1939. pages Poolakate allveelaev "Orzel" Tallinnast. Eesti Mereväe suurim häbiplekk...



Noh jah, põhjust leiab alati, poleks olnud Orzelli, oleks olnud midagi muud.Nagu kõik teame, toimus asi otsekui naabrite "tellimise peale", oli veeks venelaste veskile jne
Minu teada ei olnud sonarit Eesti laevadest ühelgi."Pikker" pidi saama sonari aga seoses alanud sõjaga jäi see saamata.Allveelaevad said sonari alles siis kui nad olid juba venelaste käes.Huvitav, kas mereväe laevadest mõnel olid peal ka süvaveepommid või sonarid? Äkki olid sonarid olemas allveelaevadel? Vahilaevale "Pikker" oli küll sonar planeeritud, kuid (mulle) pole teada, kas see sinnagi saadi... ja see oli sel ajal alles ehitusjärgus ka minuteada.
Nii Soome kui Eesti allveelaevad said võtta pardale miine ja neid varjatult paigaldada.Miinivälju oli plaanis kasutada aga kas ka allveelaevade vastu ei tea.Kindlasti olid olemas miinid pealveelaevade vastu.Suurem osa miinidest oli pärit 1.maailmasõja ajast.Eesti vist üritas ka ise meremiine toota aga palju neid jõuti teha ei tea.Kusagilt olen nagu poole kõrvaga kuulnud, et allveelaevade jaoks oli Eestil-Soomel miinid. Kuid ei ole selles kindel
Mis puudutab allveelaeva kasutuselevõttu, siis teatavasti:hugo1 kirjutas:Orzelli minema laskmine oli selles suhtes rumalus, et Eesti merevägi oleks võinud selle lihtsalt konfiskeerida ja endale võtta. ... See oleks olnud võimas kingitus Eesti mereväele. 3 mootsat Eesti allveelaeva, oleks olnud Soome lahes juba kardetav vastane Balti laevastikul oli kokku 16 allvelaeva, kuid kõik ei olnud töökorras ja minu teada ei olnud nad nii head, kui inglaste valmistatud.
Järelikult tegeles meie merevägi tõepoolest Poola allveelaeva otsimise näitlemisega (nagu selle kohta kirjutas M. Õun). Suurop oleks seejuures veel otsagi saanud venelaste kuritahtliku käe läbi...Minu teada ei olnud sonarit Eesti laevadest ühelgi.
Muidugi ei olnud poolakad õnnelikud ja sakslased olid sellest huvitatud, sest tegu oli ju mootsa allveelaevaga, ohuks Saksa alustele.1) Saksa saadik soovitaski allveelaeva interneerida ning seda hakati just läbi viima. Poolakad olid interneerimiskavatsusest juba teadlikud (ega nad õnnelikud polnud!).
Minul täpseid andmeid pole, kui palju Eestil oli õppinud madruseid allveelaevadele. Ära unusta ka võimalust sõja korral, Soome vabatahtlikud.Allveelaev on võrdlemisi keeruline insenertehniline ehitis, mille kasutamine nõuab väljaõpet ning ka kogemust. Lisaks ei sõida need meesteta. See oleks tähendanud midagi järgnevat:
- Kalevi ja Lembitu pealt oleks tulnud ära võtta näiteks 1/4 meeskonnast ja viia Orzel-ile üle. Kalevile-Lembitule oleks tulnud uusi mehi juurde tuua ning õpetama hakata, mis oleks kärpinud nende lahinguvõimet.
- Orzel-i meestest mingi osa oleks pidanud astuma eestlaste teenistusse. See osa poleks saanud olla lubamatult suur, aga oleks kiirendanud laeva kasutamise õppimist.
- Orzel-i lahinguvõimeliseks saamisele eestlaste käe all oleks ilmselt eelnenud kuni kuu aega treenimist-õppimist.
Mis siis, teadmine, et Eestil on kahe asemel kolm mootsat allveelaeva oleks venelastele ebameeldiv uudis olnud.Sõda oleks pidanud algama juba paari nädala jooksul peale seda Orzel-i juhtumit ja laev poleks selle ajaga ilmselt lahinguvõimeliseks saanud.
Arvestades, kuidas ajalugu läks, siis jah. Punalaevastik oleks veel kallima kingituse saanud.vastupidi ehk, teadmine et eestis kolm moodsat allveelaeva on, oleks venelased hoopis õnnelikuks teinud?
Süvaveepommidega oli samamoodi kui sonariga plaaniti hankida aga ei jõutud.Aga süvaveepommidest pole suurt tolku kui sai ei tea allveelaeva asukohta. Niisama pomme üle parda loopida pole mõtet sa pead katsuma pommidele panna peale sellise sügavuse mis oleks allveelaeva asukohale lähedane ja katsuma need talle kaela visata.hummel kirjutas:Aga süvaveepommidest teab keegi midagi? Ma mõtlen need, mis sõidu pealt ahrtist relssidelt merre veeretatakse ja reguleeritud sügavusel plahvatama pannakse? Kas neid oli kasutuses? Sel juhul oli Orzeli otsimisel ehk isegi mingit mõtet...
Soomlastel neid igatahes oli ja kuskilt olen lugenud, et mingi küna oli talvesõjas vene allveelaeva jälitamise/hävitamise tuhinas oma üle parda heidetud pommist ise otsagi saanud
JAA. Just leidsingi netist leheküljelt http://www.hot.ee/skycat/ , et:paharet kirjutas:Kas Pikker üldse sai süvaveepommid valvelaevana ta kasutamist ei leidnud.Peale valmimist oli Pikker allveelaevade divisjoni varustus ja staabilaev.Mati Õuna andmetel oli ka "Sulevil" süvaveepommid ja ta jälitas "Orzelit" aga kuna sonar puudus siis ei olnud sellel jälitamisel mingit tulemust.
Tundub, et pommid olid juba olemas. Pidi aga ikka tõsine aktsioon käsil olema, et sellise väikese ja tugevajõuliste masinatega (s t head manööverdusvõimet) laevaga polnud võimalik ühest piirivalvekaatrist mööda sõita.Aastatel 1934-35 oli "Sulev" kapitaalremondis Sadamatehases. Teise Maailmasõja sündmustesse sattus "Sulev" juba esimesel sõjakuul, sest saadeti ööl vastu 18.septembrit jälitama Tallinnast põgenenud Poola allveelaeva "Orzel". Tolleks ajaks oli "Sulevi" relvastusse ilmunud ka süvaveepommid. "Orzelit" ta küll ei tabanud, kuid sõitis otsa piirivalvekaatrile, mis "Sulevi" terava vööri poolt pooleks lõigati.
Täiskäigul liikuvat laeva ei ole nii lihtne pidama saada ning kõrvale keerata ja septembris on ööd juba pimedad.Kui isegi märgati kaatrit võis olla juba hilja.Süvaveepommide heitmiseks peab laev liikuma suure kiirusega,et pommid teda ennast ei vigastaks.hummel kirjutas:
JAA. Just leidsingi netist leheküljelt http://www.hot.ee/skycat/ , et:Tundub, et pommid olid juba olemas. Pidi aga ikka tõsine aktsioon käsil olema, et sellise väikese ja tugevajõuliste masinatega (s t head manööverdusvõimet) laevaga polnud võimalik ühest piirivalvekaatrist mööda sõita.Aastatel 1934-35 oli "Sulev" kapitaalremondis Sadamatehases. Teise Maailmasõja sündmustesse sattus "Sulev" juba esimesel sõjakuul, sest saadeti ööl vastu 18.septembrit jälitama Tallinnast põgenenud Poola allveelaeva "Orzel". Tolleks ajaks oli "Sulevi" relvastusse ilmunud ka süvaveepommid. "Orzelit" ta küll ei tabanud, kuid sõitis otsa piirivalvekaatrile, mis "Sulevi" terava vööri poolt pooleks lõigati.
Kuidas see allveelaeva jälitus siis sündis, huvitav?
Kas ei või olla, et Lembitu ja või Kaleviga. II maailmasõjas tuli ju seda tihti ette, et allveelaevad sõdisid omavahel.Kuidas see allveelaeva jälitus siis sündis, huvitav?
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline