Kas kellelgi on infot uue Türgi tanki kohta?
Nii palju on teada, et Rheinmetalli 120mm L55 toru tuleb külge ja 1500 hj mootor. Aga see on juba tavaline. Ca. 62 tonni hakkab ilmselt kaaluma.
Huvitab, kas masin on konventsionaalse layoutiga või on seal midagi uut tehtud. Olemasolevate piltide pealt võib jääda ka mulje, et mootor on ette viidud ehkki väga tõenäoliseks ma seda ei pea.
Näiteks alloleval pildil paistab tornil olevat ainult üks luuk. Kas siis torn on mehitamata või ainult sihturiga/komandöriga mehitatud?
Viitel olev pilt (liiga suur, et siia üles riputada) on jällegi pisut konventsionaalsema väljanägemisega:
uusmario kirjutas:Arvata võib, et ta oma põhikonstruktsioonilt on väga sarnane L-Korea K-2'ga
Väga tõenäoline, kuna seda arendatakse ju koos koreakatega, minuteada ostis Türgi sealt isegi mingeid litsentse.
Korealt on ostetud hulka litsentse tõepoolest (peamiselt veermiku ja soomuse jaoks nii palju kui mina tean), kuid Türgi tank hakkab siiski oluliselt erinema. Praegu paistab, et siseruum tuleb suurem ning soomuskaitse parem. LK peamise vastase parim tank on T-62, mistõttu saavad nad teha kompromisse soomuskaitse arvelt mobiilsuse kasuks.
K2 hakkab kaaluma 55 tonni kanti
Altay hakkab kaaluma 62 tonni ligi.
Lisaks paistab Altay torn närksa kopsakam olevat. Samamoodi ka korpuse esiosa. Kõik viitab tugevamale soomuskaitsele.
Lisaks paistab Altay torn närksa kopsakam olevat. Samamoodi ka korpuse esiosa. Kõik viitab tugevamale soomuskaitsele.
Ilmselt tahetakse kasutada Merkava stiilis vahetatavat välissoomust, mis lisab korpusele kõvasti mahtu, näiteks muidu suurena tunduv Merkava IV torn on ilma lisasoomuskihita võrdlemisi tilluke.
Lisaks paistab Altay torn närksa kopsakam olevat. Samamoodi ka korpuse esiosa. Kõik viitab tugevamale soomuskaitsele.
Ilmselt tahetakse kasutada Merkava stiilis vahetatavat välissoomust, mis lisab korpusele kõvasti mahtu, näiteks muidu suurena tunduv Merkava IV torn on ilma lisasoomuskihita võrdlemisi tilluke.
Modulaarne tornisoomus on minu teada kõigil moodsatel tankidel. Kindlasti Leo2-del alates A5 versioonist, samuti Leclerc-idel ja Arietel. Muidugi ka XK2-l ja Jaapani uuel tankil. Merkava sai juba mainitud. Modulaarsus iseenesest kogukust eriti juurde ei tekita. Ikka soomuse paksus ja tõrjevõime.
Erinevus on mahtudes, Leo 2 katab modulaarsoomus masina esiosa. Merkaval moodustab modulaarsoomus peaaegu 2/4 torni laiusest, eest taha, kusjuures vahetatava soomusega on kaetud ka torni lagi.
Loomulikult lisab see soomus oluliselt kaitset, kui ei lisaks kes seda ikka külge riputaks, samas suurendab see oluliselt masina suurust. Ja muudab pelgalt välimuse põhjal tankist midagi öelda võrdlemisi raskeks.
Pealegi Altay pole minuteada veel prototüübini jõudnud.
Ma arvan, et see kaaluvahe on tingitud sellest, et türklaste masinal on 4 meeskonnaliiget, samas kui K2s ainult 3. Seega peaks nende masinate kaitsevõime suht võrreldav olema. K2 soomuse kohta küll nõrk öelda ei saa- esiosa hinnanguline soomusetugevus peaks olema 1200mm RHA, piisav, et vastu pidade igale kaasaegsele soomustläbivale mürsule, mida Hyundai Rotem on ka väitnud.
Olen kusagilt lugenud, et Merkava sarnane paigutus tankis ja võime tankiga jalaväge transportida on võimalus lahinguväljal kompenseerida raskete jalaväelahingmasinate puudumist lahinguväljadel nagu Palestiina, kus tank vs tank lahing on ebatõenäoline. Samas K2 paigutus peaks olema parem tank vs tank situatsioonides.
Jah, hea tahtmisekorral on v6imalik Merkavasse kümmekond s6durit mahutada, aga siis eriti üle kümne mürsu kaasa ei v6ta, BMP teemasse panin kunagi ka paar pilti.
Esialgse vähese informatsiooni põhjal ei julgeks Türgi tanki veel Nato moodsaimaks pidada. Kuna üle 20 aasta pole tankimaailma põhitegijad midagi eriti uut leiutanud (arvatavasti puudub vajadus), siis hakkavad tagumised riigid järgi jõudma.
Vast oli M60-Sabraks upgrademise kõrge hind selle tanki tekke peamine põhjus.
Türgi naabrite Iraani ja Süüria tankiarmeed küll uue tanki järele vajadust ei tekita.
sammalhabe kirjutas:Esialgse vähese informatsiooni põhjal ei julgeks Türgi tanki veel Nato moodsaimaks pidada. Kuna üle 20 aasta pole tankimaailma põhitegijad midagi eriti uut leiutanud (arvatavasti puudub vajadus), siis hakkavad tagumised riigid järgi jõudma.
Vast oli M60-Sabraks upgrademise kõrge hind selle tanki tekke peamine põhjus.
Türgi naabrite Iraani ja Süüria tankiarmeed küll uue tanki järele vajadust ei tekita.
Kui laiemalt vaadata, siis tundub, et Türgi kogub kriitilisi tehnoloogiaid, et relvaimportijast relvaeksportijaks saada.
