Õnnetu analoogia. Kodukaunistamise ja eestistamisega tegeles propagandatalitus, mitte kaitseministeerium. Ah et oleks võinud propagandatalituse rahastamata jätta ning selle asemel nii umbes viis tanki osta? Kas Kunnas on veendunud, et näiteks tänapäeva pensionid pole liiga kõrged? Ehk saavad vähemagagi läbi? Ise arvan, et küll nad saavad. Saavad ka jahukördi ja veega hakkama. Ja raha ülejäägi suuname tankidesse.1930. aastate teisele poolele oli iseloomulik, et riigi tasandil tegeldi tihti kõrvaliste, teise- ja kolmandajärguliste küsimustega, alates kodukaunistamiskampaaniatest kuni nimede eestistamiseni. Tuttav pilt ka praegu: ühtede sammaste mahavõtmine ja teiste püstitamine, üksteisele järgnevad valesti eesmärgistatud ja läbimõtlemata reformikavad – sellega tegelemine on nõudnud aega ja jõupingutusi nii poliitilistelt otsustajatelt kui ka ametnikelt, ühiskonna tähelepanust rääkimata. See kõik on toimunud millegi olulisema arvel.
Eestistamine ning kodukaunistamine ei olnudki julgeolekupoliitika sisemine faktor? Kogu see "sõjakas kodanlik-natsionalistlik ajupesu" oli selline faktor. Või nagu corvus sõnastas: "Aga rääkida mingist üldrahvalikust "Eesti kodanike tahtest ja valmisolekust oma riiki sõjalise agressiooni korral kaitsta" varem kui "kõrvaliste, teise- ja kolmandajärguliste küsimustega tegelemise 30ndad" oleks ikka ülim "pilotaaž"."Ka siis otsiti palavikuliselt liitlasi, samal ajal kui oma riigikaitse ei saanud piisavalt tähelepanu ega ressursse. Liitlaste leidmisel oleme olnud vanaisadest edukamad, kuid julgeolekupoliitika väliste faktorite ületähtsustamine sisemiste alatähtsustamise arvel on Eesti krooniline häda.
Eks Kunnase artiklite tõeline tagamõte on seotud tänapäevaga. Peamine mõte on: näete, praegu sammume põhimõtteliselt sama teed, mis 1930. aastatelgi! Kui midagi ei muutu, siis tuleb järjekordne "hääletu alistumine"! Eesmärk võib küll mõnikord abinõu pühendada, kuid praegusel juhul on abinõu natuke imelik.