www.militaar.net

Teema all Eesti kaitsejõud 1939a. lahkasime me üpris põhjalikult Eesti sõjalist võimsust 1939a. Lahtiseks jäi vaid võimalikult relvahanked, kui häda käes, sõja ajal. Neile me selgeid vastuseid koos ei leidnud.
Siin teema all tahaksin ma rääkida kõige tähtsamast, võimalik poliitiline abi. Ilma välisriikide poliitilise abita - see tähendab siis diplomaatilise surve avaldamine N-Liidule teiste riikide poolt, et sõda Eestiga lõppeks. Ilma selleta poleks Eesti igaljuhul vastu pidanud. Kas kaks nädalat, kaks kuud või kaks aastat, ilma teiste poliitilise abita oleks olnud lõpp Eesti jaoks kaitsesõjas N-Liidu vastu ühesugune-kindel kaotus.
Millised riigid oleksid võinud toetada Eestit 1939a sügisel, kui N-Liit meid ründas ja me vastu oleksime hakkanud
Eritit ootan siin teemas kaasarääkima nublut ja Reigot, kuna nende jaoks on Eesti teema sama südamelähedane, kui minu jaoks(hoolimata sellest, et näeme asju erinevate mätaste otsast). Muidugi ka kõik teised, kes asjast midagi teavad, võtke julgelt sõna.

Teen siis ise otsa lahti.30-ndate välispoliitika soosis väikeriike, kuid arvan, et alguses esimesed kaks nädalat poleks keegi midagi kõssanud(šokk), siis aga oleks jäämägi sulama hakkanud. Kindlasti oleksid meid toedanud, nii kuidas saab, Soome, Läti ja Leedu, sest meie püsima jäämine iseseisva riigina oli neile riikidele endile äärmiselt vajalik. Mannerheim ju rääkis kogu aeg enne Talvesõda, et kui Venelased vallutavad Eesti lennuväljad, merekindlused ja sadamad, pole Soomel enam mitte mingit lootust sõjas Venemaa vastu. Sellepärast arvan, et Soome oleks kindlasti Eestit toetanud, hõimuvendlus ei lugenud siin midagi. Rootsile oleks olnud Eesti püsimajäämine oluline just Läänemere(et punalaevastik ei pääseks Läänemerele ohustama Rootsit) ja teine tähtis aspekt, Rootsi jaoks oli vaja turvalisi puhverriike enda ja N-Liidu vahele. Koos Rootsiga oleks meid toedanud ka Norra ja Taani, kes alati hoitsid Rootsi külje alla. Läti vajas meid, kuna ilma meieta poleks neil olnud mitte mingisugust lootust oma riiki kaitsta.

Pole küll ei Nublu ega Reigo, aga kaubandusliku eelreklaamina lisan, et septembrist hakkavad "Akadeemias" järjejutuna ilmuma Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938-1940 kohta. Esimeses osas on kommenteeriv saatesõna Heino Arumäelt, edasi juba dokumendid ise. Ehk lisab see siis tekkivasse vaidlusse mõningaid fakte...

Estoloog ja teised muidugi ka, kõik on kutsutud kaasa rääkima, mida rohkem, seda uhkem. Reigost ja nublust rääkisin selle pärast, et nendega sai siin vägevad vaidlused maha peetud, mis mind kõvasti harisid.

Milles seisneb poliitiline abi? Paljas sõnavaht vaevalt, et oleks Nliitu peatanud.

Kas oleks võinud väljakujuneda sama seis, mis Soomel 39a. lõpp 40. algus

Poliitiline toetus oleks muidugi olnud, nagu Soome pärast, oleks ka Eesti pärast eeldatavasti NLiit Rahvasteliidust välja visatud.
Rootsi diplomaatiline abi vast oleks olnud sama mis Soome puhul - oleks otsitud ja pakutud võimalusi Liidu ja Eesti vahelisteks läbirääkimisteks.
Nagu ka Talvesõda näitas, siis diplomaatiline surve NLiitu eriti ei seganud.

Kardan, et NL-le mõjunuks tollal diplomaatiline surve kui hane selga vesi.
Asja oleks ilmselt aetud nii kuis Soome puhul seda tehti:
moodustatud oleks 'õige, seaduslik rahvavalitsus', kes siis kutsunuks tumedate reaktsiooniliste jõudude vastu appi kõigi maailma rõhutute abistaja onu Joosepi. Too oleks muidugi kohemaid tulnud ja vabastanud ja vabastanud ja vabastanud...

Varivalitsust Soomes ei tunnustanud mitte ükski riik, peale N-Liidu enda.
Selle loomisega tegi N-Liit endale rohkem head, kui halba. Huvitab mind, kas Eestil oleks olnud mingi võimalus suurriigid enda poole võita, nagu Soomel. Saksamaa seisukoht oli selge ja kindel, siin ei anna midagi spekuleerida. Ühtmoodi suhtus ta nii Eestisse, kui ka Soomesse. Rootsi, ehk oleks müünud relvi, andnud raha, lubanud ehk isegi vabatahtlikud siia, kindlasti andnud endast parima, et diplomaatiliselt Eestit aidata.
Kuid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, kas oleksime saanud nemad enda poolele . Alguses oli ju nende suurriikide suhtumine Soomesse sama, mis Eestissegi 1939a. Kas külm, või siis isegi rohkem N-Liidu poolt.
Soomel õnnestus seda seisu oma kasuks muuta, küsimus kas ka Eestil oleks olnud mingi võimalus.

Reigo ütles

Milles seisneb poliitiline abi? Paljas sõnavaht vaevalt, et oleks Nliitu peatanud

No jah, aga samas inglise-prantsuse sõdureid rindele ju ka ei jõudnud.

Inglise ja Prantsusega on see asi, et 1939 a lõpus lootsid nad kangesti, et Saksa-Nliidu sõprus rohkem ei süvene. Kui punaarmee Poolasse tungis, siis Pariis ja London teatavasti eriti ei protesteerinud. Ja seda mitte sellepärast, et nad arvasid, et ukrainlased ja valgevenelased on nüüd ära vabastatud, vaid kuna nad ei tahtnud Nliitu ärritada. No oletame, et ka veel novembri keskel 1939 oleks eesti väed mingit rinnet kuskil veel kuidagi hoidnud. Raske uskuda, et inglis-prantsus oleks ka sel hetkel kuidagi Nliitu taltsutada püüdnud (ja teda seega saksale lähendanud).

Ehk tõesti oleks mõni riik lisaks verbaalsele abile Eestit kuidagi ka füüsiliselt tahtnud abistada. Aga kuidas see abi vähegi olulises koguses pärale oleks jõudnud? (retooriline küsimus)

Reigo

Eestit kuidagi ka füüsiliselt tahtnud abistada. Aga kuidas see abi vähegi olulises koguses pärale oleks jõudnud? (retooriline küsimus)

Näiteks läbi Taani väinade, või õhust. Nii ju jõudis abi ka Soome. Muuseas, kui ma ei eksi siis 1939a. lõpp- 1940a. algus, Talvesõja ajal jõudis mingi osa abist Soome ka läbi Poola. Kui ma ei eksi, siis olid need Fiati lennukid. Osa jõudis Soome kohale, lõpuks sai sakslane haisu ninna ja pani käpa ette.
Enne otsest sõda Eesti ja N-Liidu vahel, oleks midagi kohale jõudnud ka läbi Poola ja Baltikumi.

Inglise ja Prantsusega on see asi, et 1939 a lõpus lootsid nad kangesti, et Saksa-Nliidu sõprus rohkem ei süvene. Kui punaarmee Poolasse tungis, siis Pariis ja London teatavasti eriti ei protesteerinud. Ja seda mitte sellepärast, et nad arvasid, et ukrainlased ja valgevenelased on nüüd ära vabastatud, vaid kuna nad ei tahtnud Nliitu ärritada.

Siin nõustun Sinuga peaaegu, enne Poolat ei julgenud lääne vägevad piiksugi teha. Kuid millal nad julgesid 1933a. kui Hitler võimule sai tahtis ta oma armeed, lubati. Tahtis Austriat lubati. Tahtis osat Tsehhist lubati. Tahtis tervet Tsehhosslovakiat, no problemo, võtta Aadu, peaasi, et Sa meie peale ei pahanda. Ja siis Poola 1939a. miks siis seis muutus Vastan ise, sest Poolal oli sõjaline leping britide ja prantslastega, see leping oli ka ainus põhjus, miks kuulutati sõda Saksamaale, kui seda poleks olnud, poleks ka tõenäoliselt siis mingit sõda tulnud. No ja edasi, 1939a. 1 sept. Saksa väed marsivad sisse Poolasse, Poola meeleheitlikult osutab vastupanu, palub abi oma liitlastelt, keda seob Poolaga sõjaline leping ja siis Siis kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja ja edasi on vaikus, mitte paukugi. Keegi Saksamaale kallale ei tungi, kui 2 nädalat hiljem N-Liit seljatagant Poolat rüüstama hakkab, siis ei pilguta Inglismaa ja Prantsusmaa silmagi.
Poola kaob poliitiliselt kaardilt, rohkem kui pooleks sajandiks.

No oletame, et ka veel novembri keskel 1939 oleks eesti väed mingit rinnet kuskil veel kuidagi hoidnud. Raske uskuda, et inglis-prantsus oleks ka sel hetkel kuidagi Nliitu taltsutada püüdnud (ja teda seega saksale lähendanud).

Selleks ajaks juba oli ju kõik selge. Kõige hullem, mis sai juhtuda oli juhtunud. A.Hitler ja J.Stalin olid sõbrad Stalin isiklikult kaitses Saksamaad ajakirjanduses. Ja mis veel hullem, süüdistas otseselt sõja puhkemises, Inglismaad ja Prantsusmaad. Siin ei olnud enam midagi kaksipidi arvata. Mingit lootuski ei olnud enam, et N-Liit ja lääne-vägevad võiksid liidu luua.
Kuid see ei ole tegelikult tähtis. See sai selgeks maailmale juba septembris 1939.a kui N-Liit avalikult ründas seljatagant Poolat ja okupeeris pool Poolat. Hilisem ainult kinnitas juhtunut. Saksa - N-Liidu mitte kallale tungi leping, lisaks salajane lisaprotokoll(mis ei olnud nii salajane, kuna sellest teatsid ju tegelikult kõik), lisaks veel N-Liidu ja Saksamaa tihe kaubavahetus, nafta metall Saksamaale jne...kõik see kokku näitas ju üliselgelt, et mingit Lääne-NLiidu liitu Saksa vastu ei tule. See sai kõigile selgeks 1939a. sept, kui N-Liit tungis kallale Poolale.
Kuid nüüd tähtsama juurde. Talvesõja algul suhtusid lääne vägevad Soomesse sama moodi, kui Eestisse, kas ei suhtutud ültse kuidagi, või siis halvasti. Appi ei rutanud mitte keegi. Kõigepealt pidi Soome ennasti ise tõestama ja maailma tähelepanu endale tõmbama, mis tal ka õnnestus. Seejärel tuli ka teiste abi, kuid Inglise-Prantsuse abi, tuli ikkagi teiste riikide survel ja soovil. Ise nad oleksid lasknud Soome südame rahuga ära vallutada. Eestil olid 39a samad võimalused, mis Soomel.

Abi

Näiteks läbi Taani väinade, või õhust.

Meritsi varustamine oleks olnud raskendatud punalaevastiku ja lennuväe tõttu. Õhust oleks küll võinud ju mingeid lennukeid saata, aga selle variandi puuduste üle sai juba varem diskuteeritud.
Muidugi oleks midagi ehk Eestisse läbi tilkunud, kuid seda ei saa kuigi oluliseks pidada.

Selleks ajaks juba oli ju kõik selge. Kõige hullem, mis sai juhtuda oli juhtunud. A.Hitler ja J.Stalin olid sõbrad Stalin isiklikult kaitses Saksamaad ajakirjanduses. Ja mis veel hullem, süüdistas otseselt sõja puhkemises, Inglismaad ja Prantsusmaad. Siin ei olnud enam midagi kaksipidi arvata. Mingit lootuski ei olnud enam, et N-Liit ja lääne-vägevad võiksid liidu luua.

Inglased urgitsesid Nliidu ja Saksa lahutamise kallal kuni 1941. a-ni välja. Isegi kui hetkel ei olnud liit lääne ja Moskva vahel reaalne, siis ikkagi tuli takistada Saksa ja Nliidu edasist lähenemist.

Kõigepealt pidi Soome ennasti ise tõestama ja maailma tähelepanu endale tõmbama, mis tal ka õnnestus.Seejärel tuli ka teiste abi, kuid Inglise-Prantsuse abi, tuli ikkagi teiste riikide survel ja soovil. Ise nad oleksid lasknud Soome südame rahuga ära vallutada. Eestil olid 39a samad võimalused, mis Soomel.

Huvitav, mis riikide survel see Inglise-Prantsuse abi siis tuli? Tegelikult oli Inglise-Prantsuse kavandatav ekspeditsioon Skandinaaviasse planeeritud ikkagi nende endi huvidest lähtuvalt, mitte mingite kolmandate riikide poliitilise surve tõttu.

Eestil olid 39a samad võimalused, mis Soomel.

Ei nõustu, et Eestil oleks suutnud end kolm kuud "tõestada".

Meritsi varustamine oleks olnud raskendatud punalaevastiku ja lennuväe tõttu. Õhust oleks küll võinud ju mingeid lennukeid saata, aga selle variandi puuduste üle sai juba varem diskuteeritud.
Muidugi oleks midagi ehk Eestisse läbi tilkunud, kuid seda ei saa kuigi oluliseks pidada.

1939a. oli punalaevastik juba positsioonid sisse võtnud, see tähendab, sulust läbi sõitnud. Nii aga edasi, kui oleks läinud sõjaks ja Eesti merekindlusi, ning laevastiku poleks suudetud esimese raksuga hävitada, siis oleks pidanud ju Vene laevad millalgi tagasi Leningradi sõitma, et tankida, varusid täiendada, remontida, see oleks aga juba keeruline olnud, sest miiniväljad ja merekindlused on ees. Lisaks Eesti merevägi, koos allveelaevadega. Soome vetesse nad vaevalt, et sõitnud oleks, kuna Soome sõtta tirimist Venemaa sel hetkel küll ei vajanud. Sulg on aga nii kitsas, et ainuüksi Eesti merekindlused eesotsas Aegnaga oleks seganud normaalset liiklust ja pannud ohtu laevastiku. Arvatavasti kui Eesti juhtkond oleks otsustanud vastu hakkata oleks täiendatud ka lennuväge. Ostetud kas või need Fokerid, mis alguses Eestile ei kõlvanud. Punalaevastiku oleks rünnatud, nii kindlustest, allveelaevadega, kui õhurünnakud. Venelaste lähemad lennuväljad on kaugel. Meresõjas oli minu arvates Eesti kaitses paremas seisus, kui N-Liit rünnates.
Balti laevastik ei olevat olnud mitte just kõige paremas seisus sel ajal, kuna oli aastaid alarahastatud.

Inglased urgitsesid Nliidu ja Saksa lahutamise kallal kuni 1941. a-ni välja. Isegi kui hetkel ei olnud liit lääne ja Moskva vahel reaalne, siis ikkagi tuli takistada Saksa ja Nliidu edasist lähenemist.

Kuhu neil veel läheneda oli (Eesti aitamine olekski takistanud lähenemist, vaata, kui lähedale Saksamaa ja N-Liit teineteisele tulid, kui Poola ja Baltikum ära vallutati, ennem oli neil vahet sadu km. , peale seda aga nii lähedal, et külg, külje kõrval )ja kuidas see urgitsemine välja nägi
Miks siis Soomet 39-40a. aidati, miks siis N-Liit rahvaste liidust välja visati

Huvitav, mis riikide survel see Inglise-Prantsuse abi siis tuli? Tegelikult oli Inglise-Prantsuse kavandatav ekspeditsioon Skandinaaviasse planeeritud ikkagi nende endi huvidest lähtuvalt, mitte mingite kolmandate riikide poliitilise surve tõttu.

Kolmandate riikide surve aitas ka kindlasti asjale kaasa. Väed, mis esialgu Soome taheti saata, pidid ju hakkama sõdima punaarmeega.

Najah.