Ideid Pronkksõduri teemadel

[Soobel]

Tuli lihtsalt idee, millal võiksime kõik koos pronkssõduri juurde lilli viia. Nimelt sel päeval, mill punaväed vabastasid Tallinna ehk sel päeval, mil lahkuvad punaväed andsid ametlikult Tallinnale üle viimase kinnistu. Mis kuupäeval ja aastal see asi juhtus täpselt?

[Lukaš]

See mõjuks justkui, et oleks kahju, et punased lahkusid...

[tommy]

Mis kuupäeval ja aastal see asi juhtus täpselt?

No aasta oli 1994,aga kurat seda kuupäeva nii täpselt teab.

[Soobel]

Nojah, kukkus tekst nii välja... Mõtlesin, et ikka õlut juua ja isamaalisi kõnesid pidada. Veel mõtlesin, et sõduri võiks teistpidi keerata, peega rahva poole, et näe - lähebki. Aga siis jääks hoopis mulje, et ta kuseks paeseina orvas.

Asja mõte poleks mitte et kahju, et läksid, vaid tänada neid Tallinna vabastamise eest. Tallinna vabastamise eest iseendast. Noh nagu ma teinekord vabastan bussis koha mõne vanuri heaks ja vanur tänab mind.

[Sollmann]

94 oli aasta, kuu oli august (justkui), kuupäev ... hmm

[Panzergrenadier]

Vala punase värviga üle ka, siis näeme sind telekas ka

[MP]

See pronkssõduri teema ajab sita keema(vabandan väljenduse eest)

[hillart]

Teeks keegi tark mees sellele teemale ilusa lõppsõna.

[araterI]

Kuupäev 31 august

http://www.epl.ee/?artikkel=272954
http://si.kongress.ee/?a=page&page=42e1 ... 2181fa61d1
http://www.disneylandparis.com//index.php?aid=9210

Ja mulle mõte meeldib. Arvake mis tahate. (peab ikka madala keemistemperatuuriga s..tt olema mis nii keema läheb )

[Kapral Karu]

Torkas silma, et ehkki Venemaa president Boriss Jeltsin osales eile Berliinis Vene väe lahkumise puhul korraldatud pidulikel üritustel, puudus Tallinnas Maarjamäe mälestusmiitingult Vene Föderatsiooni esindaja.
(Ralf R. Parve, http://www.disneylandparis.com//index.php?aid=9210)

Huvitav, kas ka Saksamaal jäeti kasarmuseintele kirju: "Mõ ištšo vernjomsja!"?

Nüüd näikse see tagasitulek silmapiiril olevat -- nimelt on Venemaal kavas luua sõjaväeallüksused (memoriaalpolgud jne?) välismaal asuvate mälestusmärkide "hooldamiseks".

Muide, isegi Hiiumaal käisid läinud suvel Vene sõjaväevormis tegelased monumente traatharjadega kraapimas... Kui nüüd selleks veel eraldi väeosad moodustatakse, ei jää varsti neist sammastest midagi järgi .

[USP]

Tegelikult võiks lilli viia küll. Asjatult hukkunud Eesti Korpuse sõdurite mälestuseks. Nende sadade mälestuseks, kes Kotlase metsatöölaagrites surnuks näljutati või asjatult Luki all saksa kaevikuid ründasid.

Siin on ainult 1 suur Aga. Nimelt on venelased selle kuju monopoliseerinud, ega pea sündsaks selle juures eesti rahvusvärvide kasutamist (näiteks sinimustvalged küünlalindid jmt).

Viisin kunagi ise Tõnismäele sinimustvalgete ja leinalintidega küünlad -vanaisale, kes punaste poolt väevõimuga vedurijuhina Venemaale viidi ja hiljem Eesti Korpusesse aeti (tuli sealt eluga tagasi ja töötas ülejäänud elu rahulikult edasi, ilma et oleks kunagi ühtegi ordenit rinda pannud või mingitel punaüritustel käinud -oli aus eesti mees).

Kui olin oma küünlad monumendi jalamile asetanud, astus minu juurde 1 vanem vene mees ja ütles umbes nii :" Ma arvan, et nende värvide jaoks, ei ole see õige koht!" (sini-must-valged küünlalindid).
Mina: "mina arvan, et eesti rahvusvärve võib kõikjal Eestis riigis kasutada -pealegi oli mu vanaisa Eesti Korpuses".
Venelane (põlastavalt): " Hähh...mis kuradi riigis...!"
Põrnitsesime teineteist veel mõnda aega tigedalt ja lahkusime eri suundades. Küünlad korjati aga ilmselt sealt kohe ära.

Seega on tõsiasi, et osad eestivenelased peavad eesti rahvusvärve mingiks pühaduseteotamiseks (valge-eestlaste ja fašistide käsilaste lipp!) -kuigi see on jabur ja kõneleb vaid tüüpide piiratud ajalootundmisest.
Kuju tuleks uuesti depolitiseerida ja siis saaks nii eestlased kui ka venelased rahulikult sinna lilli viia...

[USP]

Vabandust topeltpostituse eest -esmalt andis errorit ja...

Minu seisukoht on pigem see, et sinna võiks viia lilli näiteks Vene-Saksa mittekallaletungi pakti allkirjastamisega seoses. Ja seda peaks tegema väga lugupidaval moel. Peaks asetama korralikud pärjad ja lilled nende vene ((-ja eesti (-ja saksa)) sõdurite mälestuseks, kes pidid selles sõjas diktaatorite näruste ideede tõttu oma elu jätma.

Peaks olema eesti lipud ja igati austav suhtumine kogu teemasse. Mitte mingi õli tulle valamine. See võiks olla ka märk kohalikele eestivenelastele, et eestlased mõistavad.
Mis siis, et maha said maetud ilmselt siiski vaid kamp marodööre...

[Soobel]

Aegunud teema, las langenud punaväelased puhkavad rahus pühitsetud mullas ja las pronkssõdur seisab omal uuel kohal.

Avapostitus käis ikka sellel teemal, kui disko Tõnismäel jätkunuks. Aga näe - valitsus tegi enne ära, jäi meil see lõbu tegemata, jäi punavägi tänamata Tallinnast lahkumise eest.

[Kapral Karu]

Tegelikult vara veel tänada, pole ju veel lahkutud midagi. Tegevus käib lihtsalt teisel kujul ja teistes kohtades. Pigem vastupidi, hakkavadki tagasi tulema...

Mis puutub 31. augusti 1994, siis tolleks ajaks lahkusid Tallinnast vaid Venemaa lahinguväeosad ja ajateenijad, mitu sõjaväeasutust jäi aga Tallinna edasi. On seal tänase päevani. Paldiskisse jäi aga 1995.a septembrini üle 200 sõjaväelase, kes nimetati lihtsalt ümber "tsiviilspetsialistideks". Sealhulgas Paldiski eriosakonna ülem Viktor Tšulkov.

[Frundsberg]

Ei maksa kõike maailmas sündivalt nii valulikult võtta. Vastase sõjahaudu hooldatakse kõikjal maailmas ja see on täiesti normaalne nähtus. Näiteks Normandias on ka saksa sõjaväekalmistud kenasti hooldatud. Teevad seda kohalikud omavalitsused ja sakslased ise (Saksa sõjahaudade hoolde liit). Sama näiteks Kreeta saarel kus võiks kohalikud küll kõige vähem saksa sõdureid armastada - sõdurikalmistu on korras ja hooldatud. Ühe riigi okupeerimine teise poolt ja vallutajate poolt korda saadetud inetud teod pole mingi Eesti privileeg - II maailmasõda oli sama ebaõiglane paljude suhtes kui iga teine sõda. Langenud jäägu kalmistutele ja nende hauad peetagu korras. On seda siis palju tahetud?

Keegi ei keela eestlastel mälestada oma langenuid. Millegi pärast on Sinimägedes olnud mälestusmärgi juures nii palju kui mina olen seal käinud vaid paar kuivanud õit kui sedagi. Selle aasta 3-ndal jaanuaril kogunes Tallinnas Harju mäele ehk 40 inimest. Sama torkab silma ka Vabadussõja sammaste puhul - lilli leiab sealt harva, pigem hakkavad sambad rohtu kasvama.