Reigo
Eestit kuidagi ka füüsiliselt tahtnud abistada. Aga kuidas see abi vähegi olulises koguses pärale oleks jõudnud? (retooriline küsimus)
Näiteks läbi Taani väinade, või õhust. Nii ju jõudis abi ka Soome. Muuseas, kui ma ei eksi siis 1939a. lõpp- 1940a. algus, Talvesõja ajal jõudis mingi osa abist Soome ka läbi Poola. Kui ma ei eksi, siis olid need Fiati lennukid. Osa jõudis Soome kohale, lõpuks sai sakslane haisu ninna ja pani käpa ette.
Enne otsest sõda Eesti ja N-Liidu vahel, oleks midagi kohale jõudnud ka läbi Poola ja Baltikumi.
Inglise ja Prantsusega on see asi, et 1939 a lõpus lootsid nad kangesti, et Saksa-Nliidu sõprus rohkem ei süvene. Kui punaarmee Poolasse tungis, siis Pariis ja London teatavasti eriti ei protesteerinud. Ja seda mitte sellepärast, et nad arvasid, et ukrainlased ja valgevenelased on nüüd ära vabastatud, vaid kuna nad ei tahtnud Nliitu ärritada.
Siin nõustun Sinuga peaaegu, enne Poolat ei julgenud lääne vägevad piiksugi teha. Kuid millal nad julgesid
1933a. kui Hitler võimule sai tahtis ta oma armeed, lubati. Tahtis Austriat lubati. Tahtis osat Tsehhist lubati. Tahtis tervet Tsehhosslovakiat, no problemo, võtta Aadu, peaasi, et Sa meie peale ei pahanda. Ja siis Poola 1939a. miks siis seis muutus
Vastan ise, sest Poolal oli sõjaline leping britide ja prantslastega, see leping oli ka ainus põhjus, miks kuulutati sõda Saksamaale, kui seda poleks olnud, poleks ka tõenäoliselt siis mingit sõda tulnud. No ja edasi, 1939a. 1 sept. Saksa väed marsivad sisse Poolasse, Poola meeleheitlikult osutab vastupanu, palub abi oma liitlastelt, keda seob Poolaga sõjaline leping ja siis
Siis kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja ja edasi on vaikus, mitte paukugi. Keegi Saksamaale kallale ei tungi, kui 2 nädalat hiljem N-Liit seljatagant Poolat rüüstama hakkab, siis ei pilguta Inglismaa ja Prantsusmaa silmagi.
Poola kaob poliitiliselt kaardilt, rohkem kui pooleks sajandiks.
No oletame, et ka veel novembri keskel 1939 oleks eesti väed mingit rinnet kuskil veel kuidagi hoidnud. Raske uskuda, et inglis-prantsus oleks ka sel hetkel kuidagi Nliitu taltsutada püüdnud (ja teda seega saksale lähendanud).
Selleks ajaks juba oli ju kõik selge. Kõige hullem, mis sai juhtuda oli juhtunud. A.Hitler ja J.Stalin olid sõbrad Stalin isiklikult kaitses Saksamaad ajakirjanduses. Ja mis veel hullem, süüdistas otseselt sõja puhkemises, Inglismaad ja Prantsusmaad. Siin ei olnud enam midagi kaksipidi arvata. Mingit lootuski ei olnud enam, et N-Liit ja lääne-vägevad võiksid liidu luua.
Kuid see ei ole tegelikult tähtis. See sai selgeks maailmale juba septembris 1939.a kui N-Liit avalikult ründas seljatagant Poolat ja okupeeris pool Poolat. Hilisem ainult kinnitas juhtunut. Saksa - N-Liidu mitte kallale tungi leping, lisaks salajane lisaprotokoll(mis ei olnud nii salajane, kuna sellest teatsid ju tegelikult kõik), lisaks veel N-Liidu ja Saksamaa tihe kaubavahetus, nafta metall Saksamaale jne...kõik see kokku näitas ju üliselgelt, et mingit Lääne-NLiidu liitu Saksa vastu ei tule. See sai kõigile selgeks 1939a. sept, kui N-Liit tungis kallale Poolale.
Kuid nüüd tähtsama juurde. Talvesõja algul suhtusid lääne vägevad Soomesse sama moodi, kui Eestisse, kas ei suhtutud ültse kuidagi, või siis halvasti. Appi ei rutanud mitte keegi. Kõigepealt pidi Soome ennasti ise tõestama ja maailma tähelepanu endale tõmbama, mis tal ka õnnestus. Seejärel tuli ka teiste abi, kuid Inglise-Prantsuse abi, tuli ikkagi teiste riikide survel ja soovil. Ise nad oleksid lasknud Soome südame rahuga ära vallutada. Eestil olid 39a samad võimalused, mis Soomel.
lisan, et septembrist hakkavad "Akadeemias" järjejutuna ilmuma Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938-1940 kohta. Esimeses osas on kommenteeriv saatesõna Heino Arumäelt, edasi juba dokumendid ise. Ehk lisab see siis tekkivasse vaidlusse mõningaid fakte...
Reigost ja nublust rääkisin selle pärast, et nendega sai siin vägevad vaidlused maha peetud, mis mind kõvasti harisid.
