Sakslased tahavad taastada Raudristi traditsiooni

[speedsta]

Delfis järgnev uudis:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=18381722

Aga miks ka mitte Sakslastel oleks aeg minevikust üle saada ja hästi tehtud asjade üle uhkus tunda.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ja tõesti, miks ka mitte?

Peale kolmanda riigi traditsioonide ja regaalide hoolikat elimineerimist sakslastel polegi hetkel ühtegi lahingulist autasu. On olemas Bundeswehr-i teeneterist kolmes järgus aga see rohkem rutiinaumärk (nagu näit Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist), spordisooritusmärgid, üleujutuste vastu võitlemise lindid ja kogu lugu

Endine saksa sõjaväeatašee Eestis ütles kord topsi taga mulle avameelselt, et need vähesed uue Liitvabariigi poolt disainitud aumärgid on oma hädise väljanägemisega täielik saast võrreldes kolmanda riigi aegsetega... ja õige ta on

Nii et kui Saksamaal küpsemas mõte taastada Raudrist (seoses lahinguliste kaotustega missioonidel), siis - head teed minna! Vähemalt saavad saksa sõdurid lõppeks korraliku lahingulise autasu

Aga kergeks selle lihtsa mõtte teostamine kindlasti ei kujune - on ju Saksamaal kui suures riigis seda vasakanarhistlikku kõntsa oi kui palju - ning eks igaüks meist teab, kui palju kisa ja haisu sellised suudavad tekitada

[Arnold]

Nii et kui Saksamaal küpsemas mõte taastada Raudrist (seoses lahinguliste kaotustega missioonidel)

Nüüd vist küll tegid keelevääratuse? Seks puhuks on olemas kaserist (kliimavöötmest sõltuvalt muidugi mitte alati). EK peaks ikka midagi saavutusega seotut olema.

[ggdag]

Mõte on minu arvates hea, andku aga minna !

[Troll]

Nii et kui Saksamaal küpsemas mõte taastada Raudrist (seoses lahinguliste kaotustega missioonidel)

Nüüd vist küll tegid keelevääratuse? Seks puhuks on olemas kaserist (kliimavöötmest sõltuvalt muidugi mitte alati). EK peaks ikka midagi saavutusega seotut olema.

Kas lahinguliste kaotuste all ei mõisteta ka näiteks haavatasaamist? Sel juhul pole alati kaseristi vaja...

Ainult kas mitte sellest uudisest pole valesti aru saadud?
"The defence ministry said it had no plans to bring back the Iron Cross."
http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7281434.stm

[Arnold]

Haavatasaamise meenutuseks on ajalooliselt olnud muidugi teised regaaliad, aga see saksa lömitamine ajab juba kohati oksele!
Hillart oskaks kindlasti sel teemal otseallikatest midagi rohkemat ja adekvaatsemat pajatada! Ei pea üle mitme keele mõistatama.

[Noor]

Nii, postitan oma teksti siia uuesti kuna minu vea tõttu tekitasin topelt posti varem.

Minu isiklik arvamus on, et Raudristi puhul ei saa võrrelda võrreldamatut. Esiteks ei ole tegemist natside autasuga, kuna EK (Eisernes Kreuz - Raudrist) loodi juba 1813 aastal Napoleoni sõdade ajal. EK-d annetati ainult lahingulise vapruse eest või erand korras suurte teenete eest riigi ees. Tegemist oli autasuga, mille juures EI arvestatud ametikohta, auastet, jne. Selle võis saada nii reamees kui kindral. See on üks suurimaid erinevusi Saksamaa sama perioodi autasude juures (pean silmas enamasti 1813-1918 perioodi), kus samas autasud olid rangelt jaotatud erinevate sõjaväeliste/ühiskondlike klasside põhjal. Arvan, et II Maailmasõda isegi kahandas selle autasu väärtust, arvestades kui kergekäeliselt annetati seda sõja lõpu perioodil.

Natukene Raudristist lähemalt:

Raudrist on kindlasti üks kuulsaimaid autasusid maailmas, mida teavad ka inimesed, kes ei ole Saksa autasudega varem kokku puutunud.
Tegemist oli ühe ihaldatuma vapruse eest antud autasuga sõjaväelaste seas.
Esimet korda annetati Raudriste Napoleoni sõdade ajal 1813 aasta märtsis Breslaus. Peale seda on Raudriste jagatud veel Prantsusmaa-Preisimaa sõjas 1871 aastal, I Maailmasõjas ja II Maailmasõjas. Iga erineva perioodi juures muudeti aastaarvu ristil; „1813“, „1871“, „1914“, „1939“ ja denatsifitseeritud variant aasta arvuga „1957“. Pärast II Maailmasõda lõppu ei ole Raudriste kunagi enam annetatatud.
Sakslased ise naljatamisi laususid, et iga kord, kui nad hakkavad sõdima Prantsusmaaga, Raudrist võetakse kasutamisele.
Algselt pidi Raudrist sümboliseerima Teutooni ordu risti(ladina keeles Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.). Seepärast oma kujult meenutab ta Malta risti, mis oli peamine sümbol ristirüütlitel ja nii öelda Euroopa kristluse valvuritel. Sarnane sümbol on kasutusel ka tänapäeva Saksa sõjaväel, Bundeswheril.

Raudrist oli kolme klassiline, kuid peamiselt annetati kahte klassi:
- Raudristi Suurrist (Großkreuz des Eisernen Kreuzes)
- Raudrist 1 klass
- Raudrist 2 klass

Tegemist oli äärmiselt lihtsa kujundusega kuid mõjuva väljanägemisega autasuga. Enamasti valmistati ristid rauast. I Maailmasõja perioodil ka osad eritellimusena hõbedast.

[Noor]

Raudristi Suurristi kanti vormi vasakul taskul, nagu ka 1 klassi Raudristi.
2 Klass oli koos lindiga. 2 klassi lint oli Preisimaa värvides; must kahe valge triibuga servades.
Annetamise esimesel päeval kanti Raudristi 2 klassi nõõpaukku kinnitatud lindiga.

[Noor]

Pärast annetamise päeva jäeti vormi nööpauku ainult lint ning lindiliist vasaku tasku kohale. Autasuliistul oli Raudrist peaaegu alati üks esimestest autasudest, kuna tegemist oli üle Saksalise põhilise lahingulise autasuga.
Samuti jagati piiratud hulgal 2 klassi Raudriste mittesõjaliste teenete eest. Sellisel juhul erines autasu lindi värvi lahendus lahingu omast vastupidiste värvidega (valge lint kahe musta triibuga).



1 klassi Raudrist oli nõelkinnitusega ning kanti seda vasakul rinnal.



Eraldi lisana said 1870 aasta Raudristi 2 klassi saanud, kes olid jätkuvalt teenistuses 1895 aastal, tammelehed numbriga „25“ mis näitas aastate arvu.

[Noor]

Raudristi Suurrist võeti kasutusele samuti 1813 aastal ning annetati ainult kõrgematele ohvitseridele. (Rüütliristi eelkäija)
1813 aasta sõjas annetati ainult 5 Raudristi Suurristi.
1870 aastal võeti Raudristi Suurrist taas kasutusele ning annetati kokku 16 tükki (9 sõja ajal ja 7 1871 aasta 22 märts).
1914 aasta Raudristi Suurristi annetati 5 tükki.

[Noor]

Koos Raudristi sarjaga loodi Preisimaa kõrgeimaks autasuks Raudristi Suurristi Rinnatäht, kuid seda annetati terve sajandi jooksul ainult kahel korral; Kindral von Blücher sai selle Waterloo lahingu juhtimise eest 1815 aastal ja Paul von Hindenburg I Maailmasõjas peetud Tannenbergi lahingu võitmise eest. Nii, et seda ei saa traditsiooniliseks autasuks lugeda.

(pildil koopia)



I Maailmasõjas annetati üldse kuskil 4,000,000 Raudristi 2 klassi ja 145,000 Raudristi 1 klassi. Täpne arv ei ole kahjuks tänapäevaks teada, kuna Preisimaa arhiivid enamuses hävisid II Maailmasõjas.
Seda autasu võisid saada kõik sõjaväelased, olenemata auastmest. Samuti võidi Raudriste annetada Saksamaa teiste riikide sõjaväleastele ning liitlastele. 1 klassi Raudristi saamiseks oli pidanud eelnevalt sõjaväelane saanud olema 2 klassi.

Oli veel lisasid I ja II maailmasõja perioodil teistkordselt Raudriti saanutele:

I Maailmasõja perioodi "pannal" ("25" kohal")



II Maailmasõja perioodi "pannal" 2. klassi EK lindil

[Noor]

1813 aasta I ja II klassi EK (esikülg!)



I Maailmasõja I klassi EK oli eespool juba alusel. Siin aga II Maailmasõja 2. klassi Raudrist Austria stiilis kolmnurkse lindiga.



Ja lõpetuseks 1957 aasta mudel 1. klassi Raudristiga, mis II MS veteranid said välja vahetada/osta, et auga kanda. Nagu näha, jõuti tagasi algusesse - 1813 aasta esikülje juurde, ainult aastaarv oli vahetunud II MS alguse aastaks.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Nii et kui Saksamaal küpsemas mõte taastada Raudrist (seoses lahinguliste kaotustega missioonidel)

Nüüd vist küll tegid keelevääratuse? Seks puhuks on olemas kaserist (kliimavöötmest sõltuvalt muidugi mitte alati). EK peaks ikka midagi saavutusega seotut olema.

Selgitan siis oma mõttekäiku.

Kamraad Noor jõudis juba anda põhjaliku ülevaate Raudristi ajaloost. Nagu siis teada, on Raudristi annetatud (võib ka öelda, et aktiveeritud) neli korda - algul Napoleoni-vastases kampaanias, siis Prantsuse-Preisi sõjas, siis esimeses ja viimasena teises ilmasõjas. Sõdadevahelisel ajal on Raudrist küll olemas olnud aga n-ö külmutatud olekus.

Tollest pressiuudisest lähtub, et Saksamaal on jõudusid, kes sooviksid nüüd Raudristi aktiveerida viiendat korda. Ja selle põhjuseks on kindlasti see, et esmakordselt peale teist ilmasõda (ehk siis Raudristi viimast aktiveerimist) on Saksa sõdureid surma saanud - Afghanistani missioonil nimelt - ja see võiks omada tähendust, et Saksamaa on jälle sõjas ja de facto olemas vajadus ka Raudrist aktiveerida

Teisalt juhiti siin tähelepanu ka sellele, et kavatsus lähtub valitsusvälistelt initsiaatoritelt ning tegu pole kindlasti mitte ametliku seisukohaga. Nii et elame-näeme.

Isiklikult arvan, et Saksa sõdurid on oma Raudristi ära teeninud

[KategorieC]

Lihtsalt paranduseks eelkõnelejale, et sakslasi on ka näiteks Kosovos surma saanud.

[hillart]

Ja pealegi !! Teadupärast kaasajal on selline üllas sõjakuulutamise traditsioon ammu-ammu minevikku jäänud. Sisuliselt sõjad pole seda aga ametlikult mitte.
Kui võtta Raudristi statuuti, siis sellistel juhtudel nagu ei saakski tegelikult enam Raudristi välja anda, sest kuigi kõigile arusaadavalt paistab tegemist olevat sõjategevusega, siis ametliku SÕDA ju kusagil ei ole.