Kas keegi saaks aidata
Kas keegi saaks aidata
mul oleks vaja hädasti teada nende küsimuste vastuseid:1)ümberkorraldused peale teist M.S .
2)majandus
3)suhted teiste riikidega ja välispoliitika.
4)presidendid (riigipea 1945-1990a)
5)peamised probleemid...
Ette tänades
2)majandus
3)suhted teiste riikidega ja välispoliitika.
4)presidendid (riigipea 1945-1990a)
5)peamised probleemid...
Ette tänades
Aaa...see teine lugu. Proovi otsingust Potsdami konverents järgi, seal see põhiline kondikava vist paika aeti.
http://en.wikipedia.org/wiki/Potsdam_Agreement
Ja sealt edasi...
http://en.wikipedia.org/wiki/Potsdam_Agreement
Ja sealt edasi...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Peale teist ilmasõda polnud Natsi-Saksamaad olemas. Oli neli okupatsioonitsooni - Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude liidu oma. Esimesest kolmest moodustus Saksa Liitvabariik (pealinn Bonn) ja neljandast Saksa Demokraatlik Vabariik (pealinn Berliin).
Kumba neist nüüd natside omaks pidada, ei teagi. Põrsapõlves ENE raamatust autopilte otsides seostus Aadu tegemistega teisena nimetatu. Miks just niipidi, kes seda enam mäletab...
Kumba neist nüüd natside omaks pidada, ei teagi. Põrsapõlves ENE raamatust autopilte otsides seostus Aadu tegemistega teisena nimetatu. Miks just niipidi, kes seda enam mäletab...
IRW.
davai. saksamaa jagati kaheks, üks osa läks venelastele ja teisest sai lääne saksamaa. igastahes ta liitlastele läks. jaotati briti, usa ja prantsuse sektoreiks.
majandus oli pees nagu ikka peale sõda ja rüüstamist.
poliitika läks lõpus läänepoolseks. isegi berliini lahinguid peeti vaid selleks, et liitlastele alistuda.
presidente und reichsmane ei tea.
probleemideks olid majanduse ülesehitamine ja välispoliitiline imago.
pluss siseasjad.
loe lemeti linki, ma ka seda kõike kindlalt ei tea.
davai. saksamaa jagati kaheks, üks osa läks venelastele ja teisest sai lääne saksamaa. igastahes ta liitlastele läks. jaotati briti, usa ja prantsuse sektoreiks.
majandus oli pees nagu ikka peale sõda ja rüüstamist.
poliitika läks lõpus läänepoolseks. isegi berliini lahinguid peeti vaid selleks, et liitlastele alistuda.
presidente und reichsmane ei tea.
probleemideks olid majanduse ülesehitamine ja välispoliitiline imago.
pluss siseasjad.
loe lemeti linki, ma ka seda kõike kindlalt ei tea.
Ega ikka ei olnud küll, Saksamaa (ja Berliin eraldi) jaotati neljaks okupatsioonitsooniks, millistest kolmele lääneriigile jäänud osast moodustati alles 1949 aastal nn.Lääne-Saksamaa. Samuti oli neljaks jaotatud Berliin, mis paiknes nõukogude okupatsioonitsoonis.davai. saksamaa jagati kaheks, üks osa läks venelastele ja teisest sai lääne saksamaa. igastahes ta liitlastele läks. jaotati briti, usa ja prantsuse sektoreiks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Majanduses oli ka väikene Marshalli plaan, et tõsta Euroopa jalule... http://en.wikipedia.org/wiki/Marshall_Plan
Unforeseen consequences
-
Charlemagne
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Bundeskanzler der Bundesrepublik Deutschland
Nr. Name (Lebensdaten) Amtsantritt Ende der Amtszeit1 Partei Kabinette Deutsche Bundestage
1 Konrad Adenauer (1876–1967) 15. September 1949 16. Oktober 1963 CDU I, II, III, IV/V 1., 2., 3., 4.
2 Ludwig Erhard (1897–1977) 16. Oktober 1963 1. Dezember 1966 CDU I, II 4., 5.
3 Kurt Georg Kiesinger (1904–1988) 1. Dezember 1966 21. Oktober 1969 CDU I 5.
4 Willy Brandt (1913–1992) 21. Oktober 1969 7. Mai 1974 SPD I, II 6., 7.
Walter Scheel2 (* 1919) 7. Mai 1974 16. Mai 1974 FDP II 7.
5 Helmut Schmidt (* 1918) 16. Mai 1974 1. Oktober 1982 SPD I, II, III 7., 8., 9.
6 Helmut Kohl (* 1930) 1. Oktober 1982 27. Oktober 1998 CDU I, II, III, IV, V 9., 10., 11., 12., 13.
7 Gerhard Schröder (* 1944) 27. Oktober 1998 22. November 2005 SPD I, II 14., 15.
8 Angela Merkel (* 1954) 22. November 2005 im Amt CDU I 16.
Siin siis BRD riigijuhid.....
Name Beginn der Amtszeit Ende der Amtszeit Partei
Walter Ulbricht 12. September 1960 1. August 1973 SED
Willi Stoph 3. Oktober 1973 29. Oktober 1976 SED
Erich Honecker 29. Oktober 1976 24. Oktober 1989 SED
Egon Krenz 24. Oktober 1989 6. Dezember 1989 SED
Manfred Gerlach 6. Dezember 1989 5. April 1990 LDPD
Siin idasaksa omad. 1949 - 60 riigi eesotsas staatspräsident Wilhelm Pieck 1876-1960
Nr. Name (Lebensdaten) Amtsantritt Ende der Amtszeit1 Partei Kabinette Deutsche Bundestage
1 Konrad Adenauer (1876–1967) 15. September 1949 16. Oktober 1963 CDU I, II, III, IV/V 1., 2., 3., 4.
2 Ludwig Erhard (1897–1977) 16. Oktober 1963 1. Dezember 1966 CDU I, II 4., 5.
3 Kurt Georg Kiesinger (1904–1988) 1. Dezember 1966 21. Oktober 1969 CDU I 5.
4 Willy Brandt (1913–1992) 21. Oktober 1969 7. Mai 1974 SPD I, II 6., 7.
Walter Scheel2 (* 1919) 7. Mai 1974 16. Mai 1974 FDP II 7.
5 Helmut Schmidt (* 1918) 16. Mai 1974 1. Oktober 1982 SPD I, II, III 7., 8., 9.
6 Helmut Kohl (* 1930) 1. Oktober 1982 27. Oktober 1998 CDU I, II, III, IV, V 9., 10., 11., 12., 13.
7 Gerhard Schröder (* 1944) 27. Oktober 1998 22. November 2005 SPD I, II 14., 15.
8 Angela Merkel (* 1954) 22. November 2005 im Amt CDU I 16.
Siin siis BRD riigijuhid.....
Name Beginn der Amtszeit Ende der Amtszeit Partei
Walter Ulbricht 12. September 1960 1. August 1973 SED
Willi Stoph 3. Oktober 1973 29. Oktober 1976 SED
Erich Honecker 29. Oktober 1976 24. Oktober 1989 SED
Egon Krenz 24. Oktober 1989 6. Dezember 1989 SED
Manfred Gerlach 6. Dezember 1989 5. April 1990 LDPD
Siin idasaksa omad. 1949 - 60 riigi eesotsas staatspräsident Wilhelm Pieck 1876-1960
Et notre Parole s'appelle Fidélité !
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Qwerty226 ja 3 külalist