis teine lugu, kuid sündmus, millest nüüd pajatan, on ikka hoopistükki midagi enamat.
Jõudsid nad siis oma tuuriga sellisesse kaugesse paika, nagu Kamtšatka (isegi seal kunagi kroonuvormis tegusid tehtud, seepärast see koht ka minule endale na hingelähedane) ja peale kaunite looduselamuste külastasid siis ka ühte kohalikku lasteaeda. Kasvatajatädidel oli siis lubatud kah mingiks ajaks kallite külalistega kestkusellu laskuda ja nii see jutt jooksis. Räägiti ilmast ja olmeprobleemidest, ja paljust muust, kuni lõpuks märkas kena keskealine kasvatajatädi tunnustavalt ära märkida oma vestluskaaslaste head kohaliku keele osakust ning pärida nende kodukoha järele.
Ja siis see tuli! Kuulnud, et vestluskaaslased selliselt väikselt maalt, nagu Eesti, on, oli vastuseks mõneminutiline vaikus, ehmatusest paarisammuline taganemine (vaata, et oleks uppi kukkunud, kui mitte sein poleks vastu tulnud) ja tappev-põletav altkulmupilk. Ning siis kuulutas kasvatajatädi ammulisui nende ümber kogunenud pisipõngerjatele: "Teate, lapsed! Eesti on üks väga kauge ja ilus maa, kuid seal elavad väga-väga pahad inimesed." (sõna-sõnaline tõlge öeldust)Ja veel paar samalaadset kommentaari.
Selge see, et edasisest jutujamisest enam miskit välja ei tulnud ja nii see, seni külalislahkusest lausa pakatav, kasvatajatädi kuni lasteaiavisiidi lõpuni ka oli. Sellised halvad inimesed, nagu eestlased, ei väärinud edasise külastusaja jooksul isegi tema pilku mitte.
Mis see siis oli? See võiks olla ju nali, kui see mitte tõsi ei ole.
Üks inimene teisel pool maakera, kes oma maise elu jooksul võib-olla veel mõni aasta tagasi polnud sellisest riigist ja maast, nagu Eesti, isegi mitte kuulnud, ja kes oma elus polnud kordagi isegi mitte emamaal ("materik") käinud, räägib raudse veendumusega nüüd selliseid asju. Ja nagu sellest veel vähe oleks! Ta jagab oma taolisi raudseid veendumusi ka pahaaimamatutele mudilastele.
Mis see siis on, kui mitte skisofreeniline paranoia, missugune lausa (arvestades selle riigi mõõtmeid) globaalseid mõõtmeid võtma hakkab. Ja see haigus võib teadupärast tuua kaasa ka agressiivsuspuhanguid ning mitte kunagi ei või teada, millal just.
Nagu võisime lugeda teemat algatanud artiklist (ja ka igapäevaselt kuuleme-näeme vene telekanalitest) on see paranoia mitte ainult selle riigi juhtkonda haaranud, vaid see on pisitasa imbunud juba kõigisse rahvakihtidesse (minu poolt kirjeldatud lugu).
Kui väiksemamastaabiliste paranoiaepideemiate korral oleks ilmselt mingit kasu karantiinimeetmetest ja globaalsest jõupingutusest ravivõtete rakendamisel (II MS natsismiparanoia likvideerimiseks Saksamaal läks maailmale kaunis kalliks maksma), siis selle haigusliku seisundi jätkuv levik ja tugevnemine sellises mastaapses riigis, nagu Venemaa, paneb mind nende läbiproovitud võtetet efektiivsuses kahtlema. Ja seda eriti, arvestade tänapäeva nn. vabas maailmas (k.a. Eesti) levinud ja võimutseva pragmaatilise maailmavaate tingimustes.
Jutustan teile ühe tõestisündinud loo, missugune peaks väga ilmekalt iseloomustama selle paranoia ulatust ja sügavust.
Rõhutan, et tegu pole mitte väljamõeldise (kuigi see uskumatu tundub), vaid päris reaalselt juhtunud sündmusega.
Käis viimasel suvel üks minu tuttav koos abikaasaga erinevate riikide välisesindustele organiseeritud kultuurilisel ringreisil mööda laiu Venemaa avarusi. Ja rääkis siis selliseid huvitavaid lugusid, missugused ikka tõega uskumatutena tundusid.
Noh, mis puudutab neid erinevate kolkakohtade-provintsilinnade olmetingimusi ja muud sarnast, siis see oleks hoopis teine lugu, kuid sündmus, millest nüüd pajatan, on ikka hoopistükki midagi enamat.
Jõudsid nad siis oma tuuriga sellisesse kaugesse paika, nagu Kamtšatka (isegi seal kunagi kroonuvormis tegusid tehtud, seepärast see koht ka minule endale na hingelähedane) ja peale kaunite looduselamuste külastasid siis ka ühte kohalikku lasteaeda. Kasvatajatädidel oli siis lubatud kah mingiks ajaks kallite külalistega kestkusellu laskuda ja nii see jutt jooksis. Räägiti ilmast ja olmeprobleemidest, ja paljust muust, kuni lõpuks märkas kena keskealine kasvatajatädi tunnustavalt ära märkida oma vestluskaaslaste head kohaliku keele osakust ning pärida nende kodukoha järele.
Ja siis see tuli! Kuulnud, et vestluskaaslased selliselt väikselt maalt, nagu Eesti, on, oli vastuseks mõneminutiline vaikus, ehmatusest paarisammuline taganemine (vaata, et oleks uppi kukkunud, kui mitte sein poleks vastu tulnud) ja tappev-põletav altkulmupilk. Ning siis kuulutas kasvatajatädi ammulisui nende ümber kogunenud pisipõngerjatele: "Teate, lapsed! Eesti on üks väga kauge ja ilus maa, kuid seal elavad väga-väga pahad inimesed." (sõna-sõnaline tõlge öeldust)Ja veel paar samalaadset kommentaari.
Selge see, et edasisest jutujamisest enam miskit välja ei tulnud ja nii see, seni külalislahkusest lausa pakatav, kasvatajatädi kuni lasteaiavisiidi lõpuni ka oli. Sellised halvad inimesed, nagu eestlased, ei väärinud edasise külastusaja jooksul isegi tema pilku mitte.
Mis see siis oli? See võiks olla ju nali, kui see mitte tõsi ei ole.
Üks inimene teisel pool maakera, kes oma maise elu jooksul võib-olla veel mõni aasta tagasi polnud sellisest riigist ja maast, nagu Eesti, isegi mitte kuulnud, ja kes oma elus polnud kordagi isegi mitte emamaal ("materik") käinud, räägib raudse veendumusega nüüd selliseid asju. Ja nagu sellest veel vähe oleks! Ta jagab oma taolisi raudseid veendumusi ka pahaaimamatutele mudilastele.
Mis see siis on, kui mitte skisofreeniline paranoia, missugune lausa (arvestades selle riigi mõõtmeid) globaalseid mõõtmeid võtma hakkab. Ja see haigus võib teadupärast tuua kaasa ka agressiivsuspuhanguid ning mitte kunagi ei või teada, millal just.
Nagu võisime lugeda teemat algatanud artiklist (ja ka igapäevaselt kuuleme-näeme vene telekanalitest) on see paranoia mitte ainult selle riigi juhtkonda haaranud, vaid see on pisitasa imbunud juba kõigisse rahvakihtidesse (minu poolt kirjeldatud lugu).
Kui väiksemamastaabiliste paranoiaepideemiate korral oleks ilmselt mingit kasu karantiinimeetmetest ja globaalsest jõupingutusest ravivõtete rakendamisel (II MS natsismiparanoia likvideerimiseks Saksamaal läks maailmale kaunis kalliks maksma), siis selle haigusliku seisundi jätkuv levik ja tugevnemine sellises mastaapses riigis, nagu Venemaa, paneb mind nende läbiproovitud võtetet efektiivsuses kahtlema. Ja seda eriti, arvestade tänapäeva nn. vabas maailmas (k.a. Eesti) levinud ja võimutseva pragmaatilise maailmavaate tingimustes.
Viimati muutis hillart, 19 Dets, 2007 20:25, muudetud 2 korda kokku.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Venemaalt tulevad sõnumid on tõesti halvaendelised. Iseenesest on muidugi absurdne, täiesti psühhedeelne see, et kohati on isegi mingite küsitluste põhjal eesti olnud venemaa välisvaenlane nr 1.
See eesti (või gruusia) kuvamine vaenlastena on niivõrd psühhedeelne ja ebareaalne, et seda on raske isegi kommenteerida. Sama ütleks ka tolle Patruševi väite kohta. Kuidas nad ise suudavad tõsiste nägudega sellist lollust suust välja ajada, sellest aru ei saa.
Meil on ju elanikke sama palju kui Riia linnas - mis kuradi oht me oleme? Võtame oma paar PASIT ja sõidame Moskva peale? Lausidootsus. Ausalt ei tea kas nutta või naerda.
See eesti (või gruusia) kuvamine vaenlastena on niivõrd psühhedeelne ja ebareaalne, et seda on raske isegi kommenteerida. Sama ütleks ka tolle Patruševi väite kohta. Kuidas nad ise suudavad tõsiste nägudega sellist lollust suust välja ajada, sellest aru ei saa.
Meil on ju elanikke sama palju kui Riia linnas - mis kuradi oht me oleme? Võtame oma paar PASIT ja sõidame Moskva peale? Lausidootsus. Ausalt ei tea kas nutta või naerda.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Varsti on oodata siis uudiseid ja noote stiilis ja kaliibris:
* Venemaa süüdistab Eestit katsetes omandada massihävitusrelvi...
* Pommiplahvatus Moskvas - arreteeritu tunnistas, et töötas Eesti luures..
* Venemaa süüdistab Eestit piiririkkumistes
Või orgunnitakse piirikonflikt - hukkub mõlemal poole 1-2 piirivalvurit millelel järgneb Venemaal abalik vere nõue, et rullime raiskadest üle vms
Tundub utoopia ja kuidagi liiga hale aga vaatame asja väheke paranoilisemalt - pole esimene kord ja viimane lõppes sõja ja okupatsiooniga. Et 2 korda samasse ämbri poleks küll nüüd mõtet astuda
* Venemaa süüdistab Eestit katsetes omandada massihävitusrelvi...
* Pommiplahvatus Moskvas - arreteeritu tunnistas, et töötas Eesti luures..
* Venemaa süüdistab Eestit piiririkkumistes
Või orgunnitakse piirikonflikt - hukkub mõlemal poole 1-2 piirivalvurit millelel järgneb Venemaal abalik vere nõue, et rullime raiskadest üle vms
Tundub utoopia ja kuidagi liiga hale aga vaatame asja väheke paranoilisemalt - pole esimene kord ja viimane lõppes sõja ja okupatsiooniga. Et 2 korda samasse ämbri poleks küll nüüd mõtet astuda
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Tegemist on meditsiinilise probleemiga, kus inimesed ei suuda tegelikele raskustele näkku vaadata ja siis tegeletakse nõrkemiseni asendustegevusega, ehk siis väljamõeldud probleemide lahendamisega. Igatsugu sõltlasi iseloomustab näiteks samasugune käitumine. Tõsiselt muret teeb ainult see, et seda tehakse riiklikul tasemel. Hitler ja Stalin oli ka vaimsete probleemidega ja me kõik teame mida see kaasa tõi. Mina olen igatahes tõsiselt mures, eriti arvestades, et meie poliitikud teevad näo, et piiri taga on kõik normaalne.
Keegi poliitik kunagi seletas, et kui meile peaks julgeoleku oht tekkima, siis märkab luure seda piisavalt vara ja meil on aega tuua NATO liitlased aegsasti meid julgestama. Venemaa saatis tavarelvastuse lepingu pikalt ja teatas, et Kaug-Idast tuuakse väeosad Peterburi taha, aga meil ei tehta vist teist nägugi, midagi pole ju juhtunud ja meile mingit ohu suurenemist pole...
Keegi poliitik kunagi seletas, et kui meile peaks julgeoleku oht tekkima, siis märkab luure seda piisavalt vara ja meil on aega tuua NATO liitlased aegsasti meid julgestama. Venemaa saatis tavarelvastuse lepingu pikalt ja teatas, et Kaug-Idast tuuakse väeosad Peterburi taha, aga meil ei tehta vist teist nägugi, midagi pole ju juhtunud ja meile mingit ohu suurenemist pole...
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
-
Kapral Karu
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
: mainitud küsimused kuuluvad ju endastmõistetavalt enamiku riikide luureteenistuste huvivaldkonda.Eks Eesti kui vaenlase kuvandi ülevalhoidmine ja meiesuunalised rünnakud ja provokatsioonid ole ühtepidi ka NATO ja EL testimiseks mõeldud aktsioonid, mismoodi need reageerivad ühe enda liikme vastu suunatud tegevusele.
Pealegi tõmbab välisvaenlase olemasolu siseriiklikelt probleemidelt tähelepanu kõrvale (Eesti on ohutu ja selleks väga kõlblik) ja ka "igipõliste Vene alade" tagasiihaldamine ja laienemispüüd pole kuhugi kadunud. Kõik see ei ole meie enda tegevusega miskitkipidi seotud. Kui meid ei oleks olemas, mõeldaks meid välja või materdataks kedagi teist, Lätit näiteks.
Pealegi tõmbab välisvaenlase olemasolu siseriiklikelt probleemidelt tähelepanu kõrvale (Eesti on ohutu ja selleks väga kõlblik) ja ka "igipõliste Vene alade" tagasiihaldamine ja laienemispüüd pole kuhugi kadunud. Kõik see ei ole meie enda tegevusega miskitkipidi seotud. Kui meid ei oleks olemas, mõeldaks meid välja või materdataks kedagi teist, Lätit näiteks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist