Kuradisaar.

[desert eagle]

Räägitakse mingist Kuradisaarest mis on Võrtsjärves.Võrtsu saared kannavad nimesid:Võnnsaar,Ainsaar,Pähksaar ja Petasaar.Kas mõnda neist tuntakse siis rahvasuus kui Kuradisaart.Ning kui ja siis millist neist?

[alari]

Äkki sa mõtled hoopis Tondisaart?

[Coger]

Kuradisaar on küll olemas, olen seal isegi käinud- sai lihtsalt läbi vee jalutada. Asub Käsmu kandis ja meres otsaga hoopis.

[Lemet]

Kuradisaar on Käsmus.

[soadf]

Tondisaar ikka ,see mis seal väike Emajöe suudmes.

[eikeegi]

Tondisaar ikka ,see mis seal väike Emajöe suudmes.

Ei ole. Tondisaar asub ikka jupp maad kõrgemal. Aga desert eagle tunneb ilmselt huvi pigem Petasaare vastu:)

[Epaminondas]

Kuradisaar on Käsmus.

Minu teada selle saare õige nimi on Roosi saar, rahvasuus Kuradisaar.

[Lemet]

Otsapidi seal elanud, aga Roosi saarest pole elus kuulnud.Ikka vaid kuradisaar ja Linnulaid, see siis maakild saare külje all. Ja kaugemal Mohni.

[desert eagle]

No jah võis ka Tondisaar olla,ise kuulsin Kuradisaarest.Aga siis milline on see Tondisaar?Pean silmas seda ülal toodud saarte loetelu.

[eikeegi]

No kui mu poolt alguses pakutud Petasaar ikkagi ei ole see, mis huvi pakub, siis Tondisaar ja Võnnsaar on sama saar erineva nimega.

[ugandiklubi]

Tondisaar

Tondisaar on viimase jääaja relikt. Rohkelt on kive saare põhjapoolses otsas. Küllap oli siin tegemist kunagise aluspõhjalise jäänukvormiga, mida ajahammas pisemaks kulutanud. Kõrguselt on saar vaid paar meetrit üle veepinna, ümbritsetud pilliroost ja järvetaimedest, mille peidus paadimeestele ohtlikud kivivared. Parim randumispaik asub kirdes. Kasvavad kased, pärnad, kibuvitsad, isegi üksik kuusk ja seedermänd on siia eksinud. Õngemeestele on saare-alune püügikoht meelispaigaks. Eemalt vaadates meenutab saar suurt sõjalaeva, mis oma kivise põhjarannaga uhkelt lainemurdu lõikab. Kui kevadise jäämineku ajal suured jääpangad saare lähistele ankrusse jäävad ja püsivad siin kauem kui mujal, siis on see eriti uhke vaatepilt.

Tondisaarel on olnud palju nimesid - Võnnsaar, Vanasaar, Vennasaar, Mullikasaar, Aanisaar, Järvesaar, Järküla saar, ka kunagi mõisasakste poolt Roosisaareks (Roseninsel) nimetatu. Järv on sellel kohal 6 km lai ja saar lausa järve keskel. 3 km mõlemas suunas. Teda on nii Tartu kui Mulgi mehed omaks pidanud. Kuuldavasti kuulub ta maakatastris siiski Tarvastu vallale. Nii on ta kujunenud omamoodi Võrtsjärve piirisaareks, kuid lausa sõjaks pole selle pärast Ugandi ja Sakala maleva vahel läinud. Seda enam, et praegu hoolitseb kogu järve hea käekäigu eest Võrtsjärve Sihtasutus. Küll on aga varasematel aegadel Tartu ja Mulgi ranna mehed siin kokku saanud, kogemusi vahetanud ja tillukese aanispitsigi teinud, küllap üksteist aasinudki. Siinsed talumehed teavad mäletada, et sõjaeelseil aastail oli suvistepühade aegu lausa 100 purjekat Tondisaare rannas olnud! Selline väljasõit oli juba vana traditsioon. Ja siiski, tõelised saare peremehed on linnud. Aprillis-mais kihab Tondisaar naerukajakate ja partidest. Raske on siis liikuda, et linnupessa mitte astuda. Ja seda kädinat on kuulda mõlemale rannale. Siis on aeg loodusel lasta toimetada omipäi, sest tillukese maalapi koormustaluvusel on ka piir. Arheoloogide arvates võis muinasajal Tondisaarel asuda soomeugrilaste püha hiiesalu. Kõigest eeltoodust on näha, et see sümpaatne pisisaar on piisavalt atraktiivne, et teda ka tänapäeval hoida ja kaitsta.

Jutt on pärit siit http://www.arumetsa.ee/index.php?id=62