IX. Saksimaa autasuliist tsaari Venemaa medaliga
Väga ilus autasuliist! Kopeerin teksti uuesti siia vanast teemast -
tegemist oli kindlasti Saksimaa allohvitseriga, kuna tal on 15 aasta teenistuse rist. 1914-1918 aastate eest arvestati 10 aastat. Nii, et tal pidi olema juba ennem I MS vähemalt 3 aastat teenistust, kuna üksuste suuremad demobiliseerimised toimusid märts-aprill 1920 aastal. Nii, et peale sõda veel 2 aastat teenistust- Kokku 15 aastat.
Oma Friedrich Augusti pronks medali pidi ta saama kohe sõja alguses, kui ta oli kas kaprali või noorem allohvitseri auastmes, kuna tavaliselt allohvitserid said kohe hõbedase Friedrich Augusti medali. Samuti on imelik, et ta ei ole saanud muid Sakasimaa autasusid. Võimalik, et ta oli vahepeal haavatud. Nii, et kui seda liistu vormil näha, oleks seal kõrval suure tõenäosusga ka haavatumärk.
Nüüd selle Tsaari Vene medali saamise puhul on lausa kaks varianti.
Seda medalit olevat jagatud Vene valgetele ja nende liitlastele lahingutes osalemise eest punaste vastu. Nii, et kui nüüd taas selle mehe vormi näeks, siis suure tõenäolisusega oleks medali liistu all ka rinnal Balti rist, mida annetati Freikorpsi meestele, kes koos valgetega punaarmee vastu Baltikumis ja/või Sileesias sõdisid.
Teise variandina see allohvitser sai ehk selle medali otse Tsaari enda käest .
Lugu siis järgmine. Osadel saksa üksustel olid välisriigi "aujuhid". Kõiksugu ihukaitseüksused, jne. Lihtsalt kõik see tulenes kuninglikest sidemetest erinevate riikide kuningakodade vahel.
Juhul kui see mees teenis Saksimaa 2. Välisuurtükiväerügemendis nr. 28, mille aujuhiks Tsaar Nikolai II sai 19 juuni 1914 aastal, siis on võimalik, et tsaar jagas seda medalit ise seal olles.
X. Saksimaa autasuliist Püha Henri medaliga
Ilus ja väheliikuv autasuliist allohvitserile (Gefreiter või Unteroffizier) koos haruldase Püha Henri medaliga, mida annetati 1840- 1918.
Ca. 152 kuldset.
Ca. 80 pronksist hõbedatud 1917/18.
Ca. 9500 hõbedast.

Ostan või vahetan kõike, mis puudutab EW lennundusega seonduvat.