www.militaar.net

Tervitused!

Ütleks kohe algul ära, et käsil on IS-2, lihtsalt pealkiri pisult formaalsem. Osutus see masin üsnagi võimekaks. Pz IV ei olnud talle arvestatav vaenlane, ja rinda oli ta võimeline pistma ka saksa Tiigrite ja Pantritega. Masin ise kaalus 46 tonni, mis on ligilähedane Pantrile, kuid esisoomuse paksuseks oli vene tankil 120mm ja kahur oli 122mm D25-T. Mootor 12 silindriline V2 diisel oma 600 märatseva hobusega. Seega sama raha eest justkui rohkem masinat.

Tegemist on Tamiya 1:35 skaalas mudeliga ja mis mul muud öelda on, lausa võrratu teine. Kõik sobib kokku imehästi ja valujooni pole ollagi.



Üldpildi jaoks paar kaugemata pilku...





Kuigi Tamiya osad on juba restil ilusa valutekstuuriga, siis mulle sellest muidugi ei piisanud. Võtsin pahtli, liim ja jäiga pintsli ning läks tööks. Tagaosa külgedele sai asja teise pilguga tehtud ja seal vastavalt pärismasinatele ka tunduvalt siledam kuid defektne pind.

Väike pilk erinevatele ratastele...



Suundmepidur sai ka korraliku töötluse osaliseks.



Esisoomuse erinevad keevised sai ka loodud, kuid peale ühte sulandamist ei torka nad esialgu enam silma. Peale värvimist peaks nad kenasti esile kerkima.

Nüüd:


Enne ühtlustamist:
http://i240.photobucket.com/albums/ff11 ... GP2314.jpg

Olgu mudel nii hea kui võimalik, pidin tagumised keevised ise looma, Tamiya poistel on need lisamata jäänud.



Probleem on ka. Kuidas trossihoidja kere külge kinnitub? Tamiya ütleb, et see sobitub lihtsalt võikseste nurkade taha. Kui see praegu pärismasin oleks, siis oleks need ammu maha kukkunud. Mul on päris palju pilte, kuid ei leia erilist abi nendest. ***lahendatud***



Torni vormirandi asukoha muutsin ka. Nihutasin ta külgedel keskohas alla poole valukanalite vastu ja valukanalid aitasin järgi 0,3mm plastiklehe tükiga. Praoparandused on veel lisamisel.

Jällegi, kõik teistvärvi keevised on minu enda lisatud. Selle töö on omad helged ja vihastavad momendid.







Nüüd pean kunagi tüütu lindipuhastamise töö ka ette võtma. Karbis on nii ''kummipael'' tüüpi lindid kui ka plastikust variandid, sarnaselt Trumpeteri KV seeriale. Valisin plastikust variandi ja pahtel on juba peal. Nüüd ainult restist lõigata ja lihvida, lihvida, lihvida.

Siim

Ilus töö.Edu

Kena algus, päris palju oled juba jõudnud, olgu, see komandotorn võib ju jääda, kuigi on pealtvaates pea ümmargune, mistõttu on niigi tiba suurevõitu vaatepilud esimeses ja tagumises poolsfääris puntras koos.
Aga torni valunumbri peaksid küll välja mõtlema ja peale liimima, ilma valunumbrita olid ainult UZTM tehase tornid. Tšeljabinskis toodetud tornidel olev number kirjutati murdarvuna - üleval mingi kirillitsa täht, sidekriips ja tavaliselt ühekohaline number, all tavaliselt kahekohaline number, murrujoon mõnikord on, mõnikord puudub. Ehk siis Mariupoli või Serp i Molot tehastes toodetud tornide valunumbrid - ühtedel üleval neljakohaline arv ja all keskel ühekohaline (tavaliselt kaks), teistel üleval viiekohaline ja all samuti ühekohaline number. Kumb variant kumma tehase tähis oli - seni ei tea, kui fotosid vaja, anna teada - IS-2 kohta neid ikka jagub
Aga midagi tuleks sinna taha kindlasti sättida, sest kui niisama jätta, siis tuleks komandotorni ülaosale teha valukanalite mahalõikamise jäljed, kuid sel juhul ei sobiks torn enam Tšeljabinskis toodetud keret ehtima - UZTM komplekteeris seal toodetud kered ka seal valatud tornidega.
Tornist veel niipalju, et praktiliselt kõik sõja ajal valatud tornid olid rohkem või vähem pragusid täis - valamise tehnoloogia oli puudulik - praod keevitati tehases täis ja sel kujul jõudsid nad juba rindele. Nii et poleks paha paar jämedat keevisõmblust ka peale teha. Kohtab ka mõningaid IS-2 -sid, millede tornid on siledad ja puhtad, nagu näiteks Londonis IWM muuseumis, kuid need tornid valati juba pärast sõda, asendamaks kõige hullemaid sõjaaegseid "meistriteoseid", need tornid tunneb ära viie valukanali järgi, tavaliselt on kolm.
Suudmepidurist kah paar sõna - kõik on kena, eriti peale seda, kui faktuuri peale kandsid, ainus mis silma torkab, on fiksaatorpoldid - need on tehtud (arvatavalt tehnoloogilistel põhjustel) telgjoonele, kuigi on tegelikkuses keskkohast vasakul - seda nii ülal, kui all.
Muidu on kõik igati normis - soomuse robustsust oled kenasti rõhutanud, gaasilõikuri jäljed oleksid võinud veelgi jõhkramad olla, aga ka nii on väga hea.
Nii et edu - ootan järge!

Urmas.

Uskumatu pühendumine! Vaatan, imestan ja õpin.
Tervitused

Siim, auu... - vaatasin just hetkel su postitust planetarmori foorumis - see Svirini raamat on parajat udu täis ja need joonised on ikka täiesti lambist, kahjuks, aga nii see on - autor tunnistas vene foorumis kah lõpuks, et milleks pingutada - küll .... ostavad niigi ta raamatuid. Ja mitte ainult vahelehe joonised, ka muud skeemikesed ja osade piltide allkirjad on seal tõega saast - kui viitsid lugeda, võin päris pika joru kirja panna, mis selles raamatus valesti ja viltu on.
Nii et seda "allikat" saab ainult üsna tinglikult kasutada.

Urmas.

Jälle kaks fanaatikut (Panzergrenadier ja fossiil) lisamas täiuslikkusele ideaalsust juurde.Lõpptulemus on tavainimese arusaamadest kõrgemal.Igaljuhul edu supermanidele!Ja järge ootan põnevusega.

Tom

Väga lõbus oleks näha kui Urmas seda ehitama hakkab...
Aga Siim,hea töö ja väga puhas ka.
Edu järgmisteks töödeks!

Marek

Tegelikult võiksidgi Urmas ja Siim ühe ja sama mudeli valmis meisterdada(vb on teinudgi) Oleks väga huvitava vaadata 2 eri tüüpi teostust, kahelt oma ala väga kõvalt tegijalt
Aga vägagi ilus algus Edu soovides Janno

Tänud huvi eest!

Selle kõrvuti ehitamise mõtte kohta ütleks, et vaadake Urmase kodulehekülge ja te näete üüpris palju lahedat.

Mis sellesse raamatusse puutub, siis ega see mul põhiline infoallikas polegi, keelebarjäär tuleb ette. Pigem selline asi, mis käekõrval ja vahel sissepiilumiseks. Rohkem pöörasin tähelepanu netist leitud pärismasina piltidele ja kasutasin oma loogikat.

Ja mitte ainult vahelehe joonised, ka muud skeemikesed ja osade piltide allkirjad on seal tõega saast - kui viitsid lugeda, võin päris pika joru kirja panna, mis selles raamatus valesti ja viltu on.

Huvitav oleks teada küll! Loen meeleldi.

Huvitaval kombel ütleb üks prominentne mudelist planetarmoris, et raamat üüpris hea, autor põhjalik, kuid kirjastaja on see nõrgem lüli. Plaanid pidavat olema samad mis Modelist Konstruktoris.


Valunumbrid saab siis ka lisatud. Ma ei kujuta muidugi praegu ette, millest neid teha võiks? Kas restide küljes olevad numbrid on üldse mõeldav lahendus?

Illustratiivne pilt. Need pragude keevitused on näha ka.?.?
Mul on tunne, et Urmas on selle pildiga üsnagi tuttav.



Pildimaterjali ongi rohkem torni taguotsast vaja, saaks numbristiilid selgemaks.

Oh, praegu rohkem vist midagi öelda ei tahtnudki.

S

Panzergrenadier kirjutas:
Mootor 12 silindriline V2 diisel oma 600 märatseva hobusega

jäi silma ja tekkis küsimus mid moodi saab olla 12 silindriline mootor V2?
V2- peaks tähendama et mootor on V kujuga ja 2 silindriga, seega peaks ikka olem V12

Terv. Janno

edu

janno823 kirjutas:

Panzergrenadier kirjutas:
Mootor 12 silindriline V2 diisel oma 600 märatseva hobusega

jäi silma ja tekkis küsimus mid moodi saab olla 12 silindriline mootor V2?
V2- peaks tähendama et mootor on V kujuga ja 2 silindriga, seega peaks ikka olem V12

Terv. Janno

V2 on mootori tüübinimi

A jälle üks teadmine juures

No olgu siis, proovin siis Svirini raamatu kohta veidi kriitikat teha. See eksemplar, mida käes hoiad, on tegelikult kunagise Armada ümbertrükk, kirjastajal ei tohiks küll mingit süüd olla.. Ega seal tegelikult absoluutselt kõik jahu polegi, lihtsalt raamatus on väga palju eksimusi, mis juhatavad näiteks mudeliehitaja ükskõik kuhu, aga mitte enam-vähem tõetruu koopia tegemise suunas. Kogu jutt, mis puudutab aretust, on peaaegu normis, aga esimesed huvitavad momendid juhtuvad ette, kui vaadata pilti, millel on väidetavalt lahingus pihtasaanud IS-85, olgu, panen siia üles - see on nagu mäng, et leia kolm erinevust


Vasakpoolne on siis Svirini poolt esitatu ja parempoolne on pärit M-Hobi ajakirjast. Kahtlaselt sarnased, kas pole? Kuid herr Svirin võttis ja kohitses teist veidi - lõikas pildi lühemaks, nii et suudmepidur ei saaks luuletamist segada, joonistas torni tagaseinale musta plekikese koos osutava noolega ja et kahtlusi ei saaks tekkida, siis meisterdas paremasse ülemisse nurka pitsati jäljendi. Ühesõnaga korras - jälle usutavat "ajaloolist" materjali mis kole... Kusjuures see mehike on ka T-34-57 foto võltsimiselt tabatud - vene ajaloofoorumis oli kunagi poleemika - lihtsalt sellest fotost, millest ta lähtus, oli tema õnnetuseks vee üks koopia, kuigi tal õnnestus segastel Jeltsini aegadel ühes arhiivis üsna puhas vuuk teha. Nii et selle autori usaldusväärsus jätab üksjagu soovida.
Edasi vaataks üle skeemikesed - ma ei hakka neid siia üles riputama, hetkel on mul ruumiga kitsas - vaatad ise raamatust järele. Kõige enam tekitavad küsimusi kellegi Mitini poolt joonistatud ninaosade kujud, olgu, esimene on veel kuidagi talutav: astmelise ninaosa konfiguratsioon on üldjoontes õige, ainult periskoobid on joonistatud liiga ette - tegelikult asetsesid nad praktiliselt keevisõmbluse keskel. Miks? Ei tea, isegi spetsid kehitasid õlgu, kuigi nõustusid, et tehniliselt pidi see üsna suur probleem olema. Edasi, järgmine variant, kus ninamiku alumise poole küljed on tugevalt lühendatud (ja selliseks nad valatud variantidel edaspidi jäidki) puudub täielikult, pakutakse kohe sirget nina. Sirge valatud nospel on samuti kujutatud massiivse monoliidina, mis ei ole tõsi, sellest just eelnevalt kirjutasin. Nüüd viimane, keevitatud variant, on samuti vigane - nina pealmise painutatud detaili küljed ulatusid karbikuga liitumise kohal tugevalt üle kere alusvanni servade, mitte ei olnud alusvanni servadega paralleelsed, nagu pildil kujutatud.
Mis siis veel? Ahjaa, vahelehel on ka IS-85 küljeprojektsioon ära toodud, no ilus pilt tegelikult. Ainult et kahuri mask on joonistatud IS-2 oma - see ulatub pildil liiga kaugele ette ja pealegi on talle joonistatud kahuri teljele tehnoloogilised korgid, mida IS-85 (IS-1) tegelikult ei olnud. Veel? Võtame joonise, kirjas on, et UZTM toodetud isend. Olgu, esmapilgul riivab silma seesama tornialuse karbiku ja ninaosa ühenduskoht - liitekoht sellel kohal ulatub tegelikkuses tugevalt üle kere alusvanni laiuse, nagu juba mainitud sai, Tšeljabinski ja UZTM tehastes toodetud karbikud ei olnud omavahel seetõttu vahetatavad. Torn on põhimõtteliselt õige välimusega, kuigi tagaseinale on joonistatud number, mida sellel tüübil olla ei tohiks, samuti ei olnud sellel variandil enam periskoopsihikut, mis torni lael tolgendab. Kui lisada veel rihveldatud porilauad, mis on vähemalt tolleagse vene tankiehituse kohta ennekuulmatu ja tagumise žalusii peale joonistatud võrgu, mis ilmus alles päras sõda modernisatsioonide käigus, siis saab kokkuvõttes sellise kompoti, et nendel prominentsetel tegelaste, kes pole ise nõukaaegsest keskkonnast pärit, on tõega raske muud teha, kui tunnustavalt naeratada - tõsine allikmaterjal!
Puhh. Ehk aitab? Lisan veel mõne pärli - pildike, kus kujutatakse varajase IS-2 torni pealmist osa, selle all kirjutatakse, et näha on signaalluuk, lipukestega vehkimiseks ja et need kaotati vastava käskkirjaga 1944 a. veebruarist. Kuid käskkirja numbrit pole toodud. Ei saagi olla, sest tegu on ilmselge blufiga - signaalluuk oli katsemasina, "objekt 237" torni lael, mille fotoga ka tegelikult tegu on. Neid luuke ei olnud juba nendel tornidel, mis läksid alguses KV-85 ja hiljem IS-85 kukile, Avtovos asuval masinal on see luuk kinni keevitatud, kuid sealne on üks katseeksemplaridest, mis häda sunnil rindele saadeti ja imekombel alles jäi. Olgu, kaua ma ikka vahutan, ennastki tüütab juba ära
Valunumbreid siis veidi, algatuseks veidi Tšeljabinski tehase toodangut:

Ja veidi teisi kah:

Nüüd pragudest ja nende täiskeevitamisest: see pilt, mille üles panid, on mülle tõepoolest tuttav, ehk liigagi.. Kui vaatad kahele poole torni, siis vähemalt vasakul on samuti keevituse jälgi näha, parempoolsed vaod võivad olla eelnevalt süvendatud keevisõmblused, aga võivad ka mitte olla - teinekord jäävad lihtsalt sellised voldi sarnased moodustised, igatahes tornid paistavad silma mitmesuguste armidega, mis mudeli peaks pinda üksjagu elavdama. Kuid kui vaadata kasvõi neid, mis eelnevalt üles panin, siis leiab keevitusi neilt ikka parasjagu, päris palju kohtab neid ka torni külgedel, nagu näiteks sellel isendil:


Urmas.

Lihtsalt super!