küsimus (kelle pool rumeenlased olid)

[fallensoldier]

kelle pool rumeenlased olid ww2`s..siin pildil koos saksa kaigastega aga neil ju vene mütsid peas:D?

http://media.militaryphotos.net/photos/ ... -War-2/aea

[Sollmann]

Rumeenlased olid õigel poolel
Aga need kes pildil, on pesuehtsad Vasjad. Näost näha. Ja kirigi all ütleb seda

[Troll]

Rumeenia sõdis Saksamaa poolel. Aga sellel pildil on venelased, vaata pildi alt, seal ju kirjas! Eks nad uurivad trofeesid.

[Steiner]

Kuni '44 sõditi Saksa poolel. Siis, peale vankade sissetungi Rumeeniasse, vahetati poolt aga eriti suuri operatsioone sakslaste vastu ette ei võetud. Polnd nagu eriti armeed järgi millega sõdida...Ungaris madistasid küll veel aga kaugemale vist ei tunginud koos vankadega.
Muide, Rumeenia panustas Saksamaa liitlastest vast, et kõige rohkem sõjategevusse. Kuigi ega nende sõjamehed mingi eliit just ei olnud. Suhtmine oli ka selline (enne) I MS aegne. A'la ohvitser on aadel/eliit ja reamees mõtetu kahuriliha, kellega ei sobi kamraadlust pidada. Noh, kuningriik nagu Rumeenia oli, mis seal ikka imestada. Sõja jooksul see muidugi muutus. Ka olid nad maru uhked oma ratsaväe üle
Kuskil siin foorumis käis läbi ka väga hea link Rumeenia kohta II Maailmasõjas. Seal "Meedia" rubriigis, lemmik lingid vms. Googeldamine peaks ka aitama

[hugo1]

Rumeenia panus sõtta oli tõesti suur ja tihti oli just Saksamaa see mölakas, kes oma liitlasega halvasti käitus. Rumeenlased olevat olnud väga vaprad, aga tihti halvasti varustatud ja kasutati tõesti kahurilihana.

[sturmkommando]

rumeenlased on näha sama lingi pildid 124-125

[nublu]

ja see siin on alla lastud rumeenlaste Stuka. Kõrval vene sõdur

[MOrav]

Lühidalt põhiliselt David Littlejohni järgi, mujalt kontrollimata:

Oktoobrist 1940 olid Rumeenias Saksa väed. Novembris 1940 ühines Rumeenia Berliini paktiga, alustas 22.06.1941 sõda N. Liiduga. 1941 juunis oli Rumeenia armees 15 diviisi, 672 lennukit (sh 219 hävitajat, 146 pommitajat), laevastikus kolm hävitajat, kaks allveelaeva ja väiksemaid aluseid.

Rumeenia 4. armee umbes 160 000 mehega oli oluliselt tegev Odessa vallutamisel, kuid väga suurte ohvritega (110 000 tapetut, haavatut või teadmata kadunut). Vähem kui aastase võitlusega Idarindel umbes neljandik Rumeenia 700 000-sest armeest hävines. Vaatamata sellele pidevate mobilisatsioonidega suurenes see armee 18 diviisini 1942. aasta lõpuks ja kõik saadeti rindele. 22.06.1941 ja 23.08.1944 (sõja lõpp Rumeeniale) olid kaotused: 71 000 tapetut, 234 000 haavatut, 310 000 kadunut, kokku 615 000 meest. Rumeenlased tegusesid armeegrupi "Lõuna" alluvuses ja olid osalised ka Stalingradi katastroofis, kus 20. Rumeenia jalaväediviis ja 1. Rumeenia ratsaväediviis hävisid. Rumeenia 1. lennuväekorpus osales õhulahinguis sissepiiratud linna kohal. Pärast Stalingradi langemist tõmmati korpus tegevteenistusest ajutisel ära, osa eskaadreid saadeti siiski Ukrainasse aja jooksul, kust osa kutstuti tagasi kaitsma Rumenia õlivälju, mida USA õhujõud hakkasid tugevasti ründama. Rumeenia 3. lennuväekorpus tõmmati samuti rindelt tagasi.

23. augustil 1944 peamiselt noore kuninga Mihai enda korraldatud riigipööre (Antonescu kukutamine) lõppes Rumeenia väljatõmbumisega kaotatud sõjast. 31.08 tungisid Nõukogude väed Bukaresti, 12. septembril kirjutati N. Liiduga Moskvas alla vaherahuleping tingimusel, et Rumeenia astub sõtta oma endiste liitlaste vastu; taastati 1.01.1941 piir. Mihai lootis nii vältida N. Liidu okupatsiooni, kuid eksis. Vaherahu järgi võis N.armee jääda Rumeeniasse "kuni on sõlmitud rahuleping Austriaga". See andis N. Liidule aega oma kohalolu kindlustada ja sobiv valitsus ametisse seada. Lõpuks kaotas Mihai trooni (1948).

Sakslastele 1944 see ei meeldinud muidugi. Viinis seati ametisse Rumeenia valitsus eksiilis Horia Sima juhtimisel, tehti kavu Rumeenia Rahvusarmee loomiseks. Nimeliselt oli komandöriks Rumeenia kindral Chirnoaga, tegelikult oli asi SS-i ettevõtmine. Peaminister Horia Sima õnnistusel kavatses Himmler 1944. aasta novembris luua rumeenia Waffen-SSi jalaväerügemendi, mis koosneks Rumeenia fašistliku liikumise Raudkaardi liikmeist [parandet sõna, vt allpool postitust]. Himmler lootis selle raskusteta arendada SS-diviisiks (rumänische nr 1). Vabatahtlikud olid väljaõppel Döllersheimis Austrias, 1945. aasta alul kaks Rumeenia rügementi (mõlemas kaks pataljoni) öeldi võitlusvalmid olevat.

1945. aasta märtsis 1. rügement viidi põhjapoole Stettinit sakslastele abiks venelaste vastu. See hävitati lahinguis. Döllersheimis tehti eeltöid 3. rügemendi loomiseks, kuid saksa väljaõpetajad viidi rindele. Hitler ei jaganud Himmleri entusiasmi välismaalastele relvade andmise vastu ja käskis rumeenlastel relvad ja varustuse Saksa SS-vägedele üle anda. Rumeenia SS-diviisi idee heideti kõrvale, Rumeenia üksustest moodustati SS-i tankihävitusrügement (rumänisches nr 2), et aga sõda Euroopas oli tegelikult läbi, pole kindel, kui kaugele selle loomisega üldse jõuti.

PS. Proptaria juba toodud väga asjalik link oli

http://www.worldwar2.ro/?language=en ,

kus kõik palju põhjalikumalt.

[hugo1]

Stalingradis käitusid sakslased ruumenlastega väga alatult.

[Steiner]

"Peaminister Horia Sima õnnistusel kavatses Himmler 1944. aasta novembris luua rumeenia Waffen-SSi jalaväerügemendi, mis koosneks raudristikandjaist. "
Hehhe, nii hea see nüüd ka ei olnud. Tegu oli enamuses Rumeenia "Iron Guard" liikumise tegelastega. Eesti keelde ei oskagi korrallikult panna. Midagi meie vapside ja Saksa SA segu. Rumeenias keelati ära ja hunnik neid tegelasi tassiti Saksamaale vangi. Tagamõttega, et Rumeenia oleks ikka kindlalt Saksa poolel, muidu lasevad need lahti Rumeeniasse riiki kukutama. Ok, see siuke lühidalt ja natuke huumoriga aga umbes selline point oli
Lisaks võeti sinna Rumeenia SS üksusse ka Saksamaal õppivaid Rumeenia tudengeid ja töölisi. Mingi osa oli kindlasti ka saksa poole üleläinud Rumeenia regulaararmee mehi. Aga jah, suht kurvalt lõppes selle üksuse lahingutee.

[MOrav]

Jah, tänu, muidugi, kiiruga lugesin üle ja tõlkisin valesti, paar lehte eespool oli Raudkaardist (rumeenia k: Garda de fier, ing Iron Guard) juttu. Loodud 1927 nime all "Peaingel Miikaeli Leegion", võim tundis end ohustatuna, keelati, taastus nime all "Totul Pentru Tara" (Kõik Isamaa Heaks). Aprillis 1938 arreteeriti juht advokaat Corneliu Zelea Codreanu (1899-1938) koos liikumise teiste juhtidega, said 10 aastat. Novembris 1938 Codreanu ja 13 teist ta vangistet kaaslast tapeti "põgenemiskatsel". Juhiks sai Horia Sima. Kui kuningas Mihai 19-selt sai sept 1940 kuningaks, sai Sima asepeaministriks Antonescu juures. Sakslased intrigeerisid, püüdes armeed ja Raudkaardi teineteise vastu mängida. Pärast raudkaardlaste ebaõnnestunud mässukatset jaanuaris 1941 viidi paljud liidrid Saksamaale laagritesse, näilikult vangidena, tegelikult reservis hoitava ohuna Rumeenia valitsusele, et see positiivselt suhtuks. Rumeenia valitsuses oli seega 1940-1941.

Nüüd sai loodetavasti õigesti Järgmine kord kirjutades mõtlen ka...

PS. Noja on öeldud ka, et loodi 1920ndail nime all Rahvuslik Kristlik-Antisemiitlik Liiga. 1930 nimetati Raudkaartiks.

[Arensburger]

Kui esitada intrigeeriv küsimus: Kas ka eestlased on koos rumeenlastega sõdinud? Vastus muidugi, et ei.
Kuid siiski on üks väike ja vähetähits seos, mis aga faktina on siiski olemas. Tsiteerides Karl Gailitit:
"Organisatsiooniliselt kuulus Kaitsepataljon-F-36 ´Ordnungspolizei Eestis´ koosseisu. ... Rindele minekul (Stalingradi lähistel) läheb pataljon Kampfgruppe von Stumpfeldi operatiivsesse alluvusse (22.11.42.-26.12.42.); 26.12.42.-31.12.42. allub pataljon 336. Inf. Diviisile ja peale seda kuni kodumaale sõiduni Rumeenia 3. Armee sidestaabile."
Loomulikult oli seda rumeenlastele allumist väga lühike aeg, kuid fakt ikkagi.

[andrus]

ja see siin on alla lastud rumeenlaste Stuka.

aiai, nublu, häbi-häbi, ise veel lennundushuviline äkki on see hoopis He-112 ?

[nublu]

ja see siin on alla lastud rumeenlaste Stuka.

aiai, nublu, häbi-häbi, ise veel lennundushuviline äkki on see hoopis He-112 ?

ok-ok, Sul on õigus. Ei süvenenud eriti ning vaatasin ainult seda tiiba...

Aga jah, on ikka He 112. Keskine hea inime on samast lennukist võtnud vaevaks isegi värvilise profiili joonistada...

[Steiner]

No vot, ma just mõtlesin, et tooks välja ka seose Eesti ja Rumeenia vahel aga jõudsid ette. Aga minu teada peaks olema olnud kokkupuuteid ka SD (või oli muu luure organ, kus eestlased ka teenisid...krt, haugi mälu ) meeste ja rumeenlaste vahel. Ja see Hellarti üksus..nad olid Kreekas ja Kaukasuses, kuid mingi periood Rumeenias ka. Aga muidu sellist n-ö "õlg-õla kõrval" sõda Eesti mehed ja Rumeenlased (ilmselt) pole kunagi pidand. Hispaania "Sinise Diviisiga" madistasid küll Idapati mehed koos mõnda aega. Sellistest Eesti jaoks n-ö eksootilisematest Saksamaa liitlastest rääkides siis. Aga nüüd kisub jutt juba vähe teemast välja