www.militaar.net

Mul on naiivne küsimus: miks inimesed seda vana saksa kola üldse ostavad? Pärast on ju kogu elamine mingit asku täis ja pole endal kohta olla?

Millest selline nostalgia tingitud on? Kas lapsepõlvest pärit?

Aga miks kogutakse näiteks marke? Pakun, et militaarkola kogutakse umbes samal põhjusel.

kelguga poiss kirjutas:Mul on naiivne küsimus: miks inimesed seda vana saksa kola üldse ostavad? Pärast on ju kogu elamine mingit asku täis ja pole endal kohta olla?

Millest selline nostalgia tingitud on? Kas lapsepõlvest pärit?

Kui naine majas, siis on alamine niikuinii igasugu asju täis
Ise mahud alati oma asjadega ära, aga vahest võib nii juhtuda, et tuleb tige naine ja viskab su kogu oma kolaga välja...et ise ära mahuks

Eks see sõjandusekogumise teema veidi ajaloohuviga ja sõjandusega seotud ole. Eriti kui leludel ka taust teada. See ikka igal ühel erinev, miks keegi midagi kollektsioneerib.

kelguga poiss kirjutas:Mul on naiivne küsimus: miks inimesed seda vana saksa kola üldse ostavad? Pärast on ju kogu elamine mingit asku täis ja pole endal kohta olla?

Millest selline nostalgia tingitud on? Kas lapsepõlvest pärit?

Sama kysimus sullegi , et miks sul küll kelku vaja on ?

Frundsberg kirjutas:Aga miks kogutakse näiteks marke? Pakun, et militaarkola kogutakse umbes samal põhjusel.

marke kogutakse näiteks investeeringuks - margid ja mündid on ühed suurima hinnakasvuga kollektsioneerimisesemed ja nende realiseerimine on väga lihtne ükskõik millises maailmariigis ja riigikorra ajal. Pealegi ei võta nad ruumi ja on ilusad kaeda. Lisaks saad alati valida sellise teema millele rahakott peale hakkab. Militaarkoluga on natuke keerulisem vist.

Aga eks kelguga poiss keerutab siin igavusest tolmu.
Mis nostalgija - palju neid kogujaid siin ikka on kes ise saksa kola sihtotstarbeliselt kasutada said. Asi ikka pigem ajaloo ja sõjandus-huvis.

Üks simple-stupid answer sellele küsele oleks, et saksa 2.ilmasõja kraam kogumisobjektina on ka lihtsalt hea investeering... et aiva vähemaks teda jääb ja üha kallimaks läheb

Siia juurde liitub muidugi ka see, et selle saksa träni kogujaid terve maailm hullult täis - ja eelkõige just selle maailma rikkaim-tsiviliseerituim osa - USA & Europe

Nii et andke minna - militaarantiik oli ja on alati hinnas Ja WH-WSS kraam omakorda militaarantiigi eliit

Eks vana Saksa kola sobib ka investeeringuks. Juurde neid ei tehta ja odavamaks nad ka ei lähe.
Põhjuseid on vast mitmeid:
1. hobi, hea ju igasugu vanu asju silitada ja mõelda, mis nood on läbi teinud;
2. investeering, juurde ei tule ja odavamaks ei lähe;
3. veendumused, Eesti leegion jne;
4. mälestused/austus, vanaisa oli sõjas;
5. kollektsioneerimine(väga seletamatu maania, raskel kujul sarnaneb hullumeelsusega), kus on, sinna tuleb juurde ja krdi raske on mingist asjast loobuda(minge vaadake oma garaazi või kuuri alla, kõike seda kola läheb ju 101% võibolla vaja);
6. samastumine, öeldagu mis tahes aga Relva SS oli omal ajal tipp, mõnes mõttes on praeguseni ning kes ei tahaks olla osake tipust;
7. ilmselt mõtleks mõne veel välja aga ei viitsi

Mina näiteks ei kogugi seda kola, -see ise koguneb lihtsalt

Kui midagi juba väga jalgu jääma hakkab, siis pappkasti ja pööningule

See oli mul täiesti siiras ja aus küsimus muide

Olen lihtsalt märganud, et selle ostmisega on seotud kõikvõimalikud kannatused (kaup ei laeku, raha läks kaotsi, valed asjad jne).

Kuigi eks see on vist jah hobi nagu iga teinegi.

Vale jutt puha. Aus vastus oleks, et meil lihtsalt on seda. Oleks meil siin ainult prantslased pilusilmadega sõdinud, siis oleks seda saksa träna kogumist hulka vähem. Aga näed ei ole siin pilusilmad prantslasi nottinud. Seetõttu prantsuse träna koguda ei saagi. Iseenesest oleks vahva aegajalt kõplaga põllupealt mõni kepi või troopikakiiver välja õngitseda aga ikka on need va saksa potid kõikjal jalus.

Eks kunagi tuleb aeg, mil hakatakse ka näitels Nõukogude Liidu asju koguma. Mõtlen siis pealesõjaaegset kraami. Oli ju NL-gi võimas impeerium, mis kadus. Ise asi kas selline kraam meid kui sellest kõigest pääsenuid niiväga ka huvitab. Võibolla on huvi suurem just Lääne pool, kus selline asi huvitavam võib tunduda.

Psühhiaater: "Noh, kodanik, mispärast teid siis minu juurde saadeti?"

"Ma nimelt jumaldan viinereid!"

"Selle pärast!" lõi psühhiaater käsi kokku, "see ka nüüd mõni hälve, mina jumaldan neid ju kaa!"

"Oi, kas tõesti? Tahate, ma näitan teile oma kogu?"

Ma olen (vist neljandas klassis) psühhiaatri juures käinud. Ei mäleta, mis seal suurem põhjus oli, aga klassijuhatajal jooksis juhe kokku, kui sai teada, et elektriliini isolaatoreid kogun. Tõesti, pole veel teist isolaatorikogujat siiani kogunud (tegelikult ühte olen, aga see oli ameerikamaalt) - samas netis on isolaatorikogujate saite küll, nii et pole seegi niiväga psühhiaatrilist sekkumist vajav hobi.
Pole ka miskeid perversseid suhteid nende fajanssitükkidega, intiimseim lähedus isolaatoriga oli mul paar aastat tagasi ja kestis ka paar aastat, kui me eelmise abieluvoodi üht murdunud jalga asendas üks kena roheline eelmise vabariigi aegne 20-kilovoldine isolaator. Kas tänu sellele voodis ka rohkem pinget oli, kui üks jalg oli isoleeritud - ei mäleta enam.

Faust kirjutas:Eks kunagi tuleb aeg, mil hakatakse ka näitels Nõukogude Liidu asju koguma. Mõtlen siis pealesõjaaegset kraami. Oli ju NL-gi võimas impeerium, mis kadus.

Eks nad seal lääne pool koguvad praegugi juba hoole ja armastusega.
(vt Ebay)
Kusjuures vaat, et suurem osa pakutavast on ilmsed võltsingud või mingi täiesti mõeteu pudi aga hinda küsitakse sama mõtetut (justkui ei olekski majanduskriis)
Ise sai kah kunagi saksa nänniga sebitud - kuid see läks kuidagi üle (õnn pole asjades) ja jubinad sai laiali jagatud...

Selleks, et meeldib. Elus tehakse ikka, tavaliselt seda, mis meeldib.

Loll on see, kes midagi teeb moe või raha pärast. Elame ühe korra ja võiks seda siiski teha ausalt, enda hinge järgi.