Tšehhoslovakkia II maailmasõjas

[hugo1]

Tšehhoslovakkia II.maailmasõjas on minu arust päris huvitav teema. Tšehhoslovakkia puhul oli tegemist küll suhteliselt väikese riigiga, aga ometi olevat selle riigi armee varustus olnud üks paremaid euroopas. Minu teada oli ta kõige motoriseeritum, sammuti olid tsehhi relvad ja relvatehased kuulsad üle maailma. Paljusid Saksa tanke hakkati tootma just Tsehhi tehastes peale Tsehhi okupeerimist.
Kuigi Tsehhi oli kulutanud riigikaitsesse suuri summasid ja tal olid liitlased, andis Tsehhi alla ilma ühegi pauguta, miks

[A4]

Kuigi Tsehhi oli kulutanud riigikaitsesse suuri summasid ja tal olid liitlased, andis Tsehhi alla ilma ühegi pauguta, miks?

Põhjus on teatud mõttes üsna sarnane sellele, miks Eesti Vabariik 65 aastat tagasi käpad püsti ajas. Liitlasi Eestil praktiliselt enam ei olnud ning riigikaitset nõrgendas oluliselt asjaolu, et Eesti territooriumil baasides oli juba teadmata arva punasõdureid - kindlasti mitte vähem kui 25 000.

Tollane Tšehhoslovakkia oli umbes samasuguses olukorras. Peale Sudeedimaa loovutamist Saksamaale oli Tšehhi riigikaitse olukord väga raske - Sudeetidesse olid jäänud võimsad piirikindlustused, mis olid olnud üheks peamiseks garantiiks Saksa sissetungi vastu. Pranstsusmaa ja Inglismaa olid Tšehhile peale Müncheni sobingut n-ö selja keeranud. Olulist osa Tšehhoslovakkia lagunemisel mängis siiski slovakkide soov oma riik rajada, samuti noolisid mingeid Tšehhoslovakkia osasid ka tema naabrid Poola ja Ungari.

[Sturmmann]

Mina soovitaksin sul lugeda raamatut:Tõed ja valed Teise maailmasõja ümber("Minevikust" Greif 1999)

[hugo1]

Täpsemalt sama küsimus mis Poolagi kohta, miks ei kaalutud sissisõda?

[Merepura]

Lugemissoovitus veel "Talvesõja diplomaatia" autor vist Max Jakobson, ilmunud eesti keeles 2004. Seal päris hea ülevaade nii Austria kui Tsehhi annekteerimise tausta kohta.

[Marissa]

Tšehhoslovakkia näol oli tegemist siiski Ida-Euroopa ainukese demokraatliku riigiga ja sellegi reetsid Lääne demokraatiad. Mida muud see Müncheni sobing siis oli? Egas Hitleril kõik nii lihtsalt ka läinud. Esimene Tšehhoslovakkia kriis oli mais 1938: Saksa ja Tšehhoslovakkia väes liikusid teineteisele juba vastu. Õnneks Saksamaa tõmbus tagasi, sest Tšehhoslovakkia oli sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas. Teine kriis oli septembris ja selle tulemusena 26.sept. kuulutati Tsehhosolvakkias välja mobilisatsioon. Itaalia vahenduskatsete tulemusena oli 29.-30.09.1938 Müncheni konverents, mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. Selle tulemusena Tšehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest. Selle tulemusena ju muutus see riik vastupanuvõimetuks ja 15.03.1939 oli selle loogiline jätk Hitleri poolt. Selle tulemusena Saksamaa
1. Tsehhoslovakkiast saadi 50 miljonit $ valuutas ja kullas (aga Saksa riigikassa oli selleks päevaks tühi)
2. Tšehhoslovakkia 5 miljonit töölist rakendati Saksa sõjamajandusse, Saksa tööllisi sai rohkem võtta sõjaväkke.
3. Škoda tehased ja muud ettevõtted rakendati Saksa sõjamajanduse käsutusse.

[Troll]

Esimene Tšehhoslovakkia kriis oli mais 1938: Saksa ja Tšehhoslovakkia väes liikusid teineteisele juba vastu. Õnneks Saksamaa tõmbus tagasi, sest Tšehhoslovakkia oli sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas.

See polnud päris nii, siinkohal tegi ajakirjanduslik hüsteeria Hitlerile liiga! Maikuus ei liikunud saksa väed nimelt kuhugi, tšehhid nägid lihtsalt tonte seinal ja kuulutasid välja esialgse mobilisatsiooni.
Seda häbiväärsemad on aga 1938.a septembris toimunud sündmused. Esiteks muidugi Inglismaa/Prantsusmaa äraandlikkus. Ja ega Tšehhi valitsus ise kah parem polnud, samasugune lõdisev seltskond kui Eesti valitsus järgmise aasta septembris. Tšehhoslovakkia armee oli väga hästi relvastatud tänu Škoda relvatehastele, tšehhi tankid olid paremad kui sakslaste T-I ja T-II, piirikindlustused olid korralikult välja ehitatud jne. Mis puudus, oli vastupanutahe. No mängisid Inglismaa ja Prantsusmaa mäkra, no mis siis? Pealegi oleks vähemalt Prantsusmaal tõelise sõja puhkemisel väga raske oma kehtivatest lepingutest lahti öelda, ka oleks rahva rahulolematus valitsusega igal juhul sundinud Prantsusmaad sõtta sekkuma.