Kirjeldus kahest raamatust.

[onemanband]

Minu kätte sattusid kaks raamatut, üks Eduard Grosschmidti Surnupealuu märgi all: mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt, ning teine raamat - Einar Lundborgi Soomusautoga Eesti Vabadussõjas: Minu rindeelamusi 1919 - 1920.

Mõlema raamatu autorid osalesid Pihkva vallutamises ja seal on kirjeldatud ühte seika -

E. Lundborg kirjutab-
" Velikaja idapoolsele kaldale oli kogunenud hulk inimesi, kellele Treumund hõikas vene keeles, et tulgu sealt paadiga üle. Üks poisike hüppaski paati ja sõudis üle. Treumund, Märtson ja mina asusime paati, hambuni relvastatud karabiinide, revolvrite ja käsigranaatidega. Kõigil kolmel oli vasaku varruka ümber valge lint, millele oli trükitud mustalt "Soomusauto Kalevipoeg"... "

E. Grosschmidt kirjutab-
" Vastaskallas mustendab rahvahulgast, kes on tulnud jälgima eestlaste sissemarssimist. Enamlased on paraku kõik lootsikud kaasa viinud, sillad lõhutud.
"Tooge lootsikud üle!" karjutakse meiepoolselt kaldalt vene keeli.
Üle jõe on näha, kuis seal keegi noormees hüppab paati ja hakkab kiiresti sõudma siiapoole. Nagu hiljem selgub on see Pihkvas elutsev eesti koolipoiss.
Esimestena astuvad lootsikusse kolonelid Puskar, Kubbo, Mutt ja Unt. Nad saabuvad linnarahva hurraahõisete saatel Velikaja teisele kaldale. Venelased on pöörases vaimustuses meie väeülemate hulljulgusest.
Üleminejatest on ainult Undil karabiin kaasas, teistel on vaid revolvrid taskus. "

Mis arvate?

[Reigo]

Kui oletada, et kumbki ei eksi, siis võib arvata, et Lundborgi paadisõit toimus ajaliselt enne.

[Shiim]

Eduard Grosschmidti Surnupealuu märgi all...

Täpsustaks, et raamatu nimetus on siiski "Pealuu märgi all".

[Arnold]

Lundborgi käsikirjaliste mälestuste tõlkija Jüri Remmelgas on raamatu kommentaarides selle seiga ära märkinud. Ilma omapoolsete kommentaarideta, aga vanal sõjamehel võis pisike irve näol küll olla. Oletamine on üsna viljatu tegevus - et kirik keset küla saada, oletame, et kaks paatkonda alustasid oma teekonda piisavalt kaugel üksteisest. Ikkagi Velikaja jõgi!

[Reigo]

Soomusautod tungisid Pihkvasse esimesena. Mul pole Lundborgi raamatut käepärast. Kui ta väidab, et jõeületus toimus kohe pärast Pihkvasse sissesõitu, siis ei näe ma põhjust kummaski versioonis kahelda. Üks toimus tükk aega enne teist.

[onemanband]

Taa kirjutab, et jalavägi jõudis enne seda sündmust linna. Võib isegi aru saada et sündmus toimus järgmisel hommikul.

[Arnold]

Minul ei ole kah raamatut käepärast, kirjutan seda, mida mäletan aastate tagant. Lundborg kirjutab ka, et üritas "Kalevipojaga" üle silla sõita, aga see lendas nina all õhku - seega pidi üks esimesi jõe äärde jõudjaid olema. Kirjutas ta oma mälestused ikka enda jaoks ja tunnetuslikult on sellise ausa tekstiga mees. Mitte mingi "peaminister"

[Shiim]

Ta kirjutab, et jalavägi jõudis enne seda sündmust linna. Võib isegi aru saada et sündmus toimus järgmisel hommikul.

Ei kirjuta ju: "Valgetest polnud veel keegi oma jalga tõstnud teisele poole jõge..."
Lundborg koos kaaslastega pidi teisel pool jõge veel ka ringilonkivate punaväelaste eest varjuma.
"Oli juba pimedik ja seega paras aeg "Kalevipoja" juurde tagasipöördumiseks (tagasi läänekaldale)"
[...]
"Ta (Unt keeldus lubamast edasisi luurekäike teisele poole jõge...)"
[...]
"Järgmisel hommikul (s.t. 26. mail) vallutasid eestlased kogu linna..."

Vaata ka kommentaare (nr. 77, J. Unt'i sõjamälestused Pihkva vallutamisest):
"Nii olid Kuperjanovi partisanid 25. mail kella 8 paiku õhtul Pihkva õhtupoolses linnaosas sees. Umbes pool tundi pärast meie linna jõudmist saabus kohale ka üks rood Kaleva Maleva pataljonist, kes oli Petseris varus seisnud. Veidi aega hiljem jõudsid Pihkvasse ka Puskar, Mutt ja Kubbo.
[...]
"Karjusime üle jõe seisjaile "Tooge paate!" Üks noormees kargaski lootsikusse ja hakkas meie poole sõudma. Jõudnud paadiga meie juurde, astusime neljakesi sisse ja poiss sõudis meid Velikaja idakaldale. Sealpool jõge polnud sel ajal veel ühtegi sõdurit."

Päike loojub 25. mail kell ca kell 22.00.

[Shiim]

Ta kirjutab, et jalavägi jõudis enne seda sündmust linna. Võib isegi aru saada et sündmus toimus järgmisel hommikul.

Ei kirjuta ju. Või õigemini linna küll, aga mitte teisele poole jõge:
"Päike oli just loojumas..."
[...]
"Valgetest polnud veel keegi oma jalga tõstnud teisele poole jõge..."
Lundborg koos kaaslastega pidi teisel pool jõge veel ka ringilonkivate punaväelaste eest varjuma.
"Oli juba pimedik ja seega paras aeg "Kalevipoja" juurde tagasipöördumiseks (tagasi läänekaldale)"
[...]
"Ta (Unt) keeldus lubamast edasisi luurekäike teisele poole jõge..."
[...]
"Järgmisel hommikul (s.t. 26. mail) vallutasid eestlased kogu linna..."

Vaata ka kommentaare (nr. 77, J. Unt'i sõjamälestused Pihkva vallutamisest):
"Soomusautod olid sillast vahest 100m eemal, kui kerkis tohutu suitsusammas ja üks kolmandik sillast lendas õhku."
[...]
"Nii olid Kuperjanovi partisanid 25. mail kella 8 paiku õhtul Pihkva õhtupoolses linnaosas sees. Umbes pool tundi pärast meie linna jõudmist saabus kohale ka üks rood Kaleva Maleva pataljonist, kes oli Petseris varus seisnud. Veidi aega hiljem jõudsid Pihkvasse ka Puskar, Mutt ja Kubbo.
[...]
"Karjusime üle jõe seisjaile "Tooge paate!" Üks noormees kargaski lootsikusse ja hakkas meie poole sõudma. Jõudnud paadiga meie juurde, astusime neljakesi sisse ja poiss sõudis meid Velikaja idakaldale. Sealpool jõge polnud sel ajal veel ühtki meie sõdurit."

Päike loojub 25. mail kell ca kell 22.00.