Brüsselis kohtunud NATO kaitseministrid otsustasid vähendada kõrgvalmiduses oleva NATO kiirreageerimisüksuse NRF suurust 25 000-lt sõdurilt 13 000-le.
Allianss on olnud aastaid raskustes selle jõu komplekteerimisega, sest liikmesriigid on hõivatud välismissioonidega, kiirreageerimisjõudude reformiga soovitakse parandada nende üksuste heidutusvõimet ja väljaõpet ning tõsta alliansi nähtavust liikmesriikides, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Just need üksused peaksid ohu korral esimesena appi tulema Eestile, tänase otsuse kohaselt jääb NRFile 13 000-meheline tuumik, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda.
Lisaks sellele madalamas valmisolekus reageerimisüksus, kust vägesid juurde kutsuda, kõik NRFi komponendid peavad tulema liikmesriikidest.
......
NATO kiirreageerimisjõud loodi seitse aastat tagasi, artikkel 5 tüüpi missioonideks, ent üksuse täitmine on läinud üle kivide ja kändude - näiteks toimus viimane täismahuline NRFi õppus kuus aastat tagasi.
Ilmselgelt:
1. võimalikud abijõud, mis omaksid operatiivset võimekust on suhteliselt väikesed
2. operatiivsest võimekusest üksi ei piisa, kui puudub käsk. Käsk saab tulla siis, kui poliitikud on vaidlemised lõpetanud ning võtnud vastu otsuse - kui kaua see võib aega võtta (ei spekuleerigi, see võib toimuda väga kiiresti aga kui ei toimu)
3. NRF pole viimased 6 aastat teinud ühtegi suuremat õppust!!
Isegi kui kõik toimubki väga kiiresti, suudetakse välja töötada konsensuslik otsus partnerriikide vahel ning tuleb kiire käsk - võtab nende siia jõudmine aega 5-10 päeva. Kardan, et arvestades meie praegust kaitsevõimetust on ka see liiga pikk aeg...piisab kui valida vaid sobilik rünnakuaeg, kus meil kasarmud hoopiski tühjad.
