www.militaar.net

Pildil on Forsvarets kampsvömningsmärke ehk kaitseväe combat swimming badge kõige kõrgem järk ehk kuldmärk. Madalamad on hõbe ja pronks. Kujundus on kõigil sama, erinevad vaid värvid. Tegemist on nn spordimärgiga.

Lisaks sellele kutsutakse mereväe eriüksuslasi (Frömandskorpset) samuti combat swimmer'iteks, kuid see on midagi hoopis muud.

Mis selle märgikese saamiseks teha ka tuli?
Küsin seepärast, et teatavasti antakse neil ju meie mõistes pisiasjade eest medalike või märgike(rännakud, laskmised jne).

Miski ajalimiit ka oli? Ilma nagu polekski midagi? Või ma eksin?

Eks on rännakuid nii mõnedki korrad läbitud ja ega alla 30km nad polegi "midagi" ju Samuti KL laskurimärgid mitmed olemas juba, nendel on aga kindlad kriteeriumid ja statuudid jne olemas. Lisaks need veel ajalooliselt EW ajal olemas olnud märgid ja ma ei näe põhjust nende mitte kandmiseks. Kuigi jah ise ka ei kanna eriti üldse mingeid vidinaid Kas see taanlaste swimming badge katse on Eestis tehtud või ikka Taanis?

??? mIs piirkonnas nad seda ujumismärki teevad? DANCON´id on neil igal pool, aga ujumisasja missi piirkonnas kuulen esmakordselt?

Erik kirjutas:Selleks tuli hüpata jalad ees mitte kõige soojema veega täidetud basseini (+7 kraadi tol päeval) seljas taanlaste vorm ja jalas mitu numbrit suuremad saapad ,ujuda 50 meetrit ja iseseisvalt välja ronida. Kohe seejärel visati vette varustusega nukk millele pidi järgi minema ja ta kaldale tooma ja reeglite päraselt elustamisvõtteid tegema. Kunagi olid nõuded karmimad olnud , kuid minule piisas sellestki Hõbedat enam tegema vist ei läheks....

Ma tegin kõigepealt ära pronksmärgi ja siis said soovijad hakata järgmisel päeval tegema kuldmärgi katseid. Ma ei mäleta enam täpselt, mida pronksi saamiseks tegema pidi. Ilmselt midagi sellist, nagu Erik kirjeldas. Hõbeda võis vahele jätta.
Kuldmärgi saamiseks tuli hüpata umbes 3-4 m kõrguselt vette, seljas välivorm, saapad jalas, seljakott (mille sees oli väike veekanister raskuseks) seljas, relvamakett ka kusagil tolknemas ja kiiver ka veel. Pärast vette hüppamist tuli jätta kiiver tagurpidi vee peale ulpima, lasta relval basseinipõhja vajuda ja ujuda koos ülejäänud varustusega 300 m. Siis tuli vees lahti riietuda, ilma kusagilt kinni hoidmata, tuua basseinipõhjast relv ära ja ujuda koos relvaga 700 m. Ajalimiiti ma ei mäleta, aga mingi piir vist ikka oli.
Ulejäänud tegevuste puhul ma ei mäleta järjekorda, aga tuli demonstreerida erinevaid uppuja päästmise ja esmaabi võtteid. Päästa tuli siis vees kedagi oma kamraadidest, kes seda osa pidi mängima.
Oli ka harjutus, kus tuli riietega ujuda vee all min 15 m.
Seejärel tuli ujuda 50 m, umbes 80 kg vett täis plastikmannekeen kaenlas. Kohe pärast seda pidi ujuma veel 50 m, aga nüüd juba päris inimesega. Kui mannekeen oli vaikne ja vagusi, kui tal pea vee alla vajus, siis kaasvõitleja hakkas kohe rapsima . See oli minu jaoks kõige kurnavam harjutus. Oligi vist kõik.