www.militaar.net

Alustan siis "oma teenistusrelva" kokkupanemist.
Teen siia kohe algusest teema ja üritan oma tegevust blogida, et te saaks lisaks kriitikale ja õpetustele mind ka tagant sundida.

Õhutõrje kahur Zu 23-2 (Zenitnaya Ustanovka) hüüdnimega Sergei on vene päritolu lähimaa õhutõrje kahur. Nõukogude armee relvastusse võeti 1960. Eestile hangiti kahurid 1987.
Kahuril on kaks relva ja 23mm rauda, optiline-mehaaniline sihik ja arvesti. Meeskonda kuulub 7 liiget - ülem, sihtur, seadur, paremlaadur-luuraja, vasaklaadur, abilaadur-sidemees ja autojuht. Autoks Man ja kahurit on võimalik paigaldada ka kasti.

Järelveetavana on kahuri laskeasendisse paigaldamine võimalik umbes 30 sekundiga.

Pikkus 4,57m
laius 2,88
kõrgus 1,22
kaal 950kg
mürsu algkiirus 970m/s
askekiirus 2000 lasku/min
efektiivne laskekaugus 2-2,5km



Mudelist ka:

Tegu Eastern Expressi väga vana mudeliga, mis on mõeldud Gaz66 kasti. Sellest tulenevalt ei ole eriti süvenetud veermiku osasse ja lisaks puuduvad ka juhendid rataste külge kinnitamiseks.

Algatuseks pean valmistama alusele uue laskeasendisse pääste mehhanismi vabastastus hoova (vana viilisin maha), tulede kinnitusklambrid, ja rataste hüdraulika transpordiasendisse tõstmiseks.
Lisaks tuleb valmistada diisli all olev plaat mis takistab kahuril laskmisel tagasi liikumist (kahjuks ei tea kuidas seda nimetatakse).



Päris hirmus, ei taha mõeldagi mis veel kogu relva osast puudu on.

Algus tehtud ja nüüd tagasiteed ei ole!

Esimesed sammud tehtud.

Tere-tere!
Jälgin huviga ....selle tagasiveeremise asjanduse nimi vene keeles peaks olema "otkatnik", eesti keeles ei oskagi nimetada....
Lugupidamisega

Parovoz kirjutas: selle tagasiveeremise asjanduse nimi vene keeles peaks olema "otkatnik"

tänud, jäägu siis sedakorda "otkatnik".
Tiisili kinnitasin ka ära. Tegin uued sangad, sest originaalis oli lihtsalt üks plastikkuubik selle koha peal. Nüüd veel vaja auk läbi kinnituse puurida ja lisada traat mille taha saab välitelefoni juhtme fikseerida, aga see on nii väike detail, et selle saab alles vahetult enne värvi kinnitada, nagu ka määrdekarbi luugi kinnitusklambri.



Tänaseks aitab.

Luciano kirjutas:Eestile hangiti kahurid 1987.

Kellele nad siis relvastusse läksid? Rahvarindele?

Sho kirjutas:

Luciano kirjutas:Eestile hangiti kahurid 1987.

Kellele nad siis relvastusse läksid? Rahvarindele?

minu viga - ja tegelikult oli see aasta isegi 96!

Anna siis ikka regulaarselt teada, kuidas Sul selle kahuri kokkupanek edeneb. Isegi võrdlemisi mudelikaugele inimesele nagu mina on see huvitav, sest 8 kuu jooksul jõudis minulgi selle aparaadiga väga eriline suhe tekkida.

"Tähelepanu! Vabastan!"



Kahurid tulid jah relvastusse 1996, Iisraeli relvahankega.

Tere-tere!
Protsess , igatahes, on progress.....
Aga hakkas huvitama millest või kellest see nimi sigines talle. Tean et vantidel on selle hüüdnimeks "rogatka" - e. eestikeeles "hark"...vist õige.
Lugupidamisega

Parovoz kirjutas:Tere-tere!
Protsess , igatahes, on progress.....
Aga hakkas huvitama millest või kellest see nimi sigines talle. Tean et vantidel on selle hüüdnimeks "rogatka" - e. eestikeeles "hark"...vist õige.
Lugupidamisega

Tegelikult siis ragulka, kirjanduses ka kada nime all tuntud asi...ikka ju kaks haru kahuril ja raskel ajal võid traksid kahe toru vahele siduda ning kartulitega vaenulikke lennumasinaid kollitada.

Tere-tere!
Krt, sõna täitsa meelest läinud...Aga eks vist viimase häda laskemoonana võib ka kartulit riistal kasutada ...
Lugupidamisega

Vaatan et need isetehtud täiendused lubavad aimata tavamudelist kordades suuremat detailsust, nii et ootan huviga protsessi jätkumist.

Soovin edu ja piisavalt vaba aega.

Urmas.

Sellest tuleb ilmselt vägev asi.
Kusjuures nüüd jõuab pärale mida sa seal selle maagilise sculpiga nokitsed , kas teed kogu meeskonna või teed ennast sinna toolile "mõnulema" ?

Levar

Joss Metsast kirjutas:Sellest tuleb ilmselt vägev asi.
Kusjuures nüüd jõuab pärale mida sa seal selle maagilise sculpiga nokitsed , kas teed kogu meeskonna või teed ennast sinna toolile "mõnulema" ?

Levar

Väike mõte oli jah habeme, patsi ja prillidega reservist tooli istutada, nii pataljoniülema ärrituseks, kes igal võimalusel rõhutas pikkade juuste ja habemete halba mõju sõjamehele.

Aga senine magicuga mässamine on siiski vähe teises liinis läinud, kardan ainult, et ei jõua jälle Suureks Auhinnaks valmis - seal on seda loomingulist inspiratsiooni rohkem vaja kui plastiku kleepimisel ja ei tule seda vaimu peale lihtsalt.

täna on saamatuse päev külas - alustasin veermiku kokkupanemist ja esimene õudus on see, et rehvidel EI OLE mustrit. Kuna juhendis rataste ja porilaua osa puudub siis peale pikka pusimist tundub, et detailid on mõeldud transpordi asendis komplekteerimiseks. Telje nurk ei sobi kohe kuidagi ja täiesti arusaamatu on mis pidi peaks see asjandus lafeti külge kinnituma. Tuleb ilmselt improviseerida. Veermik on muidu pöörlev.

Rehvimustri puudumise tõttu tuleb ilmselt katta veermik maskeerimisvõrguga, nagu see ka laskeasendis olema peaks.

Käppadele tegin lisa randi ja tiisli vabastus hoova tegin ka uue, plastik ei tundunud usutav.

Veermiku "Tähelepanu, vabastan!" kangi tegin ka natuke ümber - liiga pikk ots oli klambri vahelt väljas ja ei oleks võimaldanud kangi pöörata.

Oh jaa, päris kõva projekt. Kujutan ette, et asjaga tuttav olles ei olegi võimalik seda mudelit niisama karbist kokku lahmida. Mida muud kui ikka jõudu ja siiamaani näib päris ilus asi tulevat.