Kuna sõduri kõiksetähtsam tööriist, mis pidi ka naisest kallim olema, on tema relv, siis uurikski huvi pärast, kui paljudel on meeles relvanumber?Teadupärast pidi antud numbrijoru ka une pealt teadma
Teenistusest küll 8 a. möödas, aga enda oma siiani paremini peas kui pangakonto nr. või isikukood.
Mina sain endale kinnitatud kalašši katsuda kaks korda aastas ehk kogu teenistuse jooksul kokku vaid kolm või neli korda - riviülevaatustel.
Laskmisharjutusel käisin ühel korral ja ei tulistanud oma relvaga.
Karauulis käidi kõrvalasuvast utšebka kasarmu вооружейкаst laenatud kalaššidega.
Pastojankal polnudki isikkoosseisule kinnitatud relvad nii kergesti kättesaadavad. Need asusid umbes kilt maad eemal laos.
Ja keda see number kottis ....
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
Meeles selline asi enam pole, kuigi 15 aasta eest ajateenistuses olid kummalisel kombel peas mõlema tuki numbrid (esimese sain Sidepataljonis, teise Kalevi ÜJP-s). Teise number on kirjas ka Kaitseteenistuse tunnistuses: AK-47 nr. 3689528.
Tshetõresta pjatdesjat dva pjatsot devjanosto odin , ehk 452 591. AKS-74U. RPG-d enam ei mäleta, mingi 519 oli, aga kas sinna midagi ette kah veel käis
Hakkasin ka meelde tuletama ja tuligi täpselt õige number, kuid mitte soovitud automaadi AKM, vaid sõjaväepileti oma.
Automaadi ja gaasimaski omad olid totaalselt ununenud, isegi sõjaväepiletist vaadates ei tulnud tuttavad ette.
Aastad, aastad. DMB 1973.
Ei mäleta, kuigi sai poolteist aastat iga päev teist korra kirja panemiseks kõva häälega maha hõigatud. Aga lasta sai hullupööra, eriti esimene poolaasta. Meelde tuletamisega oli ainus number, mis meelde tuli, väeosa number 63075. DMB 1981
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Esimesel poolaastal oli mul roodu ainuke AK, teistel olid AKM-id. Numbrit küll ei mäleta, polnud vajagi mäletada. Hiljem olin teises roodus, aga relvanumbrit pole sõjaväepiletiski. Mingi relvaga sai küll veel mõni kord karauulis käidud, viimase aasta olin polügooni elektrik ja isiklikust relvast ei teadnud enam midagi.
Jah peas siiani.Pole ka eriti palju aega möödas.Teenisin 2003 Tartu Üksik-Päästekompaniis.Relvaks oli AKS 47 Nr. 4113241 Eks seda numbrikest pidi ju une pealt teadma.
Jääb mulje, et vene sõjaväes ei pööratud sellele eriti rõhku, kuid EKV ajateenijatel pidi oma relva number tõepoolest ka une pealt tulema.
6-7 aastat peale ajateenistuse lõppu pidin tööl ülemuse isikukoodi kuskile kirjutama ning korraga tundusid 4 viimast numbrit kole tuttavad - muidugi, minu relvanumber! Ja praegugi pole probleemi - Galil AR 2105227, kuigi mul on üldiselt kehv numbrimälu ning ajateenistusest möödas üle 11 aasta. Aga KL Kalašnikovi ja praeguse AK4 numbrit küll ajusopist kuidagi ei tule..
Teenisin EKV-s 10 aastat tagasi. Veel mõne aasta eest oli meeles, praegu teemat lugedes enam ei meenunud. Pidin kaitseväe tunnistuse välja otsima, enne rahu ei saanud. Nüüd ehk on jälle mõnda aega meeles.