Kaitseminister ja Kaitseväe juhataja ühes isikus???

[Lemet]

Nagu siis kevade poole paljudki arvasid, kui jutu all oli uus seadus, hõõgubki tuha all plaan KaMin ja Peastaap kokku lükata. Järgmiseks sammiks, või noh, üle-ülejärgmiseks oleks siis kaitseministri ja kaitseväe juhataja ametikohtade ühildamine.

http://www.epl.ee/artikkel/436401

[Error404]

Nagu siis kevade poole paljudki arvasid, kui jutu all oli uus seadus, hõõgubki tuha all plaan KaMin ja Peastaap kokku lükata. Järgmiseks sammiks, või noh, üle-ülejärgmiseks oleks siis kaitseministri ja kaitseväe juhataja ametikohtade ühildamine.

http://www.epl.ee/artikkel/436401

Loogiline oleks kui KV vastavate osakondade ja alade spetsialistid tulevad Kaitseministeeriumisse (ja löövad korra majja seal valitsevale sotsiaalpornole) aga ilmselt hakkab nii olema, et see nö. 140 üleliigset inimest "leitakse" KV ridadest, kes kahe struktuuri liitmisel jäävad jalgu ja koondatakse, et liigseid kulutusi vältida niigi pingelisel ajal (Eelarve-perses & CO). Selle peale võiks lausa kihla vedada, tõenäoliselt nii see asi läheb, üritasime parimat aga ... arvestades viimase aja riigikaitse trende

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kaitseministeeriumi ning kaitsejõudude peastaabi ühendamise võimaluse üle on arutatud juba aastaid, ent seni pole konkreetseid samme astutud. Mitmes riigis, näiteks Suurbritannias, ongi mõlemad asutused ühendatud.

...neid riike, kus armee kõrgema tasandi staap kaitseministeeriumiga kokku viidud, on ikka oluliselt rohkem - terve Euroopa juba selliseid näiteid täis Eesti ülimalt piiratud inimressursi juures on ülepaisutatud koosseisuga peastaap oma aja ammu ära elanud - ja see on selgele kõigile, kes vähegi mõelda viitsivad

Peastaabi viimane šanss ennast reformida magati maha 2003/04 aastail, kui käivitati hurraaga nn staabireform, mis aga ruttu liiva jooksis / lasti joosta Peale seda on peastaabi liitmine ministeeriumiga tõesti vaid suht lühikese aja küsimus. Kuna vähetootlikud bürokraatlikud struktuurid on üldiselt ülimalt leidlikud oma eksistentsi pikendamisel, eeldaksin, et peastaabil õnnestub oma eksisteerimist pikendada maksimaalselt järgm. kümnendi alguseni - ja siis sellega ka jokk...

Ülaltoodud ajaleheartikkel loetles ainult osa kattuvaid alasid, millede ühendamine ühte struktuuri on mõistlik ja õigustatud... tegelt on neid veel küll ja küll Aga iga asi omal ajal. EKJ juhtimise tulevik on ilmselt operatiivtasandi Joint-tüüpi staap, mis erineb nagu siga ja kägu tänasest paraadlikust ja mittetootlikust peastaabist...

Nii et igasugune hala siin a la jälle tehakse tublidele vormikandjatele liiga ei ole tõesti õigustatud... vaadake ridade taha ja kasutage oma tervet mõistust. Raha lugemise ja struktuuride optimeerimise oskuses on Kamin peastaabist ammu lootusetult mööda läinud - peastaap on eilne päev / läbitud etapp

Täna tuleks vaadata hoopis ettepoole - ehk siis kujundada uut Joint-staapi, kus annavad tooni operatiivala karjääriohvitserid, mis on vabastatud hangetest, paraadlikkusest, juuraharrastamisest ja kõigest muust sellisest mittesõjalise bürokraatia kultuurikihist, millesse tänane peastaap lootusetult uppunud on

[Epaminondas]

Borja, äkki täpsusta enda juttu argumentidega. Muidu jääb üldsõnaliseks. Selline Joint-staap teeks olukorra tunduvalt poliitilisemaks ja seega oleks Kaitseväe juhtimine varasemast tunduvalt poliitilisem, mis võib tekitada olukorra, kus iga uue valitsusega tekivad uued tõmbetuuled ning muud poliitilised sahkerdamised. Kaitseväe juhtimine võiks olla võimalikult palju poliitikast eemal, st stabiilsem.

[Madis22]

Millest see kamini tublidus siis struktuuride optimeerimises välja paistab? Soome kaminit kaks korda ületavas ametnike hulgas? Arvata on, et läheb nagu teiste riiklike asutuste ühendamisegagi - koondatakse töötegijaid, juurde palgatakse juhte, nõunike, kontrollijaid ja sekretäre.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Borja, äkki täpsusta enda juttu argumentidega. Muidu jääb üldsõnaliseks. Selline Joint-staap teeks olukorra tunduvalt poliitilisemaks ja seega oleks Kaitseväe juhtimine varasemast tunduvalt poliitilisem, mis võib tekitada olukorra, kus iga uue valitsusega tekivad uued tõmbetuuled ning muud poliitilised sahkerdamised. Kaitseväe juhtimine võiks olla võimalikult palju poliitikast eemal, st stabiilsem.

Armee juhtimine demokraatlikus riigis on niikuinii poliitiline... vastasel korral oleks totalitaarriik või sõjaväehunta

Joint-staap ei teeks olukorda poliitilisemaks - vastupidi, see väljutaks kogu poliitjuriidilise saasta sõjalise juhtimise struktuurist ministeeriumi mängumaale...

Tõmbetuuled toimivad praegu niikuinii ja peastaap on vägagi poliitiline kooslus - ja on olnud seda kogu aeg Tuletage meelde Kerti aega, tuletage meelde Kõutsi aega - ja tuletage meelde kõiki vahepealseid kohusetäitjaid... Kõik nad sõltusid poliitikutest, balansseerisid poliitilistel purretel ja kaklesid mõnede poliitiliste jõududega... Mis kasu sai aga REAALNE riigikaitse kõigest sellest - armee eksistentsiks ja sõjalise väljaõppe REAALSEKS toimimiseks hädavajalikke harjutusvälju me asutame alles täna - 2008. aastal

Joint-staabi eesmärk ongi väljutada kogu poliitiline (ja poolpoliitiline) sodi armee operatiivplaneerimise ja -juhtimise protsessist - nii lihtne see ongi. Ja tänapäevane peastaap ei sobi selleks ammu - ta on liigvähe professionaalne, õukonnastunud-intriigistunud jne... Kui Kamin tahab peastaabi ära süüa, võtku aga heaks - REAALNE riigikaitse selle läbi ei kannata, pigem ainult võidab ja professionaalid samuti

[hummel]

Bürokraatia vähendamine on kindlasti tore, kuid oluline on, et alles jäävad inimesed, kes on kogenumad, andekamad ja targemad. Praegu ei pruugi see näida nii ei haigemajas ega karukontoris sõltumata emba kumba arengujärgust.

Ma ei tea, mida see joint-staap endast rahvakeeli kujutaks (keegi võiks kirjeldada), kuid kui meie tänane kamin võtab üle kõik juriidilise ja planeerimise alase ning peastaabile jääb puhtalt rakenduslik temaatika, on meie riigikaitse mõne aasta jooksul surutud ka lätakate paraadarmee formaati (ehk muudetud kasutuks).

Keegi võiks valgustada, milline oli peastaabi põhimõtteline ülesehitus enne suuri staabireforme, mis hakkasid minu arusaamisel pihta nii aastatuhande vahetuse paiku, kui Kert saabus õppimast (ja talle oli kuulu järgi vaja leida koht).

Küsimusele, et miks meie kääbusarmeele on vaja nii suurt keskstaapi, on toodud esitlustel põhjendus väga lihtne - igas elumajas on sõltumata suurusest vajalik köök, tualett ja dušš. Teravam vastus sellele oli aga, et korterites ehitatakse ju dušširuum ja tualett üheks...

[A4]

Kaitseministeeriumi ja peastaabi ühendamine ei saa kindlasti tähendada seda, et kaitseministri ja KVJ ametikohad ühendatakse. Ükskõik, kuidas struktuure ja osakondi ühendada, on igas riigis jäänud alles kaitseministri kui rahva mandaadiga poliitiku ametikoht ning kõrgeima sõjaväelase ametikoht, kes juhib kaitseväe igapäeva elu ning operatsioone. Iseasi on see, kas sellise mehe ametinimetuseks saab kaitseväe juhataja, kaitseväe staabiülem, operatiivülem vms.

Mis puudutab kahe maja teatud funktsioonide ühendamist, siis ei ole see Eesti suguse väikeriigi jaoks eriti säästlik, kui sisuliselt on kahes asutuses sarnased osakonnad, mis üldjoontes tegelevad sama tööga ning annavad tööd topeltarvule ametnikele ja ohvitseridele. Kas see on mõistlik, kui kaitseväe logistikakeskuses töötavad korraliku sõjalise haridusega ohvitserid, kelle peamiseks ülesandeks on sõduritele laskemoona, saabaste ja sokkide hankimine? Minu arvates ei ole see mõistlik. Seda tööd saaksid teha tsiviilametnikud (kaitsevägi lihtsalt ütleb, milliste omadustega saabast neil vaja on), kellele pole vaja 20 aasta pärast maksta eripensionit ja kes vabastavad ohvitserid otseste sõjaliste ülesannete täitmiseks.

Isegi meist palju suuremates riikides on need funktsioonid tihti ühendatud. Mis puudutab kaitseministeeriumi haldussuutlikkust vs kamina haldussuutlikkus, siis minu teada ütlevad nii KAITSEVÄE ENDA siseauditid kui ka Riigikontrolli vastavad auditid, et kaitseväes on just logistika poole pealt pornograafia väga suur. Kamina haldussuutlikkuse kohta pole selliseid süüdistusi veel kuuldud. Ka igasugused varustuse ja infrastuktuurihanked venivad tihti mitte ministeeriumi ametnike saamatuse taga, vaid selle taga, et kaitsevägi kui sõjalise nõu andja ei suuda mitmete kuude jooksul koostada ostetavate relvade või ehitatavate kasarmute lähteülesandeid. Või on need lähteülesanded koostatud nii pealiskaudselt ja saamatult, et nende alusel pole võimalik ministeeriumil hankeid välja kuulutada.

Sisuliselt tekib väga palju asjade venimist, valearusaamasid ja tülisid ka sellest, et kaks maja asuvad teineteisest mitme kilomeetri kaugusel. St inimesed, kes sisuliselt peaksid vedama ühtesid ja samu projekte, kohtuvad vaid kord nädalas koosoleku laua taga. Probleeme oleks kindlasti tunduvalt vähem, kui ametnikud ja ohvitserid töötaksid kõrvalmajades, st alati oleks mingi küsimuse tekkides võimalik kolleegi kabinetti viie minutiga jalutada, hoovi peal või kurilkas üks suits teha või koos sööklas lõunat süüa. Praegu asendab seda kõike meilide ja kirjade saatmine ning telefonikõned. Nii et isegi kui kahte maja sisuliselt kokku ei panda, oleks igati positiivne, kui ministeeriumile ehitataks millalgi tulevikus hoone kuskile peastaabi lähedale. Ruumi selleks on, ainult et raha ei saa ennem ametnikele uute büroopindade ehitamiseks eraldada, kui kõik ajateenijad korralikes kasarmutes elavad, nõuetekohastel harjutusväljadel väljaõpet läbi viivad ja sõja-aja operatiivstruktuuril on olemas kogu vajalik tabelrelvastus ja -tehnika.

[Marissa]

Järgmiseks sammiks, või noh, üle-ülejärgmiseks oleks siis kaitseministri ja kaitseväe juhataja ametikohtade ühildamine.

Ja muidugi sel ametikohal siis tubli parteisõdur kes püssi näinud ehk pildil.
Seega, kits kärneriks.

[Brigadir]

Kas see on mõistlik, kui kaitseväe logistikakeskuses töötavad korraliku sõjalise haridusega ohvitserid, kelle peamiseks ülesandeks on sõduritele laskemoona, saabaste ja sokkide hankimine? Minu arvates ei ole see mõistlik. Seda tööd saaksid teha tsiviilametnikud (kaitsevägi lihtsalt ütleb, milliste omadustega saabast neil vaja on), kellele pole vaja 20 aasta pärast maksta eripensionit ja kes vabastavad ohvitserid otseste sõjaliste ülesannete täitmiseks.

Pigem näeks varustusega tegelejate hulgas s6javäelasi, kui tsiviliste. Praegu on asja juures v6ibolla suvalise haridusega pagunikandjad, aga mingite aastate pärast korraliku teenistuskogemusega (all-)ohvitserid. T88 oleks sujuvam, kuna iga kysimuse peale ei pea tylitama neid, kellele hangitav kaup läheb, asjadest adekvaatne arusaamine ja otsustusv6ime (know-how) on kohapeal olemas. Ideaalis siis KV logistiline komponent, kus kindlasti erariietes ametnikel oma koht, nagu praegugi.

KaMina ylesanne peaks praegu ja tulevikus olema siiski totaalkaitseks valmistumine ehk koost88 teiste ministeeriumitega ning sise- ja välispoliitiline riigikaitse huvide kaitse poliitilisel tasandil. Pean silmas k6ikv6imalike lepingute ettevalmistamist ja s6lmimist, kus on tegu pigem poliitiliste otsustega.

[Karuke]

Viib kaitseministri ametikoha depolitiseerimisele.
Minister-ülemjuhataja saab niisiis olla vaid sõjaväelane.
Vastava "tasemaega" mehi on 1 - 2.
Sõnaga mees jääb pensionini ametisse kuna välja vahetada pole teda kellegi vastu.
Noh võibolla on see hea...

[hummel]

Et üks kontor lihtsalt libedalt töötab, ei pruugi iseenesest veel tagada, et ta ka kompetentne on.

Siin on üks lahendus veel. Tuleks suurendada (ei tea, palju praegu on) märgatavalt vormikandjate ametkohtade arvu ministeeriumis ja vähendada ametnike ning vormikandjate arvu peastaabis. Reaalse sõjalise juhtimisega seonduv töö jääks peastaabile. Ministeeriumi otsesemalt "sõjandusega" tegelevate osakondade (näit hanked ja kaitseplaneerimine) juhid peaksid aga olema vanemohvitserid nagu see oli ka enne sõda. Lisaks ohvitsere-vanemallohvitsere ka madalamatel ametipostidel. Kaitseplaneerimist ei ole minu arvates võimalik tõsiseltvõetavalt teha, kui puuduvad (kinnitatud) teadmised sellest, kuidas käib sõjategevus.
Ministeeriumi alas ei saa olla siiski valdkondi, mis nõuaksid igapäevast suhtlemist kaitseväe väeosadega.

Ministeerium oleks ühtlasi osa RA/SA koosseisust. Enam ei ole 1. ilmasõda ja reaalselt osutub ministeerium ka sõjaseisukorras vajalikuks (ning sõjaliselt "huvitavaks") formeeringuks. Kaitsevägi peab samas tagama ministeeriumi üleelamise SA tingimustes.

Selline kooslus võimaldaks ministeeriumi usalduse ja militaarse kompetentsi piisavat aktsepteeritavust. Oleks ka keerukam üksteist vastastikku süüdistada.
Siiski - kaitsejõudude relvastuse, ülesehituse ja ülesannete üle peab otsustama see peastaabi pool ja ministeeriumi poole ülesandeks jääks militaariast vaid vastava korraldamise ning võimaluste tagamine ja koostöö tsiviilametkondadega.

[A4]

Siin on üks lahendus veel. Tuleks suurendada (ei tea, palju praegu on) märgatavalt vormikandjate ametkohtade arvu ministeeriumis ja vähendada ametnike ning vormikandjate arvu peastaabis. Reaalse sõjalise juhtimisega seonduv töö jääks peastaabile. Ministeeriumi otsesemalt "sõjandusega" tegelevate osakondade (näit hanked ja kaitseplaneerimine) juhid peaksid aga olema vanemohvitserid nagu see oli ka enne sõda. Lisaks ohvitsere-vanemallohvitsere ka madalamatel ametipostidel. Kaitseplaneerimist ei ole minu arvates võimalik tõsiseltvõetavalt teha, kui puuduvad (kinnitatud) teadmised sellest, kuidas käib sõjategevus.

Ministeeriumis on tegelikult üldsegi mitte väike arv ametikohti, mis on ette nähtud kaadrikaitseväelastele. Probleem on selles, et küllaltki kaalukas osa nendest kohtadest pole komplekteeritud mitte ohvitseridega, vaid tsiviilametnikega (kes, tõsi küll, on tihti reservohvitserid ja/või kaitseliitlased). Kohad kaadrikaitseväelastele, just nt riigikaitse planeerimises on olemas, kuid kaitsevägi vastab ministeeriumi taotlustele sinna ohvitsere suunata üldjuhul eitavalt, viidates sellele, et ka kaitseväes on kogenud ja asjalikest vanemohvitseridest suur puudus. Mis on iseenesest ka täiesti õige. Vahe Kunnase ja kaitseväe praeguse juhtkonna vahel on selles, et praeguses olukorras ei hakka kaitseväe juhtkond silmakirjalikult karjuma, et ministeeriumis puudub sõjaline kompetents, kuna kaitseväel lihtsalt pole seda kompetentsi anda. Või puudub soov sellist kompetentsi anda.

Mis puudutab praegust olukorda, siis tõele au andes juhib ministeeriumi kaitseinvesteeringute blokki siiski endine J-5 ohvitser, kaitseplaneerimise blokki mereväe kaptenmajor, kaitseväeteenistuse osakonda major jne.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ma ei tea, mida see joint-staap endast rahvakeeli kujutaks (keegi võiks kirjeldada)...

Katsun siis formuleerida mõned tänapäevase Joint-staabi põhimõtted:

1) klassikaline J-osakondadest koosnev operatiivtaseme staap ühe sõjateatri juhtimiseks (ja iga keskmise riigi võib ka ühe sõjateatriga võrdsustada). Osakonnad harilikult J1st J9ni. Sellised osakonnad on diviisi / korpuse tasandi staapides olnud ka juba tükimat aega - enamuse 2. ilmasõja järgsest ajast siis

2) lisaks veel rida täiesti uusi osakondi (mida külma sõja ajal polnud), nagu Joint Effects, Targeting, Counter-IED, SOF jne... Erinevas taustas tegutsevatel Joint-staapidel võivad sealjuures olla ka erinevad vajadused uute (ja spetsiifiliste) osakondade moodustamiseks

3) õhu- ja merekomponentide juhtimiseks sõjateatril on osakonnaõigustes ACC (Air Component Command) ja MCC (Maritime Componen Command)... Kui sõjateater on sisemaine, pole viimast muidugi vaja

3) kõik mittesõjalised struktuurid (ja tegevused) nagu hanked, kinnisvara haldamine, auditeerimine, seadusloome jms on Joint / operatiivstaabis muidugi täiesti välistatud - sellega tegelevad kaitseministeeriumid ja enamuses riikides väeliigi staatusesse tõusnud logistikakomponent

4) ka relvaliigi inspektoritel pole Joint-staabis kohta, kuna kogemuste koondamise (Lessons Learned) protsess toimub tsentraalselt J3 juhtimisel... Relvatehnilised peensused jäävad aga logistika väeliigi mängumaale

5) riigi tasemel Joint-staabi puhul kaob vajadus seniste klassikaliste väeliigistaapide järele (välja arvatud järjest tõusva tähtsusega logistika)

6) ainsad tsivilistid, keda sõjateatri Joint-staap vajab, on rahvusvahelise sõjaõiguse spetsialistid - LEGAD (Legal Advisers)... Nende asi on nõustada ülemat / juhatajat kavandatud operatsioonide vastavuses rahvusvahelisele sõjaõigusele.
Riiklikus Joint-staabis võib aga muidugi kogu teenindussfääri (objektivalve, koristusteenindus jms) üle anda tsiviilfirmadele... Sõjateatri Joint-staabis tegeleb sellega Staff Support Branch

Enam-vähem kõik. Joint-staabi puhul on meil seega mängumaad jagatud ning igaühel on oma selge vastutus... Kusjuures sõjaväelaste ja tsiviilpoole rollid kenasti piiritletud, ei sega üksteist ega konkureeri omavahel.
Meie oma riigikaitselise juhtimise süsteem on hetkel sellise läbipaistva ja jagatud rollidega süsteemi antipood... Endiselt tegelevad meil kõik kõigega, dubleerivad ja segavad üksteist - Kamin peastaapi, peastaap Maaväe staapi jne. See, mis hajub sellise süsteemituse puhul, on aga VASTUTUS ja konkreetse riigikaitselise PRODUKTI tootmine... Ning kopikasse saab harilikult selle segase toitahela alumine (ja kõige produktiivsem!) lüli - maavägi muidugi.

[hummel]

Tänud kirjelduse eest.

Ausalt öeldes mõtlesin ise ka taolise lahendi objektiivsuse peale. Eks vist enne 2000. a oligi ligilähedane organisatsioon...
Väeliigi (relvaliigi) inspektorite küsimus on huvitav. Eraldi Maaväe staapi pole minu arvates meie kääbusarmees kindlalt vaja, kuid need inspektorid võib koondada erialaspetsialistideks-esindajateks operatiiv- või väljaõppeosakonda.
Minu seisukoht on veel, et mida vähem on taolises sõjaväelises staabis otsustajate kõrval tsiviilametnikke ("tibisid"), seda parem.
Lisaks selline märge valveteenistuse kohta, et kv op korrapidaja peaks olema kah selle staabi juures ja ühtlasi vanemohvitser. Oleks minu teha, laseks seal vastutusrikkas ametis end arendamas käia pea kogu peastaabi personalil nagu väeosades-VÕKideski käib.
1990. aastail vist ka käisid peastaabi ohvitseri korda-mööda...?

Seda ma vaikselt arvasin, et küllap ministeeriumis on vormikandja kohti, kuid eks need ole siis täitmata, on täidetud parketiohvitseridega või on sinna saadetud isikuid, kes pole kaitseväele vajalikud. Vast on seal siis ka vanemallohvitseride kohti ja nendest on ju samuti puudus.

Staapide kaadri kasvulava peaks olema väeosad + allüksuste rivikoosseis. Kuni meil korralikke väeosi praktiliselt pole, ei ole ka head ja kompetentset pealekasvu loota.