Poola II maailmasõjas

[hugo1]

Selline küsimus, et kas keegi teist on uurinud vähe põhjalikumalt Poola olukorda 39a.
Teatavasti oli Poola sel ajal, kui mitte suurriik, siis keskmise suurusega küll ja arvestatav jõud euroopas. Ometigi õnnestus sakslastel Poola sõjaline jõud murda paari nädalaga, oma osa mängis ka N-Liit, kes seljatagant noa selga lõi.
Huvitab mind 39.a. Septembris, kui Saksamaa ründas, kas siis Poola avalda sellist rohkem sümboolset vastupanu nagu Norra, või anti endast kõik nagu Soome talvesõjas.
Ise ei ole ma eriti põhjalikult seda perjoodi uurinud.
Olen lugenud, et hoolimata Saksa armee kiirest edus Poolas, olevat Poola okupeerimine sakslatel täis olnud igasuguseid äpardusi. Tankid lagunesid, kütus lõppes, varustus ei jõudnud õigel ajal järgi jne...
Kuid 2 nädalaga suudeti Poola hambad välja kiskuda ja sellel oli ka suur poliitiline mõju. Väikeriikidel, Baltikumil, Norral, Taanil, isegi Rootsil kadus igasugune isu suurriikidega sõda pidada.
Miks see riik nii ruttu kaotas

[A4]

Küllatki lootusetuks muutuks Poola strateegiline olukord 1939. aasta kevadel, mil Saksaamaa annekteeris kogu Tšehhoslovakkia - Poola võimalik rinne sõjas Saksamaaga venis mitmetuhande kilomeetri pikkuseks ning praktiliselt oli Poola kolmest küljest sisse piiratud - lõunast Tšehhi ja Slovakkia suunal, läänest Saksa n-ö emamaa ja põhjast Ida-Preisimaa. Lisaks sellele oli Poola selja taga, idas, rahuarmastav Nõukogude Liit. Seega oli Poola praktiliselt sisse piiratud, ja sellises olukorras polnud rinde hoidmine enam võimalik.

Siiski avaldasid poolakad sakslastele külalltki visa vastupanu ja kindlasti ei olnud operatsiioon "Weiss" sakslaste jaoks lõbus jalutuskäik mööda Poolat. Täpsustuseks võiks öelda, et poolakate vastuüanu kestis kauem kui kaks-kolm nädalat. Viimased lahingud lõppesid minu teada alles 6. oktoobril.

[hugo1]

Aga miks ei kaalutud pikemat sissisõda?

[A4]

Ma ei tea milliseid plaane ennesõjaaegne Poola kindralstaap tegi võimaliku partisanisõja puhuks, kuid peale riigi okupeerimist Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt tekkis Poolas aja jooksul siiski küllaltki aktiivne ja laiahaardeline partisaniliikumine, mida tuntakse nime "Armija Krajowa" all ja kuhu kuulus tipp-aegadel umbes 300 000 inimest. Nende n-ö tippsaavutuseks jäi Varssavi ülestõus 1944. aastal, mis vaatamata edukale algusele sakslaste poolt küllaltki brutaalselt maha suruti.

Kui uskuda allpool olevat netilehekülge,siis anti käsk salajase põrandaaluse organisatsiooni moodustamiseks juba 1939. aasta septembris, enne Poola täielikku kapituleerumist. (http://www.biega.com/museumAK/hak-e.html)

Mis puudutab Tšehhit, siis üks põhjusi, miks seal ei tekkinud niivõrd laialdane vastupanuliikumine, on ilmselt see, et seal ei ajanud Saksa võimud niivõrd jõhkrat okupatsioonipoliitikat kui Poolas. Vahetult enne Teise maailmasõja lõppu 1945. aasta mais puhkes Prahas siiski ülestõues eesmärgiga linn sakslastest vabastada. Ilmselt oleks see mäss maha surutud, kui appi poleks tõtanud kindral Vlassovi Vene Vabastusarmee (ROA) diviisid, kes ülestõusnute poole üle läksid ja vabastasid linna enne Punaarmee üksusi.

[A4]

Axis History Forumist leidsin sellise küllaltki huvitava asja Saksa-Poola sõja ja sellega kaasnevate müütide kohta.

http://www.mapleleafup.org/forums/showt ... eadid=3481

[teddybbeer]

M. Õun annab oma raamatus lühiülevaate sõjast Poolamaal. Minu arust parim, mis hetkel eesti keeles saadaval on. Raamatu nimi: "II maailmasõda: Maailm II maailmasõja eel. Poola kaitsesõda."

[Külaline]

Parandage mind kui eksin, aga poolakad minu teada üritasid kaitsta tervet piiri üheaegselt. Üldiselt nad alahindasid sakslasi, unistades pealetungist Berliinile. Tõsi, nad lootsid ka, et prantslased lähevad pealetungile ja seovad saksa põhijõud endaga.
1. septembril ei olnud poola väed ka veel koondunud ning Luftwaffe järgnevate hoopide all see koondumine ja transport üldiselt hästi ei läinud.

[A4]

Võimalikust pealetungist Berliini peale unistasid poolakad minu teada 1920. aastatel ja 1930. aastate esimesel poolel, kui Saksamaa sõjaliselt suhteliselt nõrk oli. Ilmselt oli sellise optimismi taga omalaadne eufooria, mis tabas poolakaid 1921. aasta Poola-Vene sõjas kui Punaarmee Varssavi all rängalt lüüa sai. Saksamaa tugevnemine 1930. aastate teisel poolel ja strateegilise olukorra kardinaalne muutumine peale kogu Tšehhoslovakkia okupeerimist sakslaste poolt tegid sellidele plaanidele kiire lõpu.

Siinkohal võib huvitava paralleeli tõmmata Soomega, mille kindralstaabis koostati 1920. aastatel samuti päris optimistlikke plaane võimaliku sõja puhuks Nõukogude Liidu vastu, mille kohaselt oleksid Soome armee peajõud peale mobiliseerumist alustanud üldpealetungi Karjala kannasel ja Laadogast põhja pool. Ka nendele plaanidele tõmbas Nõukogude Liidu tugevnemine 1930. aastatel julmalt kriipsu peale.

[Mati]

Saksa väed murdsid poolakate kaitse juba 06. septembriks ja targa raamatu andmeil kogu Poola armee 18.septembriks.
Varssavi kapituleerus ikkagi alles 28. septembril. Seega jutt kahest nädalast on alati vaieldav.
Ühisparaad Punaarmeega toimus 22.septembril Brestis. Ega ühest vastust ei oska anda vist keegi.
Härra Raimo Pullat on küll teinud suure töö Eesti ja Poola suhete uurimisel ja pälvinud selle eest Poola Vabariigi Teenete ordeni Rüütliristi, aga vaevalt temagi täpset vastust suudab anda.

[hugo1]

A4 Soome pidi seda pealetungi tegema koos Eestiga ja sihtmärk pidi olema Peterburg ja sealse sõjaväeringkonna hävitamine.Ka 30-ndatel oli veel plaanid sellised. Arvestati ka liitlaste toetusega. Ära jäi see tõenäoliselt põhiliselt sellepärast, et ei olnud enam Eestit ega liitlasi ja sammuti oleks olnud selliseks välksõjaks vaja tanke ja lennukeid, mida Eestil ja Soomel ei olnud.
Kui vaadata 1941a sakslasi oleks tõenäoliselt Eesti ja Soome plaan ka õnnestunud

[Marissa]

Poolakad ei osutanud sümboolset vastupanu, vaid võitlesid sakslaste vastu elu eest. Sõda ju algas 01.09.1939. Poola armees purustati 01.-18.09.1939 Saksa ülekaalukate tanki- ja õhujõudude poolt. Varssavi pani vastu 27. septembrini, Modlin alistus päev hiljem. Lisaks sellele alustas 17. september pealetungi ka Punaarmee.Poolakad eelistasid alistumist venelastele, sest nende näol oli ikkagi tegemist ikkagi slaavlastega. Neid usaldati rohkem siiski. Kahjuks teame me kõik mis sai Poola sõjaväelastest. Katõn pole meile kellelegi tundmatu ...