Sõjaline õppus või "kaitse­väeline molutamine"

[Qtec]

http://www.ekspress.ee/2009/07/11/varia ... molutamine

[gvardimatros]

mõttetu hädaldamine

[hummel]

Seda juttu on varemgi kuuldud ja võib arvata, et asjal on kahjuks tõepõhi all...
Sõdurifoorumis oli ka asjast kurja juttu vastavas teemas. Tundub, et seal oli muidki probleeme, millest artiklis ei pajatata. Lisaks oli veelgi olulisi probleeme, millest ei pajatata kumbaski, aga räägitakse kaitseväesiseselt.

Ma mõtlen, et eks kala ikka hakkab mädanema peast, kuid nagu kõik teame, siis rookima hakatakse sabast (kannatab sõdur ja allüksuste juhtkonnad). Võimalik, et eelmisel aastal kulges õppus paremini kahel põhjusel - Maaväe ülem (Roosimägi) hoidis kõva kätt pulsil ja endises Pärnu patis oli ka päris intelligentne kaader.
Kui KVLK õppust korraldas (?), pole palju imestada, sest see pole aastaid õige väeosa olnud, vaid elab vist omas "allohvitserikutse" mullis.

"Optimeeriti struktuuri." vol 1
Kardan, et see reservistide arvestus on lihtsalt üks paras segadus. Kui panna meedik või kokk miinipilduja arvestajaks (raudselt oli mingi arvestaja aga kokk vms), on tegemist ikka absurdiga. Probleemiks võib olla, et kaitseväes pööratakse väga vähe rõhku personalialase juhtiva kaadri ettevalmistusele. Sinna on sageli kokku pandud miskid niisamatibid, kelle aimus ning silmaring sõjandusest on küsitav ja iseseisev mõtlemisvõime mitte palju parem. Ma olen aastakesed tagasi ise pealt kuulnud, kui arutatakse, et mis vahet on küll miinipildujapatarei juhtimisrühmal ja tulejuhtimisrühmal.
Tagala kompetentsist annab aimu asjaolu, et kasarmulinnaku teed ei peeta vajalikuks teha nii laiaks, et kaks rühma üksteisest mööda mahuks - käigu aga ühekaupa! Samuti on suudetud mingi aeg võrdsustada eelarvelises planeerimises patarei mitte kompanii, aga rühmaga.
Olen kunagi viibinud ka reservõppusel, kus kokad ja igasugu karvased-sulelised on sattunud miinipilduriteks ja tulejuhtideks. Osa miinipildureid aga vastupidiselt. Võib öelda, et tegemist oli/on sel juhul mitte reservõppuse, vaid raha raiskamisega.

"Optimeeriti struktuuri" vol 2
Viimase aasta jooksul olla kogu pataljonide struktuur segi löödud. Köögid on kompaniidest ära kaotatud (ilmselt kogutud pataljoni stt-kompaniisse), mis tähendab, et juulikuu algul tulnud ajateenijatel tuleb enamus aastast süüa metsas seda armsat "cilli con carnet" (isiklikult mul pole selle produkti vastu väga midagi, kuid maitse asi - ja ta ON spetsiifilise maitsega). Miks kuivpakki? Aga sellepärast, et meie ainus aastaga õpetatav pataljon elab kompaniidena Eesti eri nurkades laiali ja erinevalt varasemast on köögid kompaniidest kaotatud. Võimalik, et ühes väeosas asub siis terve pataljoni supikatlarühm, mis töötab enamuse aastast järelikult tugeva alakoormusega. Ok - las see sõdur tühi õgib oma kuiva: kui ei meeldi, ära söö! Eks? Ehee, aga siin on veel üks point: kuivpakikese vitsutamine on riigile nimelt paarkümmend EEK/tk ka kallim, kui katlast! Lisaks ajateenija motivatsioonile (no see huvitab väheseid) on löögi all ka riigi rahakott.


Tegelikult on hea, et prohmakad ämbrikolinaga välja tulevad. Ehk siis võetakse ka midagi tõsisemat ette.

[Arnold]

Et kui ennem üldse ei tehtud ja nüüd tehakse, siis on kõik sitt ja häda majas? Kriitika on hea ja kohane, kui see on suunatud õigesse punkti.

[Madis22]

Mis seal nii olulist kriitikat siis oli? Jah struktuuri oli muudetud ja sestap pisut rohekm segadust ja osa mehi pidi õppima uut eriala. Logistika ei toiminud nii hästi, kui võiks, sest ka seda oli värskelt reformitud. Kogu ülejäänud teema tuleneb lihtssõduri mõistmatusest, et suuri õppuseid ei tehta niivõrd sõduri, kuivõrd juhtiva ja organiseeriva koosseisu koolitamiseks. Rühma tasandist ülespoole on olukord sõduri jaoks niiehknii hoomamatu. Kui vahepeal ei saa magada, siis seda tingib taktikaline olukord. Kui mingi hetk on aega ülearugi, siis seda peaks rakendama allohvitserkoosseis SOP-de drillimiseks. Ehk oleks pidanud instruktorid seerudele seda meelde tuletama?

[Qtec]

Ühinen Hummeli arvamusega st. head siin pole väga midagi. Hea on vaid see, et tänu meedia tähelepanule, saab loodetavasti keegi tekitatud segaduste eest mööda pead ning loodetavasti on need isikud ikkagi juhtivate ohvitseride hulgas ja loodetavasti võetakse ka sellest õppust.
Minu teada, on see artikkel esimene omataoliste seas ning selliseid kriitilisi kitsaskohti välja toovaid üllitisi võiks rohkem ning regulaarsemalt ilmuda. Siis ka reaalsem lootus asjade paranemiseks. Kui panite tähele, siis minu arust oli artikli alatoon siiski Kaitseväge ning reservõppusi pooldav st. tegemist ei olnud EKV ja ajateenistus ning reservõpped on pahad artikliga.

[Incc]

Ise kohal ei käinud, aga sodur.com foorumis on vähe detailsemalt asja kirjeldatud. Soovitan lugeda.

[Kapten Trumm]

Selle porno juured saavad alguse KRA andmebaasist ja kaitseringkonna staapidest, kes neid kutseid vorbib. Ehk puudulikust aastatepikkusest tööst kutsealuste kontaktide haldamisel ja suhtlemisel. Et plaanitud struktuur kokku saada, aetakse suvaline mass kokku ja hakatakse pärast vaatama, kuidas saab.

Kaader on ise samamoodi kannataja, ollakse valiku ees, et pidi tulema kuulipildur, aga kohale tuli autojuht.

Teine probleem on selles, et neid RÕK-e peaks minuarust haldama spetsiaalselt selleks koolitatud ja harjutatud kaader- näiteks üks kindel õppekeskus. Täna käib see sedasi, et veebel ühest ja leitnant teisest kohast ning kohapeal hämmingut kui palju.

Arvestades RÕKi kulu vaid 8 miljonit krooni on täiesti õigustamatu olukord, kus vaid 1 pataljoni harjutus aastas tehakse. Kummaline võrdlus: 1 jagu missioonil maksab aastas sama palju.

[kangelaspioneer]

Võimalik, et eelmisel aastal kulges õppus paremini kahel põhjusel - Maaväe ülem (Roosimägi) hoidis kõva kätt pulsil ja endises Pärnu patis oli ka päris intelligentne kaader.
Kui KVLK õppust korraldas (?), pole palju imestada, sest see pole aastaid õige väeosa olnud, vaid elab vist omas "allohvitserikutse" mullis.

Möödunudaastase õppuse enam-vähem kordaminek on minu jaoks siiani fenomen, millest ma sotti ei saa. Kolme aasta jooksul, mil ma Pärnu staabi tegemisi teatavalt distantsilt perioodiliselt jälgida olen saanud, on nad kõigis kokkupuutepunktides ennast tõestanud kui ebakompetentne pohhuistide kogum. Kindlasti on üksikult võetavalt seal väga asjalikke mehi, kuid staabina... reservohvitseride punt, kes ennast vahel staabiharjutustel näitamas on käinud, saab igatahes tunduvalt paremini hakkama.

Loomulikult algab kogu reservi arves(tama)tus KRA-st. (OT- kuidas edendada riigikaitset suurimal määral, kandes vähim kulusid? Tuleb kõigi KRA osakondade uksed- aknad keset tööpäeva kinni naelutada ning juhtmed seinast tõmmata). Samas näitab see ka antud üksuse ülemate viitsimatust ning paindumatust, kes talle struktuurina antud mehi mõistlikul viisil ümber ei paiguta. Ehk siis personalijaoskonna saamatus (või puudumine?) ning ülemate hoolimatus ehk +1 Hummeli seisukohale.

[Lemet]

Otsustades Kunnase tänase kirjatüki järgi http://www.epl.ee/artikkel/473379 kavatsetakse hoopistükkis KRA-le suuremad volitused anda, selmet nende eelarve viimaseks punktiks jääks mõne tihu laudade ja paari kilo naelte ost ...

[hummel]

Samas näitab see ka antud üksuse ülemate viitsimatust ning paindumatust, kes talle struktuurina antud mehi mõistlikul viisil ümber ei paiguta. Ehk siis personalijaoskonna saamatus (või puudumine?) ning ülemate hoolimatus

Absoluutselt nõus. Arvan, et põhjus mõlemas.
Aga-aga - meil juurutatakse mingit totakat süsteemi, kus mingi Kl tädidest ja muidu kahtlaste huvi+taustaga tegelastest "formeerimisgrupp" siis komplekteerib mingite oma nimistute järgi "oma asja" (millest ta vb ise midagi ei jaga) ja annab nn valmisprodukti üle kaadrile, ehk ülematele. Siis hakkabki kohe rüsinal metsa sõit ja vb ei ole lihtsalt aega enam seda kokku pandud segadust selgitada ega lahti harutada. Mina arvan, et iga allüksuse ülem/vanem/veebel peab isiklikult aktiivselt osalema oma alluvate pundi komplekteerimises ja varustamises, mitte ootama, kuni si*t sülle potsatab ja sellega rahul olema. Stiilis: no po***i, varsti õppus läbi ja mina midagi teha ei saa, sest pole minu bisnes. Kui hakata nii edasi ajama, selgub muide peagi, et see pole üldse kellegi asi ega vastutus, et õppuse nimekiri ja varustus adekvaatne oleks. Üks näitab ühele, teine teisele ja lõpuks oleks süüdi hoopis kv juhataja või kaitseminister. Reaalselt on asi kinni aga ikka rühma kuni pataljoni juhtkonna tasandil, kus puudub kas initsiatiiv oma tööd hädapärasest paremini teha või siis on lihtsalt kangide-nuppude taha sattunud mitte eriti teravad ohvitserid... no või mõlemat korraga.


Mäletan, et kui kunagi miskit reservõppust tegime, siis vaatasime täpselt üle ja meenutasime, et kes oli kes ja mida tegi. Niiviisi komplekteerisime asjaliku koosseisu. Tõsi, sel aastal oli probleemiks, et millegipärast praktiliselt kõik üles leitud arvutajad (asendamatud) jõid end kogunemispunktis täis ja viidi minema ning kogu ülejäänud üritus oli mõttetu. Samas see asi omas juba eos ka suure osa kaadri vaikivat vastuseisu ja ise olimegi rahul, et kogu 1-2-nädalane tsirkus asendati 3 sisuka päevaga (linnuke kirjas). Kohale saabunud reservistid olid siiski motiveeritud.

Samuti, kui oleme saatnud reservi oma allüksusi, oleme koostanud endale üsna täpsed tegelikud koosseisud, et vajadusel olla valmis reservõppusteks korralikult komplekteerima. Üks asi on, mis ametikoht on reservi arvates "koosseisutabeli järgi", teine asi, et mis tööd mees tegelikult tegi/oskab. Need ei klapi omavahel sageli kuni 50%.
Minuteada puudub mobilisatsiooniarvestajatel ka igasugune info, mis käsitulirelvi, sõidukit või raskerelvi keegi ajateenistuses on kasutanud.

Teine probleem on selles, et neid RÕK-e peaks minuarust haldama spetsiaalselt selleks koolitatud ja harjutatud kaader- näiteks üks kindel õppekeskus. Täna käib see sedasi, et veebel ühest ja leitnant teisest kohast ning kohapeal hämmingut kui palju.

Kindla väeosa baasil kõigi RÕK-ide tegemist ma ei pooldaks. Siiski tuleks rakendada seda süsteemi, et kui tuleb reservkompanii kokkupanek, on kompaniiülem rahuaja RÜ ja komp-vbl tema enda RV.
Ehk rahuaja jv-kompaniides peab olema niipalju kaadrit, et ühe kompanii kaadri baasil suudetaks komplekteerida kogu reservjalaväepataljoni tuumik: kõik jv-komp juhtkonnad (RA RÜ/RV), pataljoni ülem ja staabiülem (RA KÜ/KÜA). Ainult mp-patarei juhtkonnaks tuleb võtta ühe RA mp-patarei mp-rühma RÜ/RV ning mõningaid staabi ja tagalavendi on vaja juurde tekitada vastavatest RA pataljoni allüksustest või osa hoopis reservist.
Nii oleks tagatud hea koostöö ülemate vahel ja asjadest ühtlane arusaam, samuti see, et ametisse satuvad natukegi allüksuste välitegevuse juhtimises igapäevaselt "kodus" kaadriväelased. Kui aga tuua igalt poolt kokku mingeid lambivendi (kel küll vb kõrgem auaste ja tähtsam amet rahuajal), siis ei pruugi midagi head välja tulla. Igas kv asutuses aetakse ju oma liine (ühtlustavad õigusaktid ka kas liiga üldised, ebapaindlikud-ebasobvad vm) ja paljud nö kesktaseme ohvitserid on harjunud üldse rohkem kabinetist kirjateel juhtima/riputama, kui maastikul kätt pulsil hoidma.

[Kapten Trumm]

Möödunudaastase õppuse enam-vähem kordaminek on minu jaoks siiani fenomen

Mul vend osales sellel eelmisel Siilil ja temalt kuuldu klapib pea 1:1 kokku selle EE artikliga. Kogu porno algas peale sellest, et inimesed olid suvalistele kohtadele paigutatud ja tipnes mingi lubatud tohtutu lahinguga Aegviidus, mis vähemalt tagalaüksustele jäigi tulemata.

Mis puudutab neid poole päeva pikkuseid "mõttepause", siis tundub, et kaader võtab asja ajateenijate järgi - ajateenijale on pool päeva niisama muruplatsil päikest võtta nagu taeva kingitus, tsiviilist (töölt) tulnud mehele aga mõttetu ajaraiskamine. KVM-i on teenistuses tihedalt, kuid eks tsiviilist otse tulnud asjamehed märkavad seda paremini.

Lisaks oli kuskilt tekkinud ette kindlaksmääratud koosseisuga 2002 reservi läinud pataljoni miskipärast mingeid 1998- a. seltsimehi, kes näiteks AK-4 nägid esimest korda. Kuidas selline asi juhtuda saab, on Eestile omane müstika - KRA andmebaasist võeti lihtsalt "kilo kaupa" augutäidet.

[Saun]

Lisaks oli kuskilt tekkinud ette kindlaksmääratud koosseisuga 2002 reservi läinud pataljoni miskipärast mingeid 1998- a. seltsimehi, kes näiteks AK-4 nägid esimest korda. Kuidas selline asi juhtuda saab, on Eestile omane müstika - KRA andmebaasist võeti lihtsalt "kilo kaupa" augutäidet.

Miks võtta teistelt (vanema aastakäigu tegelastelt) see hea võimalus? AK-4 pole isegi käes hoidnud, aga mis siis? Või on selleks vaja ninnunännu mitu sisetundi?

[hillart]

Kood: Vali kõik

Möödunudaastase õppuse enam-vähem kordaminek on minu jaoks siiani fenomen, millest ma sotti ei saa.

Ha-ha-ha.
Aga möödunud aastal polnud ka seda nn. koosseisude optimeerimist, millise action´i tulemusena on meil nüüd olemas struktuur, missugusele maailmas analoog puudub. Me oleme teerajajad maailma sõjanduse uutmisel!!!
Kuid esimestel ongi alati kõige raskem. Peame ise töötama välja selle geniaalse ülesehitusega üksuse taktika, jne., jne. (sest malli pole ju kusagilt võtta!?) Säravate kuldtähtedega kirjutab pisi-pisi-pisi Eesti oma nime maailma sõjanduskorüfeedest tunglevasse militaarajalukku. Imetlevad pilgud jäävad meid saatma kõikjal, kuhu meie jalg iganes sellel maamunal astuma saab ning vaid sini-must-valge värvikombinatsioon saab meie vaenlastesse kabuhirmu sisendama.

[hummel]

Lisaks siia ka enne vihjatud sodur.com lingi vastavale teemale. Tundub, et mõningaid ajas ikka päris vihale ja mind oleks ka ajanud. Ime, et EE-s asjast niigi targu kirjutab.

http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.p ... 58e5e51289

Paremaid kilde kah sealt.
Minuarust päris naljakas lugeda! Ainus probleem, et tegemist pole naljajutuga ja see maksis 8 miljonit.

lisaks olin määratud ametikohale, millega ma pole kunagi tegelenud ja siis tuli paari päeva jooksul selgeks saada asju, mida teised ajateenistuses mitu kuud drillinud olid.
huvitaval kombel nägin vahepeal minu näppude vahelt läbi käinud dokumentides teadet, et teises kompaniis oli kaks minu tegeliku erialaga inimest puudu. "superhea" organiseerimine igatahes

Lisaks oli ühe seersandi ametikohtadeks õppusel kokk-laskur-rühmavanem ja vist veel midagi. Ise olin õppuse lõpuks reamehest jaoülem, kuna seersandil ütlesid jalad üles. Mõni kuulipildur ja rühma meedik tehti ka lihtsateks laskuriteks ja samas oli ka nende erialade meestest puudust ja neid asendati meestega, kellel polnud vastavaid teadmisi.

neist üks oli kahel A4 lehel paiknev vorm, kuhu tuli täpselt kirja panna enda kohta mitmesuguseid asju, alates elukohast ja kaalust ja pensionisammastest kuni täpse hariduse ja sõjaliste kursuste läbimiseni, samuti tuli kirja panna ka näiteks tööandja kontaktandmed, aadress, telefon ja e-mail. ja kõige selle täitmiseks läks üsna tükk aega. ja seda paberit EI TAHTNUD HILJEM MITTE KEEGI.

vähemalt meie rühmal puudus igasugune meditsiiniline varustus - ei olnud jaosanitaridel sanitarikotti ega polnud ka rühma meditsiinilist varustust. meestel olid jalad villis, aga mitte kusagilt polnud ühtegi plaastrit võtta. ühel mehel õnnestus käia kõrgema üksuse taseme medpunktis plaastreid küsimas, aga talle anti ainult mingeid suuri plaastreid, mis sobiks mingi massiivse noahaava lappimiseks, mitte villidele panemiseks.

väljastatavast varustusest pani imestama soble puudumine, oli hoopis mingisugune imelik valge särgi-kampsuni vahepealne asi, mis nägi rohkem põrandalapi moodi välja, ei näinud eriti kedagi seda kasutamas.

igale mehele anti taskulamp, kuid mitte kellelegi ei antud patareisid. patareide puudus andis teravalt tunda ka jao- ja rühmavarustuses oleva tehnika puhul.

põnev nüanss vahepeal oli veel kuperjanovi pataljoni juurde pargitud autodega - õppuse poole peal tuli õppuste korraldajatele teade, et politsei hakkab sealt autosid teisaldama ja siis oli nimekiri autodest, mis minema viiakse, kuna need "segavad liiklust" ja ühistransporti. suure paanikaga saadi osa mehi kokku, kes sõidutati kupi juurde oma autosid mujale parkima. kohapeal uurimisel selgus, et olukord on väga segane - autod EI TAKISTANUD liiklust ja olid igati liikluseeskirjade kohaselt pargitud.

"lahingutegevuse" kahest päevast esimesesel puudus VESI. ma ei tea täpselt miks, aga fakt oli see, et õppealalt lahingualale ümberpaiknemisel veekanistrid veega meieni ei jõudnud ja mina isiklikult olin peaaegu kolmveerand ööpäeva tilkagi joomata.

Tegelikult ma ei tahaks olla nende ohvitseride-allohvitseride nahas, kes ise pidid seal vahetult reservistidega tegelema ja kogu seda "korraldust" taluma.